30 qantar Memleket basshysynyng tóraghalyghymen Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti, dep habarlaydy Abay-aqparat Aqordanyng resmy saytyna silteme jasap.

Ýkimet otyrysy bastalar aldynda Núrsúltan Nazarbaev «Ýkimet ýii» ghimaratynyng foyesine qoyylghan sifrlyq taqtany kórdi. Onda «Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasynyng 2018 jylghy iske asyrylu nәtiyjeleri turaly aqparat jәne Elektrondy ýkimetting Ahualdyq ortalyghynyng mәlimetteri engizilgen.

Keneytilgen otyrysta elimizding әleumettik-ekonomikalyq damu barysy talqylanyp, ekonomikalyq ósimdi odan әri qamtamasyz etu jónindegi sharalar aiqyndaldy.

Otyrysty ashqan Qazaqstan Preziydenti 2018 jyldyng qorytyndysy boyynsha ekonomikalyq kórsetkishterding jaqsara týskenin atap ótti.

– Ekonomikalyq ósim 4 payyzdan asty. Jalpy, sauda salasynda – 7,6 payyz, kólik salasynda – 4,6 payyz jәne ónerkәsipte – 4 payyzdan astam ósim bar. Ózge salalarda da jaqsy qarqyn bayqalady. Jyldyq inflyasiya 5,3 payyzdy qúrady. Negizgi kapitalgha salynghan investisiya kólemi 17,2 payyzgha artty, – dedi Elbasy.

Jiyn barysynda Premier-Ministrding orynbasary E.Dosaev, Últtyq bank tóraghasy D.Aqyshev, Premier-Ministrding orynbasary – Auyl sharuashylyghy ministri Ó.Shókeev, Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri J.Qasymbek, Jambyl oblysynyng әkimi A.Myrzahmetov, Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi A.Kólginov bayandama jasady.

Memleket basshysy bayandamalardan keyin Ýkimet, Últtyq bank jәne ónirlerding әkimderi damudyng jaqsy kórsetkishterine qol jetkizuge jol ashqan auqymdy júmystar atqarghanyn atap ótti.

– Eng tómengi jalaqy kólemi 1,5 ese ósti. 500 myngha juyq adam júmyspen qamtyldy. 113 myng otbasy jana baspanagha ie boldy. Kәsipkerlik ýshin meylinshe qolayly jaghdaylar jasaldy, – dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Sonymen qatar, Qazaqstan Preziydenti әlemdik ekonomikadaghy ýrdisterge toqtalyp, ekonomikalyq ósimdi odan әri qamtamasyz etu qajettigin aitty.

– Ótken jyldan bastap memlekettik әleumettik sayasat jýieli týrde qayta qarastyryldy. Bes әleumettik bastama, juyrdaghy Joldau jәne jastargha arnalghan әleumettik qoldau sharalary ayasynda barsha qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyrudy qamtamasyz etu ýshin kóp qarjy bólinude. Býginde kóptegen elderding múnday әleumettik shyghyndargha shamasy kelmeydi, – dedi Elbasy.

Memleket basshysy búdan bylay memleket tiyimdiligining basty kriyteriyleri kiris pen túrmys sapasy tәrizdi eki kórsetkish bolatynyn aityp, әrbir ministr men әkimning júmysy osy túrghydan baghalanatynyn atap ótti.

Otyrysta Núrsúltan Nazarbaev barlyq baghdarlamalyq qújattardyng iske asyrylu barysy men nәtiyjelerine arnayy toqtaldy.

– Últ josparynda memleket rólin bәsendetuge, jeke biznes pen bәsekelestikti damytugha jәne zang ýstemdigin qamtamasyz etuge negizdelgen ekonomikanyng jana modelin qalyptastyru mindeti qoyyldy. Ishki jalpy ónim, eng aldymen, enbek tiyimdiligi men ónimdiligin arttyru, shaghyn jәne orta biznesti damytu esebinen ósuge tiyis. Songhy jyldary ekonomikadaghy shaghyn jәne orta biznesting ýlesi 25,17 payyz dengeyinde qalyp otyr. Bizding mindetimiz – búl kórsetkishti 2025 jylgha qaray 35 payyzgha deyin, 2050 jyly kem degende 50 payyzgha jetkizu, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Elbasy Biznesting jol kartasy ayasynda 385 milliard tenge bólingenin, 20 mynnan astam jobagha qarjylay qoldau kórsetilgenin, sonday-aq 180 myngha juyq kәsipker tiyisti bilim alghanyn atap ótti.

– Elimizdi damytu ýshin әleuetimiz jetkilikti. Mәselen, tek retteletin satyp alular kólemi 11 trillion tengeni qúraydy. Sarapshylar qúny shamamen 1 trillion tenge kólemindegi importtalatyn tauarlar men kórsetiletin qyzmetterdi ishki óndirispen almastyru mýmkindigi bar dep baghalap otyr. Sonymen qatar, shaghyn jәne orta biznes ókilderi óndirgen ónim kólemi Pavlodar jәne Týrkistan oblystarynda tómendegen. Ýkimetke әkimdermen birlesip, osy mәselening mәn-jayyn anyqtaudy tapsyramyn. Árbir әkim shaghyn jәne orta biznesting damuyna ózi jauap beredi. Al Ýkimet dengeyinde jeke jauapkershilik Premier-Ministrding orynbasary E.Dosaevqa jýkteledi, – dedi Memleket basshysy.

Núrsúltan Nazarbaev memleketting ekonomikagha jәne bәsekeles naryqtardy keneytu isine aralasu mәselelerine airyqsha toqtaldy.

– Monopoliyagha qarsy qyzmet mekemesi bәsekeles naryqtar qalyptastyru jәne biznes ayasyn keneytu isimen ainalysugha tiyis. Jeke sektor ekonomika men enbek ónimdiligin arttyrudyng basty qozghaushy kýshine ainaluy kerek. Árbir әkim ónir ekonomikasynyng qúrylymy qanday bolu kerek ekenin jәne nening esebinen damitynyn, qanday salalardyng ilgerileui arqyly jana júmys oryndary men túrghyndar tabysyn qamtamasyz etetinin naqty biluge tiyis, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Osyghan baylanysty, әkimderge «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasymen birlesip, ónirdi órkendetu mýmkindikterine oray júmys oryndaryn ashudy kózdeytin әr oblystyng damu josparyn әzirleu tapsyryldy.

Sonymen birge, Qazaqstan Preziydenti eksport qúramynda qayta óndelgen auyl sharuashylyghy ónimining ýlesin arttyrudyng jәne tarifterdin, halyq ýshin әleumettik mәni bar tauarlardyng baghasyn baqylauda ústaudyng manyzdy ekenin atap ótti.

Núrsúltan Nazarbaev mal sharuashylyghyn damytu jәne ishki naryqty otandyq tauar óndirushiler óndirgen auyl sharuashylyghy ónimimen qamtamasyz etu mәselelerine erekshe nazar audardy.

Memleket basshysy industriyalandyru baghdarlamasyn iske asyru jәne negizgi kapitalgha investisiya tartu ýderisining nәtiyjelerine toqtaldy.

– Industriyalandyrudyng ekinshi besjyldyghy ayaqtalyp keledi. 1250 joba iske asyryldy. Búl jobalar ónerkәsipti damytu isinde manyzdy ról atqardy.  Elimizding Ýshinshi janghyruy ýshin negizgi kapitalgha tartylatyn investisiya kólemin jylyna ishki jalpy ónimge shaqqanda 30 payyzdan astam dengeyge jetkizuimiz qajet. Songhy jyldary búl kórsetkish 20 payyzdan tómen. Ishki jalpy ónimge qatysty nesiyening de ýlesi az – 25 payyz. Múnda naqty sektorgha salynatyn investisiya kólemining azdyghy turaly sóz bolyp otyr. Últtyq bank belsendilik tanytyp, ekonomikalyq ósimdi qamtamasyz etuge atsalysuy kerek, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Núrsúltan Nazarbaev naqty sektordy jәne infraqúrylymdyq jobalardy qarjylandyru isin qamtamasyz etu ýshin jýieli sheshimder әzirleudi, sonday-aq damyghan elderding investorlaryna basa mәn bere otyryp, investisiya tartudyng keshendi ekojýiesin qúrudy tapsyrdy.

– Árbir salalyq ministrlikte, әkimdikterde, últtyq kompaniyalarda investisiyalyq júmys pen eksport mәselesine jauapty naqty orynbasardy belgileu qajet. Ýilesimdi júmys isteu ýshin tiyimdi yqpaldastyq ornatu kerek. Biz ónimning 500 jana týrin shygharyp, 110 elge óz ónimimizdi eksporttap otyrmyz. Dey túrghanmen, ekonomika qúrylymyna naqty yqpal ete alatyn jobalar әli de bolsa az. Joghary dәrejede óndelgen ónim eksportynyng kólemi esh ózgergen joq, – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti elimizding qarjy jәne bank sektoryndaghy mәselelerdi uaqtyly sheshu qajettigine nazar audardy.

– Songhy 3 jyldyng ishinde bankrotqa úshyraghaly otyrghan kәsiporyndardyng sany 3,7 myngha deyin, yaghny 2 esege juyq ósti. Qazir olardyng qaryzy 4 trillion tengeden asty. Shaghyn bizneske shekten tys kóp nesie berildi. Biznesting damuyna qaryzdyng kóptigi men óz kapitalynyng tapshylyghy kedergi keltirude, – dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Memleket basshysy bankrottyq rәsimdi jenildetu jәne onyng ashyq boluynyng dengeyin arttyru manyzdy ekenin atap ótti.

– 5 jyl ishinde zannamagha 30 ózgeris engizilse de, jaghday jaqsarghan joq. Bankrottyq rәsim qarjylyq sauyqtyru sharalaryn qoldanugha mýmkindik bermeytin kezende qoldanylady. Ýkimet jәne Premier-Ministr B.Saghyntaevtyng tikeley ózi ónirler men kәsiporyndar boyynsha osy mәselelerdi naqty әri jýieli sheshu qajet, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Sonymen qatar, Núrsúltan Nazarbaev ekonomikadaghy kólenkeli ainalymmen kýresu mәselelerine toqtaldy.

– Bizding mindetimiz – kólenkeli ekonomika ýlesin 3 jyl ishinde kem degende 40 payyzgha qysqartu. Zandy túlghalar ýshin bankter arqyly qolma-qol aqsha aludyng shekti kólemin belgileu mýmkindigin zertteu qajet. Ýkimet jeke túlghalar ýshin negizgi qaryzdy tólegen jaghdayda aiyppúldan bosatyp, salyq amnistiyasyn jýrgizui kerek, – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti halyqtyng túrmys sapasyn arttyru mәselesine erekshe toqtalyp, Ýkimet pen әkimdikter aldyna birqatar mindet qoydy.

– Mening túrmys sapasy mәselesin memlekettik basymdyq retinde belgilegenim kezdeysoq emes. Ónirlerge jii baramyn jәne jergilikti jerlerde júrtshylyqty qanday mәseleler alandatatynyn jaqsy bilemin. Túrmys sapasy abstraktili úghym emes. Búl degening – túrghyn-ýi, bilim beru, densaulyq saqtau, әleumettik kómek, ekologiya, jol, qoghamdyq kólik, qauipsizdik mәseleleri, – dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Memleket basshysy oblystarda jәne audandarda jol salu mәselesine basa mәn berip, ónirlerdi infraqúrylymdyq túrghydan damytu jónindegi júmystardy jalghastyrudyng manyzdylyghyn erekshe atap ótti.

– Mening tapsyrmam boyynsha, Preziydent Ákimshiligi әleumettik zertteuler nәtiyjesining negizinde elimizding Problemaly mәseleler kartasyn jasady. Onda әr ónir boyynsha joldar, auyldardyng sumen qamtyluy, auruhanalar, mektepter, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq jәne jeliler jaghdayy tәrizdi jýieli әri infraqúrylymdyq problemalar qamtylghan. Osy siyaqty mәselelerdi sheshuge kýsh júmyldyrghan jón. Ázirlengen kartany Ýkimetke beru kerek. Eng aldymen, túrghyndardyng ózekti mәselelerin sheshu qajet, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Otyrys barysynda túrghyn ýy salu jәne oghan halyqtyng barlyq sanatynyng qoljetimdiligin qamtamasyz etu jónindegi júmystardy jalghastyru qajettigi aityldy.

– «Núrly jer» memlekettik baghdarlamasy boyynsha rekordtyq kólem – 12,5 million sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berildi. Búryn múnday qúrylys qarqyny bizde bolghan emes. Búl baghdarlama jergilikti ónim óndirushilerding óndirisin damytugha tyng serpin berdi. Olardyng ýlesi shamamen 85 payyzdan asady. «7-20-25» baghdarlamasy boyynsha 3,7 mynnan astam túrghynymyz jana baspanagha ie boldy. Sonymen birge, týrli faktorlargha baylanysty halyqtyng barlyq sanatynyng búl baghdarlamalardy paydalanugha mýmkindigi joq, – dedi Elbasy.

Sonday-aq, Memleket basshysy millionnan astam túrghyny bar qalalarda jastargha arnalghan jaldamaly pәter salu júmystaryn jalghastyrudy tapsyrdy.

– Keybir ónirler infraqúrylymnan alys әri shyghyn kóp ketetin jana túrghyn ýiler alabyn salu mәselesin kóterude. Biz «adamdar infraqúrylymgha» modeli boyynsha júmys isteymiz degen joqpyz ba, kerisinshe emes. Mening tapsyrmama sәikes, Astana qalasynyng yqshamdy qúrylysyna baylanysty 5 jylgha arnalghan Keshendi jospar әzirlendi. Búl rette, túrghyndar ýshin qoghamdyq iygilikting jәne qyzmetterding qoljetimdi boluy eskeriledi. Ónirler әkimderi osy tәjiriybeni zerttep, soghan sәikes jospar qabyldaugha tiyis, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Sonymen qatar, Núrsúltan Nazarbaev halyqqa sapaly bilim beru isin qamtamasyz etu jónindegi júmystardy jalghastyrudy tapsyrdy.

– Bilim salasynda múghalimderding júmys jaghdayy jaqsaryp keledi jәne olardyng jalaqylary ósti. Joghary oqu oryndary derbestikke ie boldy. Mektepke deyingi bilim beru auqymy keneydi. Ótken jyly 70-tey jana mektep salyndy. Barlyq mektepti tolyq internetpen jәne kólikpen qamtamasyz etu qajet, – dedi Memleket basshysy.

Qazaqstan Preziydenti tehnikalyq jәne kәsiby oqytu isindegi mamandar dayarlau ýderisi men ony bitirgen týlekterding júmysqa ornalasu mәselesine de toqtaldy.

Núrsúltan Nazarbaev elimizdegi densaulyq saqtau jýiesining jaqsy damyp kele jatqanyn aitty.

– Densaulyq saqtau salasynda infraqúrylymdy damytyp, medisinalyq qyzmet kórsetu sapasyn jaqsartu júmystary jalghasa beredi. Ómir sýru úzaqtyghy men tuu kórsetkishi artyp keledi. 16 million adamnyng densaulyq jónindegi elektrondy tólqújaty jasalyp, jedel jәrdem qyzmeti janghyrtyldy. Men qol qoyghan zannyng arqasynda dәri-dәrmek baghasy rettelip, ashyqtyqqa mәn beriletin boldy. Budjet qarjysyn 26 milliard tengege ýnemdeuge septigin tiygizgen dәri-dәrmekting ashyq esebin engizu jónindegi tәjiriybeni qoldaymyn, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar, Qazaqstan Preziydenti ónirlerdegi medisinalyq qyzmet kórsetu isining qoljetimdiligine qatysty problemalargha toqtalyp, «Salamatty Qazaqstan» arnayy poyyzdaryn iske qosu jónindegi jobanyng tiyimdiligin aitty.

– Shalghay auyldarda jyljymaly medisinalyq tekseru oryndaryn úiymdastyrugha bolady. 3 jyl ishinde jedel jәrdem qyzmetin avtomobilidermen jәne reanimobilidermen qamtamasyz etu isin sheshu kerek. Osynyng bәrine 27 milliard tenge bólu qajet. Ákimder 2020 jyldyng ayaghyna deyin inventarizasiyalau negizinde, eng aldymen, audandyq auruhanalar men emhanalardy qajetti medisinalyq qúral-jabdyqtarmen tolyq qamtamasyz etui qajet, – dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Memleket basshysy әleumettik qoldau kórsetu auqymy aitarlyqtay óskenin atap ótip, Ýkimetke 2020 jylghy 1 qantardan bastap Memlekettik әleumettik saqtandyru qorynan beriletin әleumettik tólemaqylardyng ortasha mólsherin 30 payyzgha deyin arttyrudy, sonday-aq mýgedekterding qúqyqtaryn qamtamasyz etu jәne túrmys sapasyn jaqsartu jóninde Últtyq jospar qabyldaudy tapsyrdy.

– Prokuratura enbekkerlerding enbek qúqyghyna qatysty 37 mynnan astam zang búzushylyqty anyqtady. Sonyng ishinde enbekaqy jónindegi qaryzdar, enbek etu jaghdayy qauipsizdigining búzyluy, jalaqynyng dúrys eseptelmeui, densaulyqqa ziyan keltiretin jaghdaylargha baylanysty qosymsha tólemaqynyng berilmeui, sheteldik kәsiporyndarda júmys isteytin azamattarymyzdyng qúqyqtarynyng shektelui siyaqty mәseleler bar. Ýkimet, әkimder men prokuratura organdary búl mәseleni qatang baqylaugha aluy tiyis, – dedi Qazaqstan Preziydenti.

Sonynda Núrsúltan Nazarbaev Ýkimetting barlyq júmysynyng nәtiyjesin halyq sezinui tiyis ekenin atap ótip, «Qazaqstan – 2025» strategiyalyq damu josparyna sәikes, 2019 jylghy Ministrler kabiyneti júmysynyng tiyimdiligi jónindegi negizgi kriyteriylerdi bekitti.

– Ekonomikanyng túraqty ósimin 4 payyzdan kem emes dengeyde qamtamasyz etu kerek. Ozyq 30 elding qataryna qosylu ýshin bolashaqta 5 payyzdyq kórsetkishke qol jetkizu qajet. Ishki jalpy ónimdegi shaghyn jәne orta biznesting ýlesin 28,2 payyzgha deyin jetkizgen jón. Shiykizattyq emes tauarlar men qyzmetter kólemining ósimin 24,7 milliard dollargha deyin, enbek ónimdiligining ósimin 2016 jylghy mólsherden 12,3 payyzgha, investisiya ósimin ishki jalpy ónimnen 16,8 payyzgha deyin jetkizudi qamtamasyz etu qajet. Ósimning inkluzivti modeli ayasynda túrghyndardyng ortasha jan basyna shaqqandaghy naqty kirisin 2016 jylghy kórsetkishten 6 payyzgha deyin arttyru kerek, – dedi Memleket basshysy.

Abai.kz