Otandyq turizm – elimizdegi kenjelep qalghan salalardyng biri. Halyq qazynasyna qyruar qarjy qúnggha qabiletti turizmdi damytugha memleket tarapynan dúrys kónil bólinbeuining kesirinen Qazaqstan kól-kósir paydadan qaghyluda.

Otandyq turizm – elimizdegi kenjelep qalghan salalardyng biri. Halyq qazynasyna qyruar qarjy qúnggha qabiletti turizmdi damytugha memleket tarapynan dúrys kónil bólinbeuining kesirinen Qazaqstan kól-kósir paydadan qaghyluda.
QR Premier-ministri Kәrim Mәsimovting turizm isin damytu jónindegi kenesshiligine bekigen BÚÚ Býkilәlemdik turistik úiymynyng (DTÚ) bas hatshysy Franchesko Frandialliyge ýstimizdegi jyldyng 2-9 qazany aralyghynda Astanada ótkiziletin Dýniyejýzilik sauda úiymynyng Bas assambleyasynyng 18-sessiyasyna dayyndyq júmystaryn jýrgizu jәne qazaqstandyq turizm men turistik klasterdi damytu isi mindetteldi. Atalghan sessiyada DTÚ-gha jana basshyny saylau josparlanyp otyr. DTÚ – Birikken Últtar Úiymy janynan qúrylghan turizm men sayahat salasyn damytugha baghyttalghan halyqaralyq úiym. Bas ghimaraty Madridte ornalasqan DTÚ turizm men sayahat salasyn әlemdik dengeyde damyta otyryp, azamattar qúqyghynyng saqtaluyna, memleketterding ekonomikalyq túrghyda ósip-órkendeuine, әleumettik ahualdyng jaqsaruyna yqpal etedi. Sondyqtan DTÚ-gha jetekshilik etetin bas túlghany tandau mәselesi Astanada bas qosatyn 159 elding myndaghan ókili men Jer sharynyng týkpir-týkpirinen aghylatyn jekemenshik kәsiporyndar, oqu oryndary, turistik assosiasiyalar men turistik salagha qatysy bar barlyq mekeme qyzmetkerlerine ýlken jauapkershilikti jýkteri anyq. Al qazaq sheneunigine kenesshilik etetin Frandjially sessiya barysynda atalghan úiymda 19 jyl boyy ýzdiksiz ter tókkeni ýshin marapattalatyn kórinedi. Franchesko myrza turizm salasy kenjelep qalghan Qazaqstandy halyqaralyq dengeyge kóterem dep qúlshynyp otyr.
Dýniyejýzilik sauda úiymy men Býkilәlemdik turizm men sayahat kenesining mәlimdeuinshe, turizm salasynda qúrylatyn әr júmys orny 5-9 adamdy júmyspen qamtamasyz etuge qauqarly. Sonday-aq, turizmning ekonomikagha tiyesili 32 salagha tikeley nemese janama әseri bar. Yaghni, elding qaryshtap damuyna yqpal etedi. Damushy elder ghana emes, damyghan elderding ózi turizmnen týsetin kiristi barynsha kóbeytuge kýsh salatyny sondyqtan. Mysaly, byltyr turizmnen kóp payda tapqan elderding aldynghy qatarynda Ispaniya ($41,3 mlrd.), Italiya ($35,5 mlrd.), AQSh ($ 31,8 mlrd.), Fransiya ($30,7 mlrd.) bar. Al әlemdik qarjylyq daghdarystyng kesirinen kirisi tómendegender – Germaniya ($30,7 mlrd.), Japoniya ($31,7 mlrd.), Úlybritaniya ($3,57 mlrd.) jәne Niyderlandtar ($2,49 mlrd.). Qysy-jazy bәsekelestik kórigi qyzatyn turistik naryq – jýzdegen milliard payda tabugha mýmkindik beretin eng tabysty sala.
QR Turizm jәne sport agenttigi tarapynan berilgen resmy derekterdi sóiletsek, 2008 jyly elimizdegi turistik qyzmet kórsetuden týsken kiris 73 mlrd. tengeden asyp jyghylghan (2007 jylghy kósertkish – 63 mlrd. tenge). Qyzyq izdep shekara asqandar sany 11 payyzgha (4,7 mln. adam) azayyp, ishki turizmge iyek artqandar sany kerisinshe, 15 payyzgha (5.2 mln. adam) kóbeygen. Mamandar pikirinshe, әlemdik qarjylyq daghdarys otandyq turizm salasynyng damuyna ong yqpal etpek. Óitkeni, tútynushylyq súranystyng tómendeui, bәsekelestikting kýshengi, qarjylyq qiyndyqtyng ushygha týsui adamdardy “kórpelerine qaray kósiluge” mәjbýrleydi. Osynyng arqasynda byltyr turisterge qyzmet kórsetuden týsken kiris jyldyq ortasha kórsetkishpen, 28 payyzgha teng bolghan. Áriyne, turizmning kólenkesimen birge kýngeyi qatar jýredi. Mәselen, songhy kezderi demalushylardyng Qazaqstandaghy qoryqtargha qyzyghushylyq tanyta bastauy otandyq turistik salanyng ayaghynan tik túruyna ong yqpal etip otyr. Sonymen qatar turizmning velosiyped, at, su sportyna basa nazar audaratyn salalyq týrleri órken jayyp keledi. “Bayqonyr” gharysh ailaghyn kóruge qúmartqan sheteldikter kóp. Biraq infraqúrylymnyng halyqaralyq standarttargha say kelmeui taghy da kedergi.
Turizm salasynyng “kýlsheli bala” ekendigin jaqsy biletinder býginde osy baghytta nan tabugha kóshken. Mysaly, qazir elimizde Jer sharynyng 80 memleketimen seriktestik qatynas ornatqan 1000-nan astam tursiytik agenttikter júmys isteude. Ókinishke qaray, sol 1000-nyng tek jiyrma payyzy ghana shet elderden Qazaqstangha qonaqtar tartumen ainalysady. Al qalghan 80 payyzy ózge elderding budjetterin “qampaytuda”. Al respublika aimaghynda saparlaytyn otandastardyng kópshiligi demalu maqsatynda emes, tek issaparmen bolatyndar. Áriyne, aralarynda tughan-tuysty týgendeytinder de kezdesedi. Al demalu, tynyghugha kelgende, shekara asqandy jón kóredi. Otandyq infraqúrylymnyng qalyptaspauy jәne damytylmauynan jәne jarnamanyng azdyghynan otandastarymyz Qazaqstannyng qay týkpirinde ynghayly әri arzan baghagha demalugha bolatynyn bilmeydi. Esesine, búqaralyq aqparat qúraldarynan kózding jauyn alatyn týrli jarnamalar shet elderding turistik salalaryn jarnamalaugha jantalasuda.
Byltyr elimizge shekara syrtynan kelgenderding basym bóligi nemister eken. KSRO qúramynda bolghan memleketter arasynda Qazaqstangha ózgelerge qaraghanda orystar kóbirek at basyn búrypty – 67,5 %. Áriyne, túrmysy joghary sheteldikterding infraqúrylymy jóndi damymaghan qazaqstandyq turistik qyzmet kórsetu týrin onaylyqpen tandamasy anyq. Talaby jogharylar arasynda qaltaly qazaqtar da jeterlik. Al túrmysy ortasha aghayyn demalatyn jer tappay qinalady. Sarapshylar pikirinshe, búl mәselede әsirese, orta top ókilderine qiyn. Óitkeni, qyzmet kórsetu dengeyi tómendigine qaramastan, otandyq turistik nysandar baghasy uday qymbat. Býginde ala-qúla baghany retteu de onaygha soqpay otyr. Mamandar qauymy kóshpendilerding ata-babasy izin qaldyryp ketken Qazaq elin kóruge qúmartatyn shet el azamattary ýshin jaghday jasau kerek deydi. Keyingi kezderi iskerlik ortanyng belsendiligi artuynyng arqasynda Qazaqstangha kelip, ketetinder kóp. Alayda, olargha jasalatyn jaghday óte tómen. Tipti, qonaq ýilerding ózi qonghan bir týn ýshin әkesining qúnyn súraydy. Tailand, Shriy-Lankadaghy sayasy túraqsyzdyq, “shoshqa túmauy” degen atpen әlemdi ayaghynan tik qoyghan dert, kýnnen kýnge ushyghyp bara jatqan ekonomikalyq daghdarys turister sanynyng kýrt azangyna әkep soqty. Qazir sayahat pen demalysty qalaghandar ýshin eng tiyimdi әri qauipsizi – Týrkiya men Birikken Arab Ámirlikteri. Al ishki turizmde – Ystyqkól, Burabay, Alakól. Jan basyna shaqqanda, syrtqy turizm – 1000-1500 AQSh dollar, al ishki turizm 1600-2200 tengeni talap etedi.
Ýkimet 2007-2011 jyldar aralyghynda otandyq turizm salasyn damytu maqsatynda 60 mlrd. tenge kóleminde qarjy bóluge sheshim shygharghan. Joba boyynsha, atalghan 5 jyl ishinde memlekettik budjetke 600 mlrd. tengege juyq kiris kirui tiyis. Sonday-aq, Shortandy men Qapshaghaydy arnayy oiyn biznesi damyghan turistik aimaqqa ainaldyru da aldyn ala josparlanghan bolatyn. Osynyng nәtiyjesinde 550 myngha juyq otandas júmyspen qamtamasyz etilip, eldegi júmyssyzdyq dengeyi tómendetilui kerek edi. Ókinishke qaray, Ýkimetting búl jospary oidaghyday iske aspay otyr. Kazinolardyng kópshiligi jabylyp qaldy, al keybir “pysyqay” Almaty men Astana, basqa da oblystargha jaqyn ortalyqtarda zansyz әreket etuge kóshken. Qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri olarmen kýresip әlek.

Nәziya JOYaMERGENQYZY
«Týrkistan» gazeti 11 mausym 2009 jyl