Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdik alghan jyldardan beri memlekettik–konfessiyalyq qatynastarda zayyrlylyq modelin ústanyp keledi.

Qazir Qazaqstanda resmy týrde 18 konfessiyanyng mýddelerin bildiretin  ýsh jarym mynnan astam diny subektiler tirkelgen. Osynday diny sanaluandyq jaghdayynda din salasyndaghy negizgi ýderister men ýrdisterdi elep-eksheytin memlekettik sayasatty janadan oy eleginen ótkizudi kýn tәrtibine qoyyp otyr.

Ótken aptada Qoghamdyq damu ministrligining baspasóz qyzmeti Darhan Kәletaevtyng Birikken Arab Ámirlikterine júmys sapary kezinde BAÁ Toleranttylyq ministri sheyh Nahayan ben Mubarak Ál Nahayanmen kezdeskenin habarlaghan bolatyn.

Kezdesu barysynda eki tarap dinaralyq dialog pen qoghamdyq kelisim mәseleleri boyynsha ekijaqty yntymaqtastyqty damytu joldaryn talqylaghan.  Qoghamdyq damu ministri Darhan Kәletaev ishki sayasy túraqtylyq, dinaralyq jәne etnosaralyq ýilesimdi qamtamasyz etu mәseleleri tikeley Qazaqstan Respublikasy Preziydentining nazarynda ekenin atap ótken edi.

Taraptar әlemning týrli ónirlerinde memleketishilik jәne jahandyq dengeydegi әrtýrli etnikalyq toptar men din ókilderining arasyndaghy qaqtyghystyng oryn aluy ózara baylanys pen yntymaqtastyqtyng әlsireuimen tyghyz baylanysty ekenin atady.

Kezdesu barysynda Halyqaralyq yntymaqtastyqty nyghaytu qajettiligine toqtala otyryp, sheyh Nahayan ben Mubarak Ál Nahayan Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaevtyng  dinaralyq dialogty ilgeriletudegi kýsh-jigerin, sonday-aq halyqaralyq túraqtylyq pen týrli qaqtyghystardy retteudi kýsheytuge baghyttalghan ózge de bitimgershilik bastamalaryn joghary baghalaghan bolatyn. Osy túrghyda, Nahayan ben Mubarak Ál Nahayan Qazaqstan Preziydentining bastamasymen ótetin Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezi shyn mәninde týrli din ókilderin biriktiretin jahandyq dialog alanyna ainalghanyn aityp, aldaghy 2018 jylghy 10-11 qazan kýnderi ótetin VI Astana sezine ózderining qatysatynyn aitqan.

Birikken Arab Ámirlikterine sapary ayasynda QR Qoghamdyq damu ministri D.Kәletaev BAÁ Últtyq Federalidyq Mәjilis tóraghasynyng birinshi orynbasary Maruan ben Gleytpen de kezdesken. Taraptar eki el arasyndaghy parlamentaralyq baylanystardyng túraqty damuyna kónilderi tolatynyn jetkizdi.

Ministr BAÁ Últtyq Federaldyq Mәjilisining elding ishinde jәne halyqaralyq dengeyde toleranttylyq, konfessiyaaralyq jәne dinaralyq dialog iydeyalaryn keneytu jәne nyghaytugha qosqan ýlesin atap erekshe baghalaytynyn aitqan. Búghan Birikken Arab Ámirlikterining diny tózbeushilik jәne kemsitushilikpen kýresu, sonday-aq terrorizmge qarsy kýres turaly zandary dәlel.

Sonday-aq, ministr Dubay әmirligining Islam jәne qayyrymdylyq isteri departamentining Bas diyrektory Hamad ash-Sheybaniymen kezdesti. Atalghan qúrylym qayyrymdylyq qauymdastyqtar men islam instituttaryna liysenziya beru, qoghamdaghy diny sauattylyqty arttyru mәselelerimen ainalysady. Hamad әsh- Sheybany Darhan Kәletaevqa aghymdaghy jyldyng 15-16 qarashasynda Dubayda Halyqaralyq toleranttylyq sammiytin ótkizudi úiymdastyru boyynsha josparlarymen bólisip, Qazaqstan delegasiyasynyng atalghan sammitke qatysuyna senim bildirdi.

Sonday-aq, departament basshysy Astanada ótetin Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerinin VI sezine qatysugha dayyn ekendikterin bildirdi. Birikken Arab Ámirlikterining Baqyt Ministrligining ókilderimen kezdesu barysynda BAÁ tarapy búl qúrylymnyng qyzmeti turaly habardar etti jәne qazaqstandyq әriptesterimen yntymaqtastyqty damytugha jәne tәjiriybe almasugha dayyn ekendikterin jetkizdi.

Esterinizge sala keteyik, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining siezi alghash ret 2003 jyly 23-24 qyrkýiekte Astanada ótken bolatyn. Onyng júmysyna islam, hristiandyq, iudaizm, sintoizm, induizm jәne buddizmning meylinshe bedeldi ókilderi qatysqan.

Sodan beri Qazaqstanda әr ýsh jyl sayyn ótkizilip túrady.

Biyl búl siezdi qazan aiynyng 10-11 kýnderi Astana qalasynda ótkizu josparlanyp otyr.

Núrbek Amandos

Abai.kz