«Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasyn Memleket basshysy halyqqa arnaghan Joldauynda erekshe atap ótken bolatyn. Aqparattyq tehnologiyalardyng qaryshtap damyp bara jatqan myna zamanynda IT salasyn damytpasaq, damyghan 30 elding qatarynan kórinu bizge jay arman bop qalary anyq. Óitkeni, órkeniyetti elderding barlyghy osy sandyq jýiege kóship, ónerkәsibining damuyn jәne halqynyng әl-auqatyn jyldan-jylgha jaqsartyp keledi.

«Sifrly Qazaqstan» baghdarlamasy halyqtyng da qyzghyn qoldauyna bólendi. Ónirlerde de óz damu jolyn tauyp, ong ózgerister kórile bastady. Mәselen, biz kýn sayyn oblystarda, auyl-audandarda halyq túrmysyn jaqsartu maqsatynda әrsalada sifrlandyru baghytynda júmys atqarylyp jatqany jayly janalyqtardy oqimyz. Múnday jaghymdy janalyqtar halyqtyng ómir sýru dengeyining kýnnen-kýnge jaqsaryp kele jatqanynan derek beredi.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin sifrlandyru  baghdarlamasy ayasynda ónirlerde qolgha alynyp jatqan naqtyly júmystar jayly aita keteyik.

Týrkistan oblysy bilim salasyndaghy sifrlandyru jýiesin respublikada eng birinshi qolgha alghan ónir. Oblys әkimi Janseyit Týimebaevtyng qoldauymen jýzege asqan búl jýie bilim salasyndaghy ashyqtyq pen qoljetimdilikke baghyttalghan.

Oblys kólemindegi barlyq 15 audan ortalyghy, 181 auyl okrugteri jәne 834 eldi mekenderding kartasy sifrlyq formatqa kóshirilip, ondaghy әrbir qúrylys nysany «Mekenjay tirkelimi» derekter qorymen sәikestendirilgenin aityp ótti. Atalghan sifrlyq karta negizinde býgingi tanda Shymkent qalasy boyynsha taza su jetkizu toraptary tolyghymen engizildi jәne tehnikalyq sharttardy beru ýderisi avtomattandyryldy. Búdan bólek sifrlyq karta erekshe qorghalatyn tabighy aimaqtar, su qorghau beldeuleri, auyl sharuashylyq maqsatyndaghy jer uchaskileri turaly aqparatty qamtidy.

Búdan bólek, oblys aumaghyndaghy 69 emhanada keshendi medisinalyq aqparattyq jýiesi engizilip, búl «dәrigerdi ýige shaqyru», «dәrigerding qabyldauyna jazylu», «medisinalyq úiymgha tirkelu» syndy qyzmetterdi alugha mol mýmkindik tughyzdy.

Oblystaghy 1371 mektepke deyingi bilim beru úiymdaryna 140 034 bala qamtylghan. «Býgingi tanda «Mektepke deyingi bilim beru úiymdaryna joldama beru jәne kezekke qoidy avtomattandyru» jobasyna – 481 mekeme, yaghny 35 payyzy qamtylghan. Balabaqsha.sitcen.kz portalyna qosu arqyly 2018 jyldyng sonyna deyin búl kórsetkishti 100 payyzgha jetkizu josparlanuda. Sonymen qatar, mektepke oqushylardy elektrondy qabyldau jýiesi boyynsha aghymdaghy jyldyng shilde aiynan bastap oblystaghy 902 mektepting barlyghy mektep.sitcen.kz portaly arqyly bilim beru úiymdaryna qújattardy qabyldau syndy qyzmetter avtomattandyryldy. Atalghan jýie Týrkistan oblysynyng barlyq audandaryndaghy mektepterinde qosylyp, býgingi kýni jýie arqyly 54 751 oqushy elektrondy týrde 1-synypqa qabyldandy.

Ayta keterligi, jýiening tiyimdiligi ata-ana mektepke barmay-aq ýiinde otyryp qalaghan mektebine 1-synypqa qabyldaugha ótinish berip, ótinimning qabyldanghany turaly habarlama ala alady. Sol siyaqty Týrkistan oblysynyng barlyq mektepterine jumys.sitcen.kz portaly arqyly qatardaghy qyzmetkerler men pedagogtardy júmysqa qabyldaudyng avtomattandyrylghan jýiesi endi. Atalghan jýie jalpy orta bilim beru úiymdary pedagogtaryn júmysqa qabyldaudy jәne mektep diy⁠rektorlaryn konkurstyq taghayyndau barysyn avtomattandyrady. Sonday-aq, bilim úiymdaryndaghy tehnikalyq qyzmetkerlerding bos oryndary jayly habarlamalar ornalastyrylghan. Bilim basqarmasy basshysynyng orynbasary Ardaq Sadyqovanyng aituynsha, býgingi kýnge deyin atalghan elektrondy jýiede 1571 pedagog pen tehnikalyq qyzmetkerding bos júmys oryndary turaly habarlama jariyalanghan.

Qazirgi tanda jumys.sitcen.kz portaly arqyly 837 adam júmysqa ornalasqan. Jýiege jalpy júmys izdeushiler tarapynan qyzyghushylyq tanytyp, býgingi kýni 62 778 qoldanushy tirkelip otyr. Sonday-aq, 4632 júmysqa qabyldau turaly ótinish kelip týsken. Sonymen qatar, 2019 jyldan bastap daryndy balalargha arnalghan mamandandyrylghan mektep-internattaryna qabyldau mektep.sitcen.kz portaly arqyly jýzege asyrylatyn bolady. Atalghan jýiede mektepke qabyldau konkursyn ótkizu tolyq avtomattandyrylyp ýlgerdi.

Ayta keterligi, ata-ana ózining balasyn portal arqyly kez-kelgen daryndy balalargha arnalghan mektepke konkursqa qatystyra alady jәne portaldaghy onlayn testileuden joghary ball alghan bala mektepke qabyldanady. Sonymen qatar, oblystaghy mektepter «Bilimland» sifrlyq bilim beru resurstarymen 100 payyz qamtamasyz etilgen. Aghymdaghy jyldan bastap, kýni býginge deyin 594 000 sabaq qaralymy boldy. Oblystyq budjetten sifrlyq bilim beru resurstarymen qamtamasyz etu maqsatynda 1500 dana «Bilim Book» kompiuter-planshet shalghay auyldaghy 195 mektepke taratylyp, sifrlyq bilim beru resurstaryna internetsiz qol jetkizude.

Taghy bir manyzdy jayt, aldaghy jyly Týrkistan oblysynyng bilim salasynda pedagogtardyng attestasiyasyn jәne olardyng bilim jetildiru kurstarynan ótuin avtomattandyru, bilim úiymdaryndaghy kitap qoryn paydalanudy jәne oqushylardyng ystyq tamaqpen qamtyluyn avtomattandyru jýieleri jýzege asady dep josparlanuda. Atalghan joba bilim salasyndaghy sybaylastyq zanbúzushylyqty toqtatugha ýlken serpin beredi.

Al Qostanay oblysynda kýndelikti ómirde kóp kerek bolatyn paydaly júmys qolgha alyndy. Tehnikasy damyghan HHI ghasyrda mynaday isterding qolgha alynuy zandy da.

Qostanaydyng ortalyq alanynda smart oryndyqtar payda boldy. Olardyng ereksheligi - qala túryghyndary búl jerde demalyp qana qoymay, úyaly telefondaryn da quattap alugha mýmkindigi bar. Oryndyqtar elektr quatyn kýn batareyalary arqyly alady. Jergilikti kәsipkerler Qostanay qalasyna osynday tamasha syy tartu etti.

Innovasiyalyq tehnologiyalargha negizdelgen jobanyng búdan basqa artyqshylyghy - «aqyldy qala» baghdarlamasy  ayasynda iske asyrylghan jobalardyng biri.  Kýnnen quat alatyn batareyalar shynymen qaptalghan. Ár oryndyq eki yusb portpen  jabdyqtalghan.

Smart oryndyqtardyng manyna vay fay ornatylghan. Túrghyndar úyaly telefondaryn dalada quattap, internetti tegin paydalana alady. Qostanay qalasynyng aqyldy qalagha ainaluyna jergilikti biznesmender at salysyp otyr.

«Aqyldy qala» baghdarlamasy ayasynda oblys ortalyghynda atqarylyp jatqan sharua az emes. Qaladaghy kóshe jaryghy men baghdarshamdardy avtomattandyrylghan jýiemen basqaru qolgha alyndy.   Sonday-aq, ilkimdi tehnologiyalar kommunaldyq qyzmet týrlerine de engizilude.

Búdan bólek Batys Qazaqstan oblysynda densaulyq saqtau salasyn sifrlandyruda ýlken qyzmetter jýrilip jatqanyn aita ketuimiz kerek.

Elbasynyng tapsyrmasyna say, aldaghy jyldyng 1 qantarynan bastap barlyq emhanalar men auruhanalar medisinalyq qújattardy qaghazsyz, sifrlyq núsqada jýrgizuge kóshui tiyis. Osy baghytta Batys Qazaqstan oblysynda pilottyq rejimde biylghy qantardan medisinalyq qújattardy qaghazsyz jýrgizu engizile bastady. Joba ayasynda qaghaz týrindegi núsqalar birtindep alynyp tastalady.

Ónirdegi medisina úiymdarynda «Kazmedinform» medisinalyq aqparattyq jýiesi, qalanyng 6 emhanasynda elektrondyq kezekti basqaru jýiesi, jedel medisinalyq jәrdemdi basqarudyng "ADIYS" avtomattandyrylghan jýiesi engizildi. 2017 jyldyng qarasha aiynan bastap k-vrachu.kz mobilidik qosymshasy engizildi, ony PlayMarket, App Store dýkenderi arqyly tegin jýktep alyp, Android, iOS operasiyalyq jýiesinde júmys isteytin mobilidik qúrylghylar arqyly dәrigerding qabyldauyna jazylugha bolady. Atalghan mobilidik qosymshada tirkelgen paydalanushylardyng sany 22 548-ke jetken.

Taghy bir aita ketetin jayt, dәrigerding qabyldauyna jazylugha arnalghan k-vrachu.kz veb-portaly júmys isteydi. Veb-portal arqyly tirkelgen uchaskeni izdeuge, dәrigerding (jalpy tәjiriybelik dәriger) qyzmet kórsetetin audanyn qaraugha, dәrigerdi ýige shaqyrugha, dәrigerding qabyldauyna onlayn jazylugha, dәrigerding kestesin, onyng biliktiligin qaraugha, dәrigerdi baghalaugha bolady.

Medisinalyq-sanitariyalyq alghashqy kómek úiymdarynda kezektilikti azaytu ýshin qalanyng barlyq emhanalarynda «Elektrondy tablo» elektrondyq kezekti basqaru baghdarlamasy engizildi. Qalanyng alty emhanasynda jәne «Derkól» dәrigerlik ambulatoriyasynda «Kazmedinform» medisinalyq aqparattyq jýiesimen integrasiyalandyrylghan elektrondyq kezekti basqaru jýiesi júmys jasaydy. Barlyghy 105 mekeme (121-den) qaghazsyz týrge kóshirildi. Dәrigerdi elektrondy sifrlyq qoltanba arqyly avtorizasiyalau mýmkindigi bar.

Búdan bólek, qalalyq jedel jәrdem stansiyasy 32 dana mobilidik ARM (planshettermen) jaraqtaldy, qamtu 100 payyzdy qúraydy, oblys boyynsha 138 dana sanitarlyq avtokólik GPS - monitoringke qosyldy (qamtu 100 payyz). 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap baghdarlama boyynsha 16918 shaqyrtugha qyzmet kórsetildi. Atalghan baghdarlama oblys boyynsha jedel medisinalyq jәrdem brigadalarynyng geolokasiyasyn kórip otyrugha mýmkindik beredi.

Taghy bir aita keterligi, infraqúrylymdyq indikatorlar boyynsha býgingi tanda medisinalyq úiymdar 4477 kompiutermen jaraqtaldy, 2016 jyly 1064 dana (152,3 mln tenge), 2017 jyly - 656 dana kompiuterlik tehnika satyp alyndy, satyp alu jergilikti budjet (162,5 mln tenge) jәne medisinalyq úiymdardyng óz qarajaty esebinen jýrgizildi, oblystyng medisinalyq úiymdary kompiuterlik tehnikamen 100 payyzgha qamtamasyz etildi. Oghan qosa medisina úiymdaryn 510 dana kompiuterlik tehnikamen janartu ýshin 242,5 mln tenge somasyna budjettik ótinim berildi.

Biz jaghymdy janalyqtar retin Aqtóbe oblysynda ashylyp jatqan sansyz tegin IT-synyptary jayly aqparatpen jalghastyramyz.

«Núr Otan» partiyasynyng memlekettik organdar, әkimdikter, memlekettik emes úiymdar, biznes-qoghamdastyqpen birge úiymydastyruymen Aqtóbe qalasy men oblysy mektepterinde tegin IT-synyptary ashylyp jatyr.

Aqtóbening IT-kompaniyalarynyng shamamen on mamany «Balalargha arnalghan tegin IT synyptar» әleumettik jobasyn iske asyru sharalaryn talqygha saldy. «Núr Otan» partiyasynyng búl jobasyn «Atameken» QR ÚKP qoldap otyr. Joba ayasynda respublika boyynsha balalardy baghdarlau men IT-mashyqqa baulityn 1000 tegin synyp ashylmaq.

Atalghan aqparatqa sýiensek, Aqtóbe boyynsha IT-synyptar 20 mektepte ashylady. 8-i – qala mektepterinde, 12-si – audan mektepterinde. Synyptar №21, 9, 55 mektepterde ashylyp ýlgergen jәne №56, 61 mektepterde ashylady dep josparlanghan. Joba úiymdastyrushylardyng pikirnshe mektep jasynan baghdarlamalaugha mashyqtanghan balalar keleshekte jaqsy IT-mamandary bolady, osy buyn Qazaqstan ekonomikasy salalaryn transformasiyalaugha ýles qosady. Oqytu ýsh moduli negizinde jýredi. Olargha algoritm qúrylymdary, baghdarlama jәne WEB-sayt qúru ýiretiledi. Barlyq synyptar demeushiler esebinen jabdyqtalatyn bolady. 16 jastan joghary jasóspirimderdi IT-ortalyqtarynda oqytady. Ol jerde qysqa merzimde kompiuterlik sauattylyqty mengerip shyghugha bolady.

Osy rette, IT salasynda júmys isteytin «STEM center Aktobe» JShS qatarly birqatar kompaniyalar jobagha ýles qosugha ynta bildirip otyrghanyn aita keteyik.

Endigi kezekte Jetisu jerindegi janalyqtarmen bóliseyik. Qarasha aiynyng basynda «Sifrly Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasy ayasynda Jambyl oblysynda «Smart-Taraz» jobasy iske asyrylyp jatqany jayly aqparatpen tanystyq.

Atalghan jobanyng auqymy óte ken. Atap aitqanda búghan negizgi bes baghyt boyynsha: bilim beru, densaulyq saqtau, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq, kólik, agroónerkәsiptik keshen jәne qauipsizdik boyynsha 20 joba kiredi.

Bilim beru jýiesinde kompiuterlermen jabdyqtalghan synyptar sany osy jyldyng 10 aiynda 22%-dan 58,5%-gha deyin ósti. Jyl sonyna deyin 100% qamtu josparlanyp otyr. Jýzege asqan jobalar arasynda «Balalardy birinshi synypqa jәne mektepke deyingi mekemelerge qabyldau qyzmetterin avtomattandyru» jobasy bar, al kelesi jyly mektep synyptary ýshin robottardy shygharu jobasy iske qosylmaq. Auyldyq kitaphanalar bazasynda 24 sifrlyq synyp ashyldy, jyl sonynda múnday ortalyqtardyng sany 57-ge deyin kóbeymek. 2019 jyldyng sonyna qaray sifrly synyptar 250 mynnan astam túrghyny bar barlyq eldi mekenderde júmys isteytin bolady.

Densaulyq saqtau salasynda oblys halqynyng 70%-ynda elektrondy densaulyq pasporty bolady. Tipti, býgingi kýnning ózinde Taraz qalasynyng 34 myng túrghyny medisinalyq qyzmet alu ýshin arnayy qosymshany qoldanady. Kelesi jylgha qaray paydalanushylar sany 200 myngha jetpek.

Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyn sifrlandyru túrghysynda biyl ónirde qalalyq sumen jabdyqtau jýiesi avtomattandyrylghan. Jyl sonyna deyin «aqyldy oram» jobasy bastau alyp, 315 kóppәterli túrghyn ýy «e-Shanyraq» birynghay aqparattyq jýiesine qosylady. Keler jyly kommunaldyq qyzmetter tólemi ýshin birynghay esep aiyrysu ortalyghyn engizu josparda bar.

Kólik salasynda birynghay dispetcherlik ortalyq pen avtobus baghdarlaryna arnalghan mobilidi qosymsha engizildi. Kelesi jyly elektrondyq avtobus biyletteri iske qosylady.

Biyl AÓK-te jayylymdar 100%-gha sifrlandyrudan ótedi. Sonday-aq, oblysta Talas ózenining boyynda su resurstaryn baqylau jәne bólu jónindegi ortalyq ashylghan. 4 ferma aqyldy tehnologiyalar iygiligin kórip jýr. Bolashaqta әkimdik 20 fermany tolyq sifrlandyrmaq niyette, al 316-na bilim taratu ortalyqtarynyng negizinde sifrlandyru elementterin engizbek.

El halqynyng ensesin biyiktetuge baghyttalghan biregey joba elimizding barlyq ónirinde jaqsy jýzege asyp jatqanyna senimdimiz. Biz tek birneshe ónirdegi basyt janalyqtardy jazdyq. Búl baghdarlamanyng aldaghy uaqytta da qarqyndy iske asary sózsiz.

Abai.kz