Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 12770 17 pikir 10 Qantar, 2019 saghat 12:12

Baytúrsynúlynyng biz bilmeytin bir óleni

Jaqynda internette qazaq tilining atasy, Alash arysy Ahmet Baytúrsynúlynyng osydan bir ghasyr búryn, yaghny halqymyz bodandyq pen qúldyqtyng temir qúrsauynan shyghar jol tappay qinalghan tústa jazylghan «Ya – kazah!» degen óleni payda boldy. Ólenning oryssha mәtinin Resey arhiyvinen Hamitbek Músabaev degen azamat tauypty. Búl óleng o basta qazaqsha jazylyp, sodan song orysshagha audarylghan siyaqty. Qazaqshasy tabyla ma, tabylmay ma, saqtalghan ba, saqtalmaghan ba? O jaghy qazirshe belgisiz. Oryssha mәtin jolma-jol audarma bolsa kerek. Sondyqtan ol qazaqtyng dәstýrli qara óleninen góri telegraftyq stilige jaqyndau. Solay boluy da zandy. Bәlkim, tórt ayaghyn teng basqan dýniyege ainaldyrugha audarmashynyng (mýmkin avtordyn) múrshasy bolmaghan shyghar. Biz qazaq oqyrmandarynyng qalyptasqan tanymyna, ýirenshikti mәnerine jaqyndau bolsyn degen oimen siresken oryssha mәtindi erkindeu stilimen qazaqshalap shyqtyq. Avtordyng jýz jyl búryn óz zamanynan, qoghamynan әldeqayda biyik túrghan oi-armandaryn sózbe-sóz tap baspasaq ta, jalpy ne aitpaghyn mazmúndap bere aldyq degen senimdemiz.

Ahmet Baytúrsynúly
Men qazaqpyn

Men qazaqpyn, skiftyng jalghasymyn,

Maqtanbaytyn sanymen mal basynyn.

Altyn grif kiyesi men bolamyn –

Býrkit әri arystan tanbasynyn.

 

Úmytpassyng patshamyz Targhytaydy,

Sol úlymen skifke baq qútaydy.

Sodan-daghy qúlashty keng jayamyn,

Moyyndaymyn tek qana haq Qúdaydy.

 

«Qazaq» degen atym bar dýrildegen,

Shyghys, Batys aldymda dirildegen.

Qytay, Iran, Vavilon, Rum, Lidiya,

Salyq tólep bitirmey, kóz ilmegen.

 

«Hun» atandym, bilesin, әlimsaqtan,

«Gun» degende myn-myndar janyn satqan.

Europa da aldymda tizerlegen,

Meni bayqap ashudan qany qatqan.

 

Kóne syna jazuy – tanbasynda,

Men turaly erekshe bir madaq bar.

Aytpadyng ne, aittyng ne, shyndyghy sol –

Tuabitti jaujýrek qoy qazaqtar.

 

Kaspiylikpin, batyrmyn, zor alyppyn,

O basynda airyqsha jaralyppyn.

Bóri de men, temir de, sanalymyn,

Shyndyq atty anadan nәr alyppyn.

 

Oghyz, qypshaq, hazar da men bolamyn,

Sherte bilseng kýishanaq – dombyramyn.

Qúturghúl, dulu ne bolgar desti,

IYesimin dalanyn, mol múranyn.

 

«Tatar» dep te atandym amal bar ma,

Úiytqy soqqan kók dauyl zamandarda.

Jer jastandym, al biraq jenilmedim,

Tyghylmadym tas qorghan – qamaldargha.

 

Jýregimning jalyny óshken emes,

Kókiregimdi qu dýnie tesken emes.

Bay bolsam da, tas kedey atansam da,

Imansyz bop úl-qyzym ósken emes.

 

Qazaqpyn ghoy, tatar da, monghol da men,

Atym shyqqan aituly Aqordamen.

Dospyn dese qylyshyn tastay salar,

Qonaqjaymyn, peyilim – zanghar, teren.

 

At ýstinde ótti san ghasyrlarym,

Kemshiligim bar bolsa, jasyrmadym.

Óz elimde súltan da, últan boldym,

Talay eldi biyledi asyldarym.

 

Jaugha әste ayaqtan shaldyrmadym,

Biyikterde әrdayym jandy baghym.

Baghdad, Mysyr, Ýndistan kýn tughanda,

Úldaryma úsyndy zandy taghyn.

 

Súltan boldym, jauynger, mamluk ta,

Qorqyp әste kórmedim, janylyp ta.

Jau antalap túrghanda jan-jaghynan,

Kómek qolyn sozdym men san últqa.

 

Maghan senip, bas iyip, pir tútqanda,

Shyghysty san qútqardym qúldyqtan da.

Soyqanynan qorghadym mongholdardyn,

Krestshiler qaptatqan súmdyqtan da.

 

Men qazaqpyn, noghaymyn, Mamay da men,

Eshqashan da almaghan jau ailamen.

Arlan syndy jalymdy kýdireyttim,

Itter bildi: joq maghan manayda ten.

 

Qyrghyz-qaysaq etpekshi boldy meni,

«Qyran kelip astaugha qondy» dedi.

Bilmedi-au Resey búl qazaq-saqtyn,

Qaytpaytynyn qalghansha songhy demi.

 

Solaysha olar kazakty úlyqtady,

Ózderinshe mәz bolyp úlyqtary.

Búralangha qanshama salsa daghy,

Dala úly óz tegin úmytpady.

 

Dinimdi de men asyl saqtap qaldym,

Atymdy da úzatpay aqtap aldym.

Ar aldynda túrsam da, dar aldynda,

«Qazaqpyn» dep әrqashan maqtanamyn.

 

Kók Tәniri – bir Alla sýienerim,

Elin, jerin, dalasyn sýiedi erim.

Tayaq jedim, biraq ta sheginbedim,

Kók Týrikting soyy men sýiegi edim.

 

Erkindikke úmtyldym jan-tәnimmen,

Kýnderde de jayau qap, atqa mingen.

Azattyqtyng auyly alys eken,

Bógey berdi jolymdy taqqa mingen.

 

Bas tartpadym armanym, múratymnan,

Qaldy uaqyt artymda shúbatylghan.

Erkindikting jolynda janym qúrban,

Últ edim erekshe búla tughan.

 

Tiri jýrsem, ketsem de jan tapsyryp,

Óz tegimdi úmytu – jansaq qylyq.

«Qazaqpyn» dep dýniyege jar salamyn,

Qúldyq dýnie irgesin shayqap túryp.

Qazaqshalaghan: Zahardin Qystaubayúly

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435