Biylghy  mausym aiynyng 16-19  kýnderi Janaózen kóterilisine 20 jyl tolady.
Uaqyt aghyny qanday jyldam desenshi!Osy jyldardyng adamdy da,qoghamdy da týp tamyrymen ózgertkenin kórip,
tanday qaghasyn.Naryghymyz birden qaryq qyla qoymaghanmen, ata-babalarymyzdyn  tym arydan armandap, azattyq ýshin  300 jylday arpalysqanynyng óteui azattyqtyng kók tuy jelbiredi aspanymyzda.
Tegin kelgen joq.Eng berisin aitsaq,  86-nyng Jeltoqsanyndaghy  Rysqúlbekovtin, 89-dyng Mausymyndaghy  Janaevtyn, Tileubergenovtin, Otaraliyevting qandarymen suarylghan edi búl Jenis!
Janaózen dýrbelenin taghy bir oy eleginen ótkizip kóreyik.
Shynynda da sosializmning josparly ekonomikasy  songhy kezende ózining qúldyrau shegine jetti.Men de sol alapat kezenning arashasynday bolyp,Janaózen qalalyq Partiya  jәne qalalyq Atqaru komiytetterining 1989 jyldyng mausym aiynda shygharghan  № 18 “Informasiyalyq betshesi” saqtalypty.Osy qújatta sol kezdegi
Qazaq SSR Ministrler soveti tóraghasynyng orynbasary O.IY.Jeltikov Janaózendegi túrmystyq-әleumettik jaghdaydyng mýshkil halin bylaysha moyyndaydy:
“Qalanyng partiya,sovet organdary ...qala, Tenge, Ózen poselkeleri júrtshylghynyng túrmystyq problemalaryn dúrys sheshe almaghandyqtan,jastardy baskóteruge mәjbýr etti... Jeke ýy qúrylystarynyng júmys isteu qarqyny syn kótermeydi. Sauda salasyndaghy azyq-týlik ónimderin talan-tarajgha salu,tútynushylardy aldau siyaqty qolaysyz kórinister oryn aldy.Kópshilik paydalanatyn kóptegen tauarlar qatqa ainaldy...qalanyng dýkenderinde azyq-týlikting týspeui jiyiledi. Búl,әriyne,qala enbekkerlerining narazylyghyn tughyzdy.Tekseru kezinde dýkenderde sýt ónimderi,jemis-jiydek konservileri,sarymay,syr,kýrish,kartop bolmady.Halyqty nan ónimderimen qamtamasyz etu qanaghattanghysyz dәrejede. Sovet sauda zanyn búzushylardy qarau...belgisiz sebeptermen jarty jylgha sozylyp kelgen.”
Sonymen birge Manghystau múnayyn iygeru jeleuimen jer-jerden mamandar shaqyrtylghan edi. Tipten saudageri de, kýzetshisi de,ýy syprushysy da sol kelimsekterding ózderinnen edi. Sonyng nәtiyjesinde jogharydaghy  “Informasilyq betshe” moyyndaghanday, jergilikti halyq, yaghny qazaq azshylyqqa úryndy. 1989 jyldyng 1 qantaryndaghy esep boyynsha 55751 túrghynnyng qazaghy bar bolghany 57 %-dy qúraghan.Búl kóbeytip kórsetilgen mәlimet siyaqty,bizding boljaumyzsha ol 40% -dan aspaghan.Ol kezdegi jaghdaydy kózimiz kórdi:jogharghy jalaqy tólenetin júmystar,janadan kelgen tehnikalar, qyzmettik mashinalar, pәter kezegi jergilikti túrghyndargha búiyrmady.
Újymdarda jemqorlyq pen paraberushilik beleng aldy.Jasyng kәmeletke tolyp,
enbekke aralaspasan, ”aramtamaq” dep,milisiyagha sýireytin kenestik zang búl jerde adyram qaldy.Mektep bitirip, әskerden kelgender kóshede júmyssyz sandaldy.
Qala kóleminde tirkelu toqtatyldy,tipti әskerden kelgen jigitti óz ýiine de tirkemegen jaghdaylar da kezikken.Al kelimsekter jergilikti túrghyndargha doq kórsetip,olardy kez kelgen jerde kemitip,balaghattap, tóbeles úiymdastyryp,sabap ketken faktileri kóptep tirkelgen.Búl elding namysyna tiygen.Mine osynday jaghdaylar jastardyng kóteriluine sebep boldy.
Qala kóshelerin toltyrghan yzaly jastar talaptarynyng oryndaluyn talap etip, Qalalyq partiya komiytetining ghimaratyna baghytaldy. Olardy alghashqy kýni milisiya,kelesi kýni qalqandary jarq-júrq eten Vilinus,Tbilisiy,Ferghanadaghy tolqulardy janyshtaghan jazalaushy otryadtar bógedi.Kóterilisting einshi kýni
qala kóshelerin 3 BTR taptady,olar adamdar kóp jinalady degen Mәdeniyet sarayy, Ortalyq alan, Partiya ghimaratynyng manyn ainalyp jýrdi. Kenestik milisiya alghan betinen qaytpaghan qarusyz jastardy oqtyng astyna aldy.
Kóterilis nәtiyjesinde  Núrbergen Tileubergenov, Ondasyn Otaraliyev jәne Tólep Janaev opat boldy. 40-tay adam jaralanyp,auruhanagha týsti. Týrli jaraqat alghan 50-60-tayy emdeu oryndaryna barmay, ýidi-ýiine tarady.5 adam týrli merzimge sottalyp,temir tordan bir-aq shyqty. Olar: Ermekov Quan, Kóshmúhanbetov Qayyrbek (marqúm), Biysenov Qoyshyghúl, Mamyqov Elubay qaysysy ekenin anyqtau Jazyqbaev Mahambet.Kózi kórgenderding shamalauynsha, búl dýrbelenge  mynnyng ýstinde adam qatysqan.Osy ispen kópten beri ainalysyp jýrgen “Qazaq tili”úiymynyng qyzmetkerleri Mausym qúrbandaryn izdestiru ýstinde.Olardyng kópshiligi jeltoqsanshylar siyaqty  әli de kóptep kóriner emes.Degenmen  súrastyryp jýrip,onshaqty jaralanghan azamattardy tapqan siyaqtymyz.Osy júmysta bizding ótinishimiz boyynsha búdan 20 jyl búrynghy  auruhana múraghatyn kóterip, 16-18 masym kýnderi oq tiyip jaralanghan birneshe adamdy tabugha septigi tiygen qalalyq auruhana bas dәrigeri Beknazarov Salamatqa rizashylghymyz sheksiz.     
IYә, jastar jeniske jetti.Kolbin ýkimeti qaghaz jýzinde bolsa da, múnayshylardyng әleumettik-túrmystyq súranystaryn qanaghattandyratyn baghdarlama qabyldady. Kelimsekterding biri qalmay ,ózderining aiyptaryn moyyndap, óz Otandaryna tarasty. Qazir Janaózen qazaghy 99,9 payyz  120 myng halqy bar iri  múnay-gaz ortalyghyna ainaldy.Biraq   osyndaghy әr azamat mynanday mamyrajay ómirding tekten-tek ornay salmaghanyn jaqsy biledi. Janaózende mausymdyqtargha arnalghan kóshe men qauyzyn asha almay túrghan gýldi
beyneleytin stella (eskertkish) bar.Biyl qalalyq Onomastika komissiyasy  kóteriliste shahit bolghan ýsh jigitke kóshe belgiledi.
Jaqynda Mausym kóterilisining 20 jyldyghyn atap ótuge baylanysty Janaózen qalalyq “Qazaq tili” úiymynyng úsynysyn qala әkimi Babahanov Jalghas myrza qúp alyp, tolyqqandy sharalar jasaqtauda.Ol 16 mausym kýni ótetin Mausym qúrbandaryn eske  alu mitingisinen bastau alyp, qala meshitindegi sadaqada marqúmdargha qúran baghyshtau, olargha arnalghan kóshelerdi saltanatty ashu jәne Ámin Túyaqov atyndaghy stadionda Tileubergenov Núrbergen,Otaraliv Ondasyn, Janaev Tólepterding ruhtaryna arnalghan  sport jarystaryna jalghaspaq. Búl shara jyl sayyn osy merzimde qaytalanbaq. Olardan ózge  kolledj, tehnikum,oqushylar arsyndaghy synyp sabaqtary, mausymdyqtarmen kezdesu,t.b.
josparlanghan.
Óz ómirlerin órt shalghanyna qaramay,qysyltayang kezde  halqynyng qamsyz bolashaghy ýshin,arystanday alysqan búl erlerding keshegi Alpamys pen Qobylandydan, Bauyrjan men Mәlikten qay jeri kem! Jyldar óter. Tuyp-ósken jeri men eli ýshin keudesin oqqa tosqan erlerding de esesi týgendeler. Bizding tilerimiz:Tәuelsizdigimizding dәmin jana seze bastaghan jas óskin   jýregindegi adaldyq pen arshyldyqtyng aibarly úshqynyn sóndirip almaghay.
Endi týrme teperishin kórgen jәne oq tiyip jaralanghan mausymdyqtardyng birnesheuine sóz bereyik.
Ezilgen Elindi kórgende, qauip-qaterdi elemeydi ekensin!
Sol kýnderi halqynyng azattyghy ýshin arpalysqandardyng ,osy ýshin de sottalghan 5 jigitting biri Jazyqbaev Mahambet edi. Múnay salasyndaghy júmysta jýrgen onymen súqbattasudyng ózi de onaygha týsken joq. Mahambet te basqa mausymdyqtar siyaqty kórinudi, kózge týsudi, ózderi turaly әngimeleudi jaqtyra bermeydi. Olar azamat retinde halqynyng qúqyqtary taptalyp jatqanda, qayrat kórsetpeudi ózderine min sanaghan. Sóitip qandy oqighanyng qúrbandaryna ainalghan.
Mening aldymda baysaldy da, bayyppen sóileytin, úzyn boyly,keng iyqty, shymyr deneli jigit otyr. Ol tabighatyna bitken baysaldylyqpen bolghan jaytty bappen bayandaydy. — Sol 17 mausym kýni joldyng bir jaghynda bizder, ekinshi jaghynda milisiya men jazalaushy otryadtar túrdy. Olar bizdi taratu ýshin, basymyzdan asyryp oq atady. Biraq búghatyn ne keyin attaytyn eshkim kórinbeydi. Kenet  olardyng bizge qaray oq ata bastaghanyn bayqadyq. Oqtary ot bolyp úshady. Kenet mening qatarymda túrghan jigitke oq tiyip, qúlap týsti. Ony óz aramyzda әzildep “chernyi”deytinbiz. Men ony dereu kóterip alyp, 16-17 ýiding tasasyna apardym. Ol esinen tanghan, kóilegi qan-qan. Sol jerde bizdi ýiinen shyghyp túrghan aq saqaldy qart kórip, jigitting ýstine taza kiyim jauyp, ”jedel jәrdem” shaqyryp, ony auruhanagha jiberisti. Ol jigit esin jimastan, auruhanada qaytys boldy. Keyinnen bilsek, bizge kómektesken qariya, Otan soghysyna qatysqan,birneshe ordendi zeynetker Ongharbaev Jolaman eken.Ol kisi 5-6 jyl búryn marqúm boldy.
Sodan keyin 19 mausym kýni jiyrma shaqty jigit bolyp, alangha barsaq,onda eshkim joq .
Ýidi-ýiimizge taray bastaghanda, milisiya bizdi bas salyp ústady  da, ishki ister bólimine alyp bardy. Sodan Mamyqov Elubay ekeumizdi qaldyryp, qalghandaryn bosatty. Sodan kýnde tergeu,kýnde soqqy. — Bizder kóppen birge narazylyghymyzdy bildirdik, eshimge ziyan salghan joqpyz, — desek te, ony tyndap jatqan olar joq. Árqaysymyzdy bólek kameralarda jalghyz-jalghyzdan qamady. Meni podpolkovnik Kudryashev deytin tergedi. Kýnine 10-15 ret jauap alady. Bir kýni týrli azaptaulardan keyin ol maghan:
- Biz sizge qalayda aitqyzamyz. Kóterilisti úiymdastyrushylardyng biri ekenindi, búl
qúramda taghy da kimder bar ekenin moyyndamasan, osy jerden mýgedek etip shygharamyn, — dep,shart etkizip,eki alaqanymen qúlaqtaryma úrdy. Kópke deyin sanyrau bolyp jýrdim. Qazirding ózinde bir qúlaghym auyrady jәne nashar estiydi. Bir kýni mening qasyma 10-15 jyl otyrghan 2 residivisti jiberdi. Olardy maghan qastandyq jasau ýshin әkelgenin bayqap qaldym da:
-Men oryssha týsinbeymin. Maghan qazaq tilin biletin tergeushi taghayyndanyz, prokurormen kezdestiriniz, — dep,talap qoydym. Olar tyndamaghannan keyin, ashtyq jariyaladym. Sodan birneshe kýnnen keyin qasymdaghylardy alyp ketti de, Almatydan qazaq tergeushi keldi. Sodan kóp úzamay, bizdi Atyraugha alyp ketti. Sot bolyp,maghan 4 jyl berdi. Advokatym Biysenova Ýrpat maghan: — Qoryqpa, kassasiya jiberip, ýkimdi búzdyrtamyn, — dedi.Sonyng nәtiyjesinde mening isimdi qayta qarap, 6 ay 20 kýnge týsirdi. Bizderge kóp jaqsylyq jasaghan әdil jan edi,jaqynda o dýniyelik bolypty, topyraghy torqa bolsyn. Sonymen birge ol  1986 jyly ústalghan jeltoqsanshylardy aqtap  jatqan kez eken.
Sóitip tughan qalama oralyp, búrynghy júmysyma kiristim.. Sol kezderdi qazir oilasam, eki qolyndy qara maygha malyp otyryp, kýiki túrmys shekken ekenbiz.Taulyqtardyng da kórsetken qorlyqtary shekten shyghyp ketken edi.
Mening bir týigenim: adamdy namys qamshylasa, ólgen-tirilgenine qaramaydy eken. Qazir Allagha shýkir, әielim, eki balammen el qatarly jýrip jatqan jay bar.
Kelimsekter qorlyghy kóterilisti bastady
Mausym kóterilisining 20 jyldyghyna baylanysty  kóterilisshilerdi izdestirgende, keybireuining óz qalamyzda enbektenip jatqanyn bilip tanghaldym. Sonyng biri Kósherbaev Orynbay edi. Men sol kezendi eske týsiruin ótindim .Ol birden sheshile sóilep ketti: 
— Sovet Odaghy әskeri qatarynan kelgen kezim edi.Reseyde Kantemirov tank diviziyasynda  qyzmet ettim.Qansha degenmen tughan topyraq,ósip-óngen jer ózine tartady ghoy. ”Júmysty adal atqardyn,biliming bar, oryssha bilesin, әsker qatarynda qal” degen komandirlerding sózderin tyndamay, elge oraldym. Kelgenime kóp bolsa,eki apta bolghan bolar. Auyl tynysh. Bayaghy auylym, 362 әuliyeli Manghystauym. Júmysqa kirem be, múnay tehnikumyna týsem be dep, oilanyp jýrgen kezim edi.                                                                         
Kónil qoyyp qarasam, auylymdaghy, múnayly Janaózenimdegi tynyshtyq aldamshy eken. Qala tolghan ózge últtyng adamdary.Qayda qarasang da,is basynda, sauda-sattyq manynda,  dýken, qoymalarda-barlyq jerde kelimsekter. Bazardy, ”Júmysshylardy azyq-týlikpen qamtu” bólimin biylep otyrghan osylar eken. Jergilikti últ pәter kezegine túrghanmen, ony ala almaydy. Ol kez qazaghymyzdyng qansha tuyp-ósken jeri, óz Shanyraghy bolghanmen, olardy ózi iyelene almay, basqagha kiriptar bolghan kezi edi. Partiya, Sovet atqaru organdaryndaghy qyzmetkerlerding kóbi kelimsekter boldy. Sol 1985-90 jyldar qazaqtardyng tarihy atamekenine kóptep kóship kelip jatqan uaqyty, әsirese Manghystaugha Týrikmenstannan, Qaraqalpaqstannan, Ózbekstannan kelip jatty. Olardyng arasynda da talay basshy, úiymdastyrushylyq qyzmetter atqarghan, isting tetigin biletin, bilimdi, tәjiriybeli adamdar kóp edi. Basshylar olardy nadan kórdi, júmysqa qabyldamady. Sóitip  “qayda barsan, Qorqyttyng kóri” degendey, elimen, babalardyng tughan jerimen ansap qauyshqan halyq  tyghyryqqa tireldi.
Mine osynday túrmystyq jaghdaylar Janaózende jastardyng kóteriluine әkelip soqty. Sonymen 16 mausym kýni keshke bastalghan ghalamat tolqudy  19-y kýni ghana taratugha qol jetkizildi. Biraq búl kóterilisting lebi Qazaqstannyng býkil batys bóligin sharpydy.Sonymen 17 kýni búl dýrbeleng qalanyng 1, 2 , 4 shaghyn audandaryn tolyqtay qamtydy. Ol ýlken kóshelerde, danghyldarda jalghasyp jatty. Almatydan, basqa respublikalardan әskerler keldi, VMP, BTR deytin tankter qaptady.Al qoldarynda qaru joq beybit halyq búl kezde mitingilep jatty. Halyqqa tosqauyl bola almaghan milisiya men soldattar shetke shyqqan jastardy sabap,kópshilikke oq jaudyrdy. “Ózen”meyramhanasynyng aldynda da kóp jigitke oq tiydi.Halyqqa shyny týtindetkishter laqtyrdy. Atugha resmy rúqsat berilmegenmen, milisiya ony oryndamady. Atyp jýrgender taulyq milisiyalar edi. «Olar bizding jigitterdi atyp jatyr, bizding janymyz olardan artyq emes. Milisiyany qorshaymyz dep sheshtik Tenge kentinen kelgender. 18-i kýni búrynghy “Qúrylysshy” (qazir meshit) klubynyng aldynda maghan oq tiydi. ”Abayla!” degen ashy aiqaydy estip,aldyma qarasam,  milisiyanyng pistoletpen meni kózdep jatqanyn kórdim. Tez búrylyp, aunap týsem degenimshe,ýlgermey qaldym. Oq tizemning kirisine tiyip, ayaghymdy laqtyryp jiberdi, asfalitqa qúladym. Ayaghymnan qan fontansha atqylap jatyr. Men rezina oq shyghar desem, ayaghym búralyp ketipti. Sol kez esime týskende, jylaghym keledi. Qasymdaghy Qarasaev Qonaqbay, Qúlsharov Berik, Syrlybaev Álimghali, Qydyrghali, Amanqúl, Begaly degen jigitter jýgirip kelip,kóterip ala jóneldi. 46-ýiding tasasyna alyp keldi.Qan tyiylmay jatyr. ”Jedel jәrdem” kelip:  — Auruhanagha aparamyz, — dedi.Jigitter: — Milisiya qorlap jýrer, biz de baramyz, — dedi. Biraq men:  — Úyat bolar, qalyndar, — dedim.Úzyndyghy 10-12 mm pistoletting oghy sol jaq tizeden tómengi jerding sýiekterin shashyp jibergen eken. Kelesi kýni meni atqan adam ýi-ishi, otbasymen eline kóship ketipti.  Maghan operasiya jasap, qatargha qosqan Shayqy, Ghaziz degen hirurgter edi. Sonynan estidim, sol men jaralanghan kýni kóbin týrmege qamapty. Mine osy oqighagha da 20 jyl tolyp otyr. Biz maqsatymyzgha jettik: Kenes ýkimeti uaqytsha bolsa da, qalany azyq-týlikpen qamtamasyz etu jóninde shúghyl sharalar qabyldady. Qalanyng iyesine ainalghan taulyqtardyn  biri qalmay óz Otandaryna qonys audardy. Biraq qan tógildi. Bireuler shahit boldy, kóbi jaralandy. Kóteriliske qatysqandar qazir qazaq elining týkpir-týpirinde túryp jatyr. Qazir mine Tәuelsizdik kelip,mandayymyz ashyldy.Tuymyz bar, jerimiz bay. Biz eshkimnen kem emespiz.Nanymyz bar,enbektenip jatyrmyz.Ótken ótti.Biraq ol qazaq úrpaghyna sabaq boluy tiyis.Olar “Elim!”dep, ajalgha qarsy shapty. Olar jas úrpaqtyng basqagha ruhyn taptatpaytynday, ór de qaysar boluyn tiledi. Mening aitpaghym: mausymdyq qúrbandar, týrmening tar kamerasynda túnshyqqandar, jaralanghandar úrpaq esinen óshpeui tiyis. Al basshylardyng olardyng otbasyna adamy kómekterin ayamaghandary abzal.

Jýregi namys pen argha suarylghan jigitter
1989 jyldyng 16-19 mausym aralyghynda Janaózen qalasynda bolghan kóteriliske qatysyp,auyr jaralanghan Dilmaghambetov Sәbitti azar degende tauyp,әngimelesip otyrmyn. Ol jigit sol dýrbelennen keyin kóp úzamay,júmys retimen Atyraugha auysqan eken.Men ony osyndaghy  anasymen habarlasyp otyryp,Janaózenge kelgende kezdestirdim.
Alyp deneli aqsary jigit sóilep otyr:
— Bәri de túrmystyng tómendep ketkeninen ghoy,- dedi ol. Janaózen- múnayly qala. Sondyqtan alghashqy jyldary osynda júmysqa kelushiler kóbeyip ketken edi.Biraq әsirese osy múnay salasyndaghy jalaqysy joghary, sauda manyndaghy paydaly, qoymaly oryndar qazaqtargha búiyrmady .Jap-jas qazaq jigitteri men qyzdary kense sypyrushy,jóndeushi,kýzetshi,jýkshi siyaqty tómengi júmystarda jýrdi de,kelimsekter injener,basshy,qoyma mengerushisi,dýkenshi bolyp istedi. Bәrinen de qorlyq bolghany olardyng jergilikti halyqty kórine-kózge kemsitushiligi boldy. Búnday óktemshilik barlyq jerde kórinis tapty. Dýkenge kezekte túrghanda,onyng aldyn bermedi. Keshke qaray seruendep jýrgen qyz, jigitterge tiyisti.Biyge shyqpaghan qazaq qyzyn sabap ketu olar ýshin eshteme emes. Talay tóbeles te boldy.Biraq milisiya bizdi ghana ústaytyn. Sebebi onyng da jartysynan kóbi kelimsekter edi.
Túrmystyng tauqymetin tartumen birge,óz jerinde otyryp,moralidyq kemsitushilikke tap bolghan qazaq jigitteri shara qabyldau jóninde bir ay búryn osy jaghdaylardy qaghazgha týsirip,qalalyq Partiya komiytetine tapsyrghan edi. Bir ay emes,birneshe ay ótti.Olardan esh jauap bolmaghan.Sol sebepti 16 mausym kýni kóshege shyqtyq. Partiya komiyteti ýiining aldyna top bolyp baryp, azyq-týlik tapshylyghy, pәter, jastardyng júmys jaghdayy, moralidyq mәselelerimizdi sheshudi talap ettik. Biraq bizge jauap bergen eshkim bolmady. Bizder talabymyz oryndalghansha ketpeytinimizdi bildirip, kóshening qarsy jaghyna shep qúrdyq.Týnde de taramadyq. Apa,әjelerimiz bizge tamaq,as-su tasydy. 17kýni kóterilisshiler qarasy kóbeydi. Almatydan Ishki ister ministri Knyazev keldi. Jazalaushlar otryadtary әr qaladan birinen song biri qúiylyp jatyr. Tansәriden soldattardy shepke túrghyzyp,komanda berip,kóshemen jýrgizip ótedi. Onyng bizge jasalghan qyry ekenin jaqsy týsindik. Mine osylaysha 18 mausymnyng tany da atty. Omondar kóshening bir jaghynda, kóterilisshi jastar  kóshening ekinshi jaghynda. Soldattar qalqandary jarqyldap, bir-eki ret ilgeri attap, jogharygha oq atady. Bizder de qaymyqpay, enkeymey, algha attaymyz. Sóitip teketirespen túrghanda, milisiya toby jaghynan atys bastaldy. Ol jarty saghattay uaqytqa sozyldy. Qúlap jatqan kim, ynyranyp jatqan kim, bilip bolmaydy. Kenet mening aldymda on shaqty metrdey jerde ýstinde qyzghylt kóilegi bar bir  jigit baqyryp qúlap týsti, omyrau túsy qan-qan. Kómekke úmtyldym. Maghan baghyttalyp, úshyp kele jatqan otty bayqap qalyp, oqys búryldym. Ekinshi ret atylghan oq meni oryp týsti. Qúlaghanymdy bilemin. Adam ómirining bir sekóndtik ekenin sonda bildim: kóz aldymnan quanyshty kezderim kinolentasynday óte shyqty.Ólip bara jatyrmyn dep oilaghansha,esimnen tandym.Kózimdi bir ashsam,trikomdy qiyp jatyr eken. Qayta talyqsyp kettim.Sodan esimdi kelesi kýni keshke jinadym. Sol kýni oq tiyip, jaralanghan 22 adam menimen birge jatty.Maghan dәrigerler:-Bir ayaghyng solyp barady,biz emdey almaymyz. Gurievke (qazirgi Atyrau) jiberemiz, — dedi.Onda kelgen son,2 kýn auruhana dәlizinde jattym.Eshkim kómek berer emes. Jaram shirip barady. Sodan Almatydaghy aghayyma telefon soqtyrdym. Sodan keyin ghana meni palatagha alyp, operasiyagha dayyndady. Eki qolymdy baylap, eki ayaghymdy basyp otyrdy. Sanymdaghy órtengen, jaramsyz búlshyq etti kesip alyp kórsetti. Sebebi milisiya “cheremuha” degen oqpen atqan eken. Ol ot bolyp úshady da,tiygen jerin órteydi. Sau jerimdegi etterimdi sylyp alyp,jalghap jatyr. Sodan 6 ay degende, baldaqpen ýige oraldym. Júmys jasaghan kәsipornym emdelgen kezime aqsha tólemedi. Sau bolsyn Únghylardy jerasty jóndeu basshylary júmysqa shaqyrdy.
Qatty jýre almaymyn, aua rayy búzylsa, syrqyraydy. Mýgedektikke shyqpay jýrmin. Eki balamdy kim asyraydy. Sәbit osylay dep, san sýiegine terining jabysyp túrghanyn kórsetti.
Men: — Sәbiyt, oq atqan soldattar ma,milisiya ma? — degen súraq qoydym. Ol: — milisiya. Soldattargha oq atugha búiryq berilmegen, — dedi. Ol qyran kózderin alysqa, terezeden kóringen  aqsha búlttargha tikti.
— Ne bolghanda da,alghashqy adam tózbes qiyndyqtargha qaramay, múnay  baylyghyn iygerip jatqan qara júmysshy jartylay ash-jalanash boldy ghoy. Jaqsy nәrseler dýkenge týspedi, ony iygi jaqsylar qoymadan pyshaq ýstinen bólip alatyn. Onyng ýstine basqa jaqtan júmys izdep kelgenderding kemsitui jýk ýstine jayma bolghan joq pa.Júmysqa kelding be,kim bolsang da,tynysh jýrip, isindi iste. Namysqa tiyme. Qazaq — namysqoy halyq. Olay bolmaghan jaghdayda, “myng kýn synbaghan shólmek bir kýni synady. ”Qazirgi jaghdayyn súradym.
— Jenil júmstamyn. Jas 40-tan ketti.Betti qúbylagha búrdyq.Namazgha jyghyldyq. Mening tilegim:    — Azamattar aman bolsyn.”Myng ólip,myng tirilgen” qazaghymyzdy eshkim  basynbasyn. Tәuelsizdigimizdi qorghay bileyik. IYә, sol bir betqaratpas әlimjettikke toly qarau kezende, elining esesin jibermey, ajalgha qarsy shapqan Sәbitting aitqanyna alyp-qosarymyz joq. Tek osynday, jýregi namys pen argha suarylghan Sәbittey azamattarymyzdyng baryna myng tәuba delik.

Erbaqy Baybazar   
«Qazaqstan Zaman» gazeti, 11 mausym 2009 jyl