Kórneki suret.

Bayaghyda qazaq halqynyn  ertegilerin oqyghanda, sonynda  "ekeui qosylypty, otyz kýn oiyn, qyryq  kýn  toyyn jasapty, solay  maqsat-múratyna jetipti" dep ayaqtalatyn. Sonda  ózimshe, oilaytynmyn, "nege  otyz kýn oiyn (bir ai) qyryq  kýn toyyn (taghy bir jarym ai), sonda eki jarym ay toy toylau  adamnyn  aqylyna  qonymsyz emes pe?. Álemdegi qanshama últ pen úlystardyng  eshqaysysynyng  ertegileri osylay  ayaqtalmaydy.

Shyndyghyna kelsek, biz sol ertegide aitylghanday esil dertimiz tek  toy-duman ghana eken. Senbeseniz,  jipke tizgendey tizip kórelik.

1991 jyly Kenes Odaghy  ydyraghannan bastap,  elimiz  derbes  memleket  retinde, qanshama әlemdik dengeydegi  Forum, Sammiyt, Shanhay yntymaqtastyghy, Euraziya ekonomikalyq odaghy, Týriktektes halyqtar qauymdastyghy, EXRO-2017, Siriyadaghy  qaqtyghystardy retteu, talay ret Álemning  Din basylaryn Astanadaghy jinady, әiteuir  jyl  on eki  ai  toy  toylaudan  kóz  ashpay kelemiz.

Qazaq handyghynyng - 550 jyldyghy, Abylay hannyng - 300 jyldyghy, Abay Qúnanbayúlynyng - 150 jyldyghy, Mahambet Ótemisúlynyng - 200 jyldyghy, t,b esep joq.

Múnyng syrtynda jana  jyldy  quanyp, ata-babamyz tirilip  kelgendey, ot shashyp túryp, bir ai  toylaymyz. Tipti, «14-aqpan - Valentin kýni» «Tatiyana kýni» «Hellouiyn» katolikterding toyyn da toylay beremiz. «18 qantar Kresheniye» dep Astanada Esildin  jaghasynda  Pravoslav hristyandarymen birge  sugha  shomylyp  jatqan  qandastardyng sany jyl sanap kóbengde. «8—Nauryz halyqaralyq әielder kýni» dep tap sol kýni gýl  men  tort, shampanskiy satyp almasaq taghy bolmaydy.

«10-nauryz - Kórisu  kýni», «22-25 nauryz - Úlystyng úly kýni», «15 nauryz - «Qozy Kórpesh Bayan Súlu kýni»,  «1 mamyr - halyqaralyq  dostyq kýni», «7 mamyr - Darigha Nazarbaevanyn  tughan kýni (jylda Qorghanys ministrligi  әskery sheru úiymdastyrady), «9 mamyr - Jenis kýni», t.b sanynan janylasyz. Qazaqtar kim ýshin, ne ýshin soghysqanyn әli kýni  bilmeydi. «25 mamyr - songhy  qonyrau», «31 mamyr - qughyn-sýrgin kýni», «1-10 shilde aralyghy -  Elbasy men Astananyng tughan kýnderi» ot shashu  mindetti týrde bolady.

«30 tamyr - Konstitusiya kýni», «1 qyrkýiek - Bilim kýni» «22 qyrkýiek -Tilder kýni», «1 qazan  - Ústazdar kýni», «1 jeltoqsan - Preziydent kýni»... Ótken jyldan bastap, «Alghys aitu kýni» degen kýlkili  mereke payda boldy. Kimge kimning alghys aitu  kerek  ekendigi týsiniksiz. Odan  qala  berdi, elimizge  tanymal túlghalardyng  50, 60, 70, 80, 90, 100 jasqa  tolghan  mereytoylaryn  atap  ótpese  taghy  bolmaydy.

Qazaqstandaghy  telearnalar tannyn  atysynan  kýnning batysyna  deyin  «Qazaqsha  konsert», «Ázil әlemi», «Jaydarman», «Týngi  studiya», «Qyzyq times» «Benefis shou» «Qalaulym»  degen  sayqymazaq  baghdarlamalargha  túnyp  túr. Ánshi  deyin  desen, әnshi emes, kýishi  deyin  desen, kýishi  emes, masqarabaz Túrsynbek Qabatov, Núrlan Qoyanbaev, Asha Matay, Qydyrәli Bolmanov, Qaraqat Ábildina jaulap aldy. Bet auzy alaqtap, jalaqtap almaytyn tazy sekildi  orycsha-qazaqsha  aralastyryp  birdenelerdi aitady, soghan paryqsyz  kórermen  kýledi. Men sekildiler jylaghysy  keledi.

Sahna  mәdeniyeti  mýldem saqtalmaydy. Kórkem  әdebiyettegi qazaq  halqynyn  keremet  sóz tirkesteri  qoldanylmaydy. Sahna etikasy men estetikasy bylay túrsyn, telearnada qalay kýlip túrudan bastap, sóz saptau, dúrys jýru, jalpy aitar bolsaq, bәrinen júrday. Sahna súlulyqty  qajet etetindikten, kim kóringenning qol jaulyghyna  ainalghandyghy jasyryn emes. Jauyr bolghan  tok-shoulardan  tazalanar uaqyt jetti emes pe? Sondyqtan, Qazaqstan Respublikasynyng barlyq telearnalaryna  týbegeyli  tónkeris  kerek. Áytpese, osylay  sorlaghany sorlaghan.

Al, endi  kýndelikti ómirde bolyp  jatqan  toylardaghy  soraqylyqtargha toqtalayyn. Jaqynda Oral qalasynda Jana jyldyq  keshterding birinde  «Korporatiyv» dep  jinalghan jastar  jaghy  qyzyp alghandyghy sonshalyqty, qazaq ýshin  qasiyetti sanalatyn  tamaq qoyatyn  dastarhannyng ýstine shyghyp biylegenin әleumettik jelilerden  kórip jaghamyzdy ústadyq. Toylardaghy  ersi qylyqtar men mәdeniyetsizdikterge bola jerge  qaraytyn boldyq. Mysaly, atalar men әjelerdi asabalar  ortagha sýirep shygharyp, by biyleuge mәjbýrleui  shekten shyqty. Qazaq  qasterleytin  atalar  men әjeler  mazaqqa  ainalghanday. Onysyna  arlanbay «Kýlsen, kәrige  kýl» dep óz-ózderin aqtap  alyp  jatady.  Qanshama  ret  aityp  jazsaq ta  әzirge  nәtiyje joq.

Bankterden  (krediyt) qaryz  alyp  qaughalanyp toy toylau  sәnge  ainalghany qay  zaman. Tanymaly  әnshiler men  sayqymazaqtardy  shaqyru  qyruar  qarjyny  talap  etedi. Oghan qarap jatqan  eshkim joq, bәsekelestiktin  beleng alghandyghy  sonshalyqty, I. A. Krylovtyng jazyp  ketken  «Ógiz ben baqa» dalada qaldy. Myjyma  tilekter men qaraugha  úyalatyn  kórinister adamnyn  qúiqa  shashyn  shymyrlatady. Tamadalar  kýldirem  dep býldirip  jatqan  jayy bar. Toydaghy  mәn-maghyna, anayylyq  pen jabayylyq  tyiylmasa  kórgen  kýnimiz  sor bolar.

Ol ol ma, juyrda  elimizge belgili  adamnyng bәibishesi  búl  dýniyemen qoshtasqanda, qaraly  qazada  otyryp, aq  jaghaly ministrler  men deputat, senat serkeleri qaytys  bolghan  kisini  emes, onyn  kýieuin  maqtap-maqtap  keledi de,  sózdin  aqyrynda «arty  toy bolsyn, toyda  kezdeseyik nemese toy  toygha  úlassyn» dep  sandyraqtap  ketip jatty. Qúdayym-au, ata-babamyzdyng jazyp ketken  «Jeti  ghasyr jyrlaydy» nemese «Bes ghasyr jyrlaydy» degen  kitaptarda  ólimge  qatysty  qanshama  qazaq  tilindegi  inju-marjandar men  gauhar  tastar tógilip túr  desenizshi, eger jattay   almasanyz   jazyp   alyp   oqyp  ber. Balalar  kitap oqymaydy  dep jatamyz, olar týgili, ýlkenderdin   basym  kópshiligi  kitap  oqymaydy, tipti  oqyghysy da  kelmeydi. Sondyqtan, toy toylay  bermey,  es jyyatyn mezgil jetti,  aghayyn...

Júmamúrat  Shәmshi, tariyh  ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz