- Sayran agha, mamyrdyng sonynda Qazaqstanda DJQQ-nyng kezekti Qúryltayy ótpek. Osy orayda Sizdin  Qauymdastyq qúru turaly alghashqy bastamanyng avtory ekeninizdi kóp adam bile  bermeydi. Qazaqtyng basyn qosyp qúryltay ótkizu iydeyasy qalay kóterildi

- Men Úlanbatyrda SIM-inde qyzmet istep jýrip 1986 jyly Kairde diplomatiyalyq qyzmetke auystym. Ol kez Gorbachevtyn  "Perestroyka", jariyalylyq zamanyng janadan  bastalghan uaqyty edi. Men otyzdan jana ghana asqan jas diplomatpyn, jariyalylyq, demokratiya, erkindik turaly estigende bar iske aralasqym kelip elpildep túrghan uaqytym edi . "Jeltoqsan" oqiyghasy turaly alghash "Voice of  America" jәne  Azattyq radiyosynan estip diplomat әriptesterime arnayy bayandama jasap bergenim esimde.

1987 jyldyng sonynda-au deymin, «Qazaq әdebiyeti» gazetine bir maqala jiberdim, shartaraptaghy qazaqtardyng basyn qosyp dýniyejýzilik qazaqtardyng úiymyn qúru turaly oy-pikirimdi jazdym. Ol kezde múnday elektrondy poshta túrmaq faks ta joq, tek kәdimgi poshta arqyly hat jiberetin zaman. Mongholiya, Qytay, Týrkiya, Europa, IYran, Aughanstan, Arab elderindegi qazaqtardyng basyn qosatyn úiym qúryp, bir-birimen baylanys jasau - eng basty kózdegen maqsatymyz sol bolatyn.

- Demek, múnday iydeya sizde Qazaqstan tәuelsizdik almay túryp-aq bolghan eken ghoy. Alghashqy әreketti neden bastadynyz? Sheteldegi qazaqtarmen qalay baylanys ornattynyz?

- Sayran agha, mamyrdyng sonynda Qazaqstanda DJQQ-nyng kezekti Qúryltayy ótpek. Osy orayda Sizdin  Qauymdastyq qúru turaly alghashqy bastamanyng avtory ekeninizdi kóp adam bile  bermeydi. Qazaqtyng basyn qosyp qúryltay ótkizu iydeyasy qalay kóterildi

- Men Úlanbatyrda SIM-inde qyzmet istep jýrip 1986 jyly Kairde diplomatiyalyq qyzmetke auystym. Ol kez Gorbachevtyn  "Perestroyka", jariyalylyq zamanyng janadan  bastalghan uaqyty edi. Men otyzdan jana ghana asqan jas diplomatpyn, jariyalylyq, demokratiya, erkindik turaly estigende bar iske aralasqym kelip elpildep túrghan uaqytym edi . "Jeltoqsan" oqiyghasy turaly alghash "Voice of  America" jәne  Azattyq radiyosynan estip diplomat әriptesterime arnayy bayandama jasap bergenim esimde.

1987 jyldyng sonynda-au deymin, «Qazaq әdebiyeti» gazetine bir maqala jiberdim, shartaraptaghy qazaqtardyng basyn qosyp dýniyejýzilik qazaqtardyng úiymyn qúru turaly oy-pikirimdi jazdym. Ol kezde múnday elektrondy poshta túrmaq faks ta joq, tek kәdimgi poshta arqyly hat jiberetin zaman. Mongholiya, Qytay, Týrkiya, Europa, IYran, Aughanstan, Arab elderindegi qazaqtardyng basyn qosatyn úiym qúryp, bir-birimen baylanys jasau - eng basty kózdegen maqsatymyz sol bolatyn.

- Demek, múnday iydeya sizde Qazaqstan tәuelsizdik almay túryp-aq bolghan eken ghoy. Alghashqy әreketti neden bastadynyz? Sheteldegi qazaqtarmen qalay baylanys ornattynyz?

- Mening úly әkem 3 aghayyndy bolypty. Shyghys Týrkistanda, Altayda ómir sýrgen eken.  30-shy jyldardyng basynda olardyng ekeui Elisqan bastaghan Altay qazaqtarynyng kóshine ilesip ontýstikke qaray kóshkende, úly әkem Týselbay Qobdagha qaray asqan eken. Mening әkem marqúm kóp aytushy edi, «tuystaryng Aughangha qaray kóshken bolu kerek, kýnderding kýninde sol jaqtan tauyp alasyn» dep. Búl mening sanamda, jýregimde bala kýnnen tasqa qashaghanday jazylyp qalghan syr bolatyn. Aqyry 1989-1990 jyldary marqúm Haliyfa Altay aqsaqal arqyly sol tuystarymdy Ystanbúldan tauyp kózayym bolghanymyz bar.

1989 jyldardan ol kezde Munhende ornalasqan Azattyq radiyosynyng jigitterimen baylanys qúra bastadym. 90-shy jyldyng basynda Hasan agha Oraltaygha baryp jolyqtym. Munhende, Almatyda, Ystanbúlda, Úlanbatyrda bolghan әrtýrli kezdesulerde Dýniyejýzilik qazaqtardyng basyn qosqan bir úiym qúru tónireginde әngime qozghalyp jýrdi. Tipti bolashaq úiymnyng qúrylym jarghysy,  erejesi siyaqty qújattardy da dayynday bastadym.

1990 jyly mausymnyng sonynda men Kairden qayttym. Shildede Mongholiyada alghash ret demokratiyalyq saylau jýrilip, meni auyldaghy aghayyndar qorshap-qoldap Parlamentke deputattyqqa saylady. Dәl sol kýzde Mongholiya Músylman Qoghamyn qúrdyq. Kelesi jyldyng (1991) kýzinde sol qogham arqyly Ystanbúlgha alghash ret qazaqtyng 25 jas balasyn oqugha apardym. Tamyzdyng ayaghynda Mәskeude Gorbachevqa qarsy GKChP tónkerisin úiymdastyrghannan túraqsyzdyq bolyp saparymyz úzaryp, Mәskeu, Kiyev, Sofiya arqyly Týrik shekarasyna әreng jetip,  kedennen balalardy shúbyrtyp jayau ótkenimiz esimde. Ol kezde Týrkiyagha Orta Aziyadan eshqanday student barmaghan shaq, túnghysh bolyp Monghol qazaqtarynyng ókili - 25 bala Ystanbúl tabaldyryghyn attaghan bolatyn. Múnyng barlyghy shartaraptaghy qazaqtardyng ózara baylanysyn nyghaytu ýshin jasalghan ister edi.

- Qúryltay turaly iydeya alghash Týrkiyada kóterilgen desedi. Oghan Sizding qatysynyz bar ma?

- IYә, sol jyly qyrkýiekting sonynda oqushylardy jerlestirip tastap qaytqaly otyrghanda Ystanbúlgha Nazarbaev bastaghan Qazaqstan delegasiyasy keledi, Qazaq diyasporasynyng ókilderimen kezdesedi degen әngime estildi. Men Ystanbúldaghy aghayyndardyng aqylymen qaytatyn uaqytymdy keshiktirip әdeyi kýtip qaldym. Ol kezde Núrekeng Qazaq SSR Preziydenti jәne de Qazaqstan Kommunistik Partiyasynyng ortalyq komiytetining birinshi hatshysy bolatyn.

Mejeli kýn Atatýrik әuejayyna kelip týsken qonaqtardy qarsy alugha myndaghan qazaq jiynalyp, әuejaydyng shygha beris esigining aldynda aqsarbas aytyp, aq qoshqar qúrbangha shalynyp, aq týiening qarny jarylghan bir tamasha kýn bolghany esimde. Kóp adamnyng jadynda qalghanyna da senimim zor.

Ókilder qúramynda mening esimde qalghandary sol kezde ministr bolghan Syzdyq Ábishev, Erkeghaly Rahmadiyev, Jazushylar odaghynyng bastyghy Qaldarbek Naymanbaev , jazushy Sherhan agha Múrtaza, Uaqap Qydyrhanov, óner adamdarynan Altynbek Qorazbaev, taraz Uniyversiytetining rektory Mars Ýrkimbaev, bankir Berlin Iriyshev taghysyn taghy әiteuir yghaylar men syghaylar, biznesmenderi bar, әnshi-kýishileri bar jýzge tarta bir úshaq adam kelgen bolatyn. Qonaqtardy qarsy alyp aman-sәlem bitken song men Erekene (Rahmadiyev agha) baryp ózimdi tanystyryp, mýmkindik bolsa Núrekene jolyqtyrugha kómektesuin ótindim. Erekeng qazaqy erkónil adam ghoy, dereu Preziydentting kómekshilerining birine (janylmasam IYmanghaly Tasmaghambetov) sóilesip mening ótinish-tilegimdi aytyp edi ertesi kýni keshke Marmara Etap qonaq ýiinde qazaqtarmen kezdesu bolatynyn, sol kezde jolyghatyn mýmkindik shyghatynyn aytty.

Aytylghan uaqytta kezdesuge bardyq. Úzyn sany 200-ge tarta adam jiynalghan zaldyng tórinde prezidium jasap Preziydentti otyrghyzdy. Mansur Tәiji degen tili oramdy aghayyn jiynalysty ashyp alghashty sózdi Azattyq radiyosynyng qyzmetkeri Talghat Qosjigitke berdi. Onan song Haliyfa aqsaqal sóz alyp din turaly, Islam dinining keleshegi turaly oy-pikirin oratagha saldy. Aughanstannan kelgen bir aghayyn jergilikti qazaqtardyng problemasyn tilge tiyek qyldy. Sonan song maghan sóz kezegi keldi.

Men әngimemning tórkinin Núrekene baghyttap 6-7 mәselening tónireginde qysqasha ghana súraq-tilegimdi qosarlay jetkizdim. Eng әueli bolashaq Qazaq elining ishki-syrtqy sayasatynda shettegi qazaq diyasporasynyng taghdyry qanshalyqty oryn alatyny turaly týsinik bere ketseniz degen tilek ayttym. Ekinshisi, Dýniyede taryday shashyraghan qazaqtyng basyn qosyp, qúryltay shaqyryp, birikken bir úiym qúratyn kýn tuar ma eken dep súraghanym esimde. Ýshinshi, Qúrmetti preziydent siz shet elderden kenesshi, kómekshi shaqyryp jatyrsyz, demokratiyalyq Parlamentting tiri ensiklopediyasy bolghan, 50 jyl Tayvan parlamentinde deputat bolghan Dәlelhan Janaltay degen aghanyz bar, Pekin men Úlanbatyr uniyversiytetterinde dәris bergen qazaq professorlar bar, Europada biznes jasaghan isker qazaq azamattary bar, osylardy qashan shaqyrasyz degen tura súraq bolatyn. Basqalary taqyrypqa baylanyssyz bolghandyqtan qysqarta aytayyn.

Núrekeng Dәlelhan agha turaly aytqanda, basyn kóterip maghan qarap "Qayda ol kisi? Jiberinder maghan" - dedi. Men ol kisi qazir Tayvanda mәjiliske ketkenin habarladym. Aytpaqshy, artqy qatardyng birinde otyrghan Qaldarbek myrza tildey qaghazgha birneshe sóilem týrtip prezidiumda otyrghan Núrekenning qolyna qystyrghanyn kózim shaldy.

Osydan keyin taghy 3-4 aghayyn sóz sóilep pikir-tilegin aytqan song minbege Preziydent kóterildi. Ángimening jelisi sóz sóilegen adamdardyng aitqan pikir-tilekterining tónireginde bolghanymen, negizi mening qoyghan súraqtarymnyng tónireginde bir, eki dep otyryp naqtylap jauap berdi. Sonda  "QAZAQSTAN JAZUShYLAR ODAGhY DÝNIE JÝZI QAZAQTARYNYNG QÚRYLTAYYN KELESI NAURYZ AYYNDA ALMATYDA ÚIYMDASTYGhALY OTYR " degendi mening súraghyma jauap boldyryp basyp aytty. Otyrghandar qyzu qol shapalaqtap razy bolysty.

- Demek, Elbasy sizding pikiriniz boyynsha Qúryltay ótkizudi Jazushylar odaghyna tapsyrghan eken ghoy.

- IYә, solay. Kezdesu bitip Qazaq elining elbasymen jýzdesip, pikir-talabymyzdy aytysyp, әngimesin tyndaghanymyzgha razy-qosh  bolyp bәrimiz shyghar esikke beymdeldik. Qaqpanyng aldynda Qaldekeng kýtip túr eken, bylay syrtynan tanimyn, biraz shygharmalaryn oqyp-bilgenim bar, talantty jazushy retinde syrttay syilap jýretin azamat bolatyn, sәlem berdim. Sәlemimdi alyp qolymnan ústap onashalay bere, "bólmeme kelip ketshi" dep shaqyrdy. Bardym, jónimdi súrady, osylay da osylay, diplomat, deputat ininizbin dep, qazaq jastaryn oqytu ýshin Ystanbúlgha 25 bala sýirep kelgenimdi  aytyp tanystyrdym. Qúryltay turaly pikirimdi súrady, ol turaly da bayandap berdim. Sosyn maghan Almatygha kelshi dep ótindi, barlyq oy-ppikirindi, qaghaz betine týsirgen dýniyelerindi jiynap-terip kel, sosyn qúryltay úiymdastyru komissiyasyn qúramyz, soghan kirisesing dedi. Jaraydy dep quana-quana kelistim. Óitkeni mening kópten kýtken ýlken armanymnyng biri ghoy. Qarashanyng  ortasynda Almatyda jolyghysatyn bolyp kelisip, qúshaqtasyp ayyrylystyq.

- Armanynyz birden jýzege asady dep oilamaghansyz ghoy?

- Áriyne, kónil marqayyp, jýrek lýpildep auylgha qayttym. Kele sala Zardyqan agha Qiynayatúlyna bolghan jaydy aityp berdim. Ol kezde aghamyz Mongholiya Kishi Qúryltay (Parlament) Tóraghasynyng orynbasary bolatyn. Mansur pysyq jigit qoy, kezdesuding beynetaspasyn kóshirip bir esesin maghan bergen bolatyn. Sol beynetaspany kórsetip, mening qoyghan súraghym, Preziydentting bergen jauabyn tәptishtep túryp týgin qaldyrmay kórsettim. Zaqang aqylgóy adam ghoy, razy bolyp, tabylmaytyn sәtti paydalanyp dúrys mәsele kótergen ekensing dep demeu kórsetti.

Keshikpey qazan ótip qarasha da jetti, Almatygha telefon soqtym, Qaldekeng sayasy jaghdaygha baylanysty kelesi kóktemge deyin kezdesuimizdi keshiktirgenin aytty. Jaraydy dedim, shynynda da qausaghan kәri shal siyaqty KSRO-nyng kýni bitip qúlaugha jaqyn qalghan shaq bolatyn. Keshikpey kәri terek KSRO opyrylyp qúlady, Qazaqstan, sol kezdegi keybir aghalardyng aytqanynday, «amalsyzdan»  tәuelsizdigin jariyalady. Barlyghymyz aq týiening qarny jaryldy, qazaqqa kýn tudy dep quandyq.

- Óz erki ózine tiyip, Tәuelsizdigin endi alghan el ýshin Qúryltay ótkizu manyzdy ma edi?

- Áriyne, óte manyzdy bolatyn. 1992 jyl shyqty, kóktem keldi, Qaldekennen habar bolmady. Jaraydy, qoyshy, jana memleket ayaghynan túrayyn dep jatqanda qaydaghy qúryltay bolsyn dep oylap sabyr saqtap jýre berdik. Jaz ótip kýz kelgende kezekti 50 balany ertip qayta Ystanbúlgha bardym. Barsam ol jaqtaghy aghayyndar Almatygha qúryltaygha baramyz desip jýr eken. Qaytar jolda әiteuir jol ýsti ghoy, «toy dese qu bas domalaydy» deytin qazaq emespiz be, eshkimge ókpeleytin zaman emes, shaqyrlmasaq ta kóre keteyik dep Almatygha bardyq. Áyteuir eshkim ket degen joq, qonaq ýige qabyldady.

- Sonda sizdi shaqyrmaghan ba?

- IYә, biz Almatygha barghan song ertesinde qúryltaydyng ashylu saltanaty boldy. Úmytpasam Ghylym Akademiyasynyng preziydenti qúryltaydy ashyp sóz sóilep, Dýniyejýzi qazaqtarynyng Qauymdastyghy qúrylghanyn, onyng tóraghasyna N.Nazarbaevty, orynbasaryna Q.Naymanbaevty, basqarma mýshelerine arasynda Dәlelhan qajy bar 5 adamdy sayladyq dep jariyalay saldy. Adamdar du qol shapalaqtaumen qarsy aldy, eshkim ne bolyp ótkenine mәn bergen joq, qanday bir habarlama, bayandama qoyylmay, adamdar arnayy sóz sóilep, pikir aytpay, úiymnyng ereje, jarghysyn tanystyrmay-aq qazaqbayshylay saldy.

"Apam da an-tan, men de an-tan" degen siyaqty bolyp men qaldym. Jiynalghan halyqtyng úiymmen isi bolghan joq, barlyghy mәz, asta-tók tamaq, әn-kýi, oyyn-sauyq. Oblystar ýy tikken, ishkening aldynda, ishpegening artynda. Bir-birimen qauyshqanyna mas bolghan qazaq. Sonymen qosh, ýsh-tórt kýn toyladyq. Sóz sóilegen adamnyng barlyghy tәuelsizdikke jetken qazaq eline jaqsy niyet- tilekterin aytyp jatyr. Úiymnyng ary qarayghy júmysy jayly tis jarghan bir adam joq. Maghan sóz sóile degen de adam da bolghan joq, sózimdi tyndaytyn da eshkim joq. Qaldekene kezdesip, jón súraspaq bolyp edim, qashqalaqtady. Jaraydy qoyshy, men kim edim sonshama, pikir aytsam aytqan shygharmyn, qaytken kýnde mening kirisuimmen, oylaghanymmen qúryltay boluy shart emes, kóppen kórgen úly toy dep jýre berdim. Songhy kýni keshkisin Qazaqstan telearnasynyng jurnalisteri tikeley efirge shaqyrdy. Bardym. Ózbekstannan kelgen Ýkibaev degen azamat, Reseyden kelgen taghy birisi bar ýsheuimiz studiyada otyrmyz. Qúryltay turaly súraqqa aghayyndar jauap berip jatyr, qansha tamaq әkelgenin, qanday oyyn-sauyq úiymdastyrghanyn, qúryltaydyng keremet bolghanyn auzy auzyna júqpay maqtady-au deysin.

- Alghashqy qúryltay óz dәrejesinde ótpedi dep sanaysyz ba?

- Men sol tikeley efirde "Qúryltay degen atam zamanynda ru rudyng iygi jaqsylary kók tóbening basynda jiynalyp, asyqpay pikirlerin aytysyp, mәselelerin sheship, kópshilik dauysyn ortagha sala otyra ortaq sheshimge keletin institut. Biz de sol qúryltaydy jana, zamanauy dәstýrge layyqtay otyra, kóp bolyp aqylsdasyp, demokratiyalyq jolmen saylau ótkize otyra ortaq úiym qúrsaq dep kelgemiz. Al sizderde bolsa COKP-nyng partiya konferensiyasyn ótkizgendey, adamdardyng pikirin tyndamay jatyp bastyq saylay saldynyzdar. Qazaqshalasaq, kerege jayyp, uyghyn shanshymay túryp shanyraq kóterip qoydynyzdar. Baqan joq, ýyq joq, kerege joq bos shanyraq qalay toqtaydy" dedim. Sol sózim sóz. Qúryltay oiymyzdan shyqqan joq.

- Qúryltaydan kónilsiz qaytqan ekensiz ghoy.

- Nege kónilsiz bolayyq, toy degen toy ghoy. Bayaghyda bizding Búlghyn degen auyldan bir shopan astana Úlanbatyrgha ozat malshylar jiynalysyna barghan ghoy. Qaytyp kelgen song auyldaghylardy jiynap kórgen-bilgenindi әngimele dep birlestik (kolhozdyng mongholsha týri) basshysy tapsyrma beredi ghoy. Shopan jiynalys turaly, Astanada kórgen-bilgeni turaly bir auyz sóz aitpay, qayda qanday kólikpen qalay baryp, qalay qaytqanyn 5 minutqa sighyzyp qysqasha aytyp beredi. Qaytar jolda Búlghyngha taman tayaghanda Laqshyn degen bel ýstinde bir auylgha toqtaghanyn, uaqyt kóktem bolghan ghoy, ýy iyesi bәibishe jana tughan qoy sýtinen úiytqan bir tegene qatyq ayrandy jolaushylardyng aldyna qoyghanyn aytady da, miyghynan jymiyp «Áy, jaryqtyqty ishtik-ay kettik, ishtik-ay kettik» depti sabazyn.  Sol aytqanday biz de iship-jep, oyyn-sauyq qúryp, soghan mәz bolyp taradyq.

- Sonymen, Qúryltay ótkizu iydeyasy sizden shyqqany aitylmay qaldy ma?

- Eshkim lәm mim degen joq. Kelesi jyly Qúryltaygha bir jyl toluyna baylanysty әr týrli baspa betine maqalalar,  súhbattar shygha bastady. Bir súhbatynda «Qauymdastyq qúru turaly alghashqy pikir Ystanbúlda Preziydentimiz Nazarbaevpen bolghan kezdesude bir azamattyng súraghynan tuyndaghan bolatyn» dep Qaldekeng kim ekenin anyqtap-tolyqtamay siypay qamshylap ótkenin bayqap qaldym. Mening kim ekenimdi, qaydan kelgenimdi, ne isteytinimdi jaqsy bile túra aytugha dәti shydamaghan-au deymin. Onan biraz ótken song taghy bir maqalasynda «sol kezdesude Mongholiyadan kelgen bir aghayyn pikir shygharyp edi» dep әiteuir qay elding azamaty ekenimdi aytyp ketipti.  Búghan da tәuba. Sol eki ortada ara-túra Ystanbúlda, Almatyda Qaldekendi kórip qalyp, amandasyp, әngimelesip jýrdim. Men otyrghan jerde Qúryltay, Qauymdastyq turaly esh әngime qozghalmaytynyn bayqadym. Uaqap Qydyrhanov pen Sherhan Múratazanyng Ystanbúl sapary turaly joljazbalarynda men turaly anyqtap jazypty dep taghy bir janashyr aghayyn aitqan edi. «Ee, jaraydy, kókiregi ashyq ziyaly azamattar ghoy, shyndyqty jazyp qaldyrghanyna Alla razy bolsyn» dedim ishimnen.

- Sonymen, jaryqtyq Qaldarbek aghamyz iydeyany ózderine tanyp, sizdiki ekenin moyyndamay ketti me?

- Biraz jyldar ótken son, 1996 ghoy deymin, «Almaty aqshamy» gazetine bergen bir súhbatynda Qaldekeng әiteuir mening atymdy atap, osy jigit alghash pikir aytqan edi dep aqyry moyyndady.  Yaghni, arada 6 jyl ótken son. Búghan da shýkir dedik. Biraq 2001 jyldary ótken Ekinshi qúryltaygha taghy da shaqyrghan joq.

1997 jyly Mysyrgha elshi bolyp taghayyndalyp bara jatqan jolda Almatyda «Azattyq» radiyosynyng tilshisi Dosan Baymoldanyng ýiinde qonaqasyda Qaldekenmen kezdesip qaldyq. Ángime ýstinde ótken tarihty eske ala otyryp, «Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghyn quru turaly alghash pikir aytqan sen eding dep» betime tura qarap, qolymdy qysqan edi. «Atandy qara tauda bir jyqqam» dep qoymaytyn qazaqtyng balasy dep aytpasyn dep men de qaytyp búl turaly eske almaghanmyn. Topyraghy torqa bolghyr Qalekeng de dýniyeden ótti. Býgin orayy kelip súraghan song ishtegi syr ghoy aytylyp jatqan. Bolmaghanda bolashaq úrpaqtyng esinde qalsyn.

- Qauydastyqtyng býgingi is әr jayynda sizding pikiriniz qalay? Alghashqy oilaghan oiynyzdan shyqty ma?

- Dәl býgingi jaghday turaly habarym joq bolghandyqtan bagha beruden aulaqpyn. Resmy veb-saytyna na kirseniz 2005 jyly ýshinshi Qúryltaydan song ghana búl úiym qúrylghan ba degen әser alasyn. Jarghysyn erejesin oqyp qazaq ýshin, sonyng ishinde shettegi qazaq ýshin dәl qanday qyzymet atqaratyn úiym degendi týsinu qiyn. Qúryltay qashan qansha uaqytta shaqyrylatynyn eshkim bilmeydi. Oitkeni ol Qazaqstandaghy Preziydent saylauyna baylanysty, saylaudyng ne aldynda ne artynda bolady. 2005-te bolghan Qúryltaygha qatynasqanym bar, «Dýnie jýzi qazaqtary Elbasyn qoldaydy» degendi nasihattaugha arnalyp, oiyn sauyqpen ótken-di.  Qúryltayda sóz sóileu shekteuli jәne de dayyndaghan sóz aldyn ala tekseriluden ótedi. Kóbi maqtau, dәl sonau komsomol dәuiri tәrizdi. Birde Úlanbatyrda kishi qúryltay ótkizbek bolyp barghan batyrlarymyz jiyndy bastap alyp sonyn Núrotannyng (basqa elding sayasy partiyasynyn) ýgit nasihatyna ainaldyra jazdap kýlkige qalghany taghy esimde.

DJQQ Qazaqstandaghy býgingi jýiening bir bólshegi bolghandyqtan jýie ózgermey búl úiymnan ýmit kýtip qajeti joq. Anany istemedi, mynany istemedi dep ondaghy aghayyndargha ókpeleuding ózi artyq. Búl úiymnyng eng ýlken jetistigimen taghy da sol veb paraqtan tanysa alasyz. «Kezekten tys Preziydent saylauy kezinde Preziydenttikke ýmitker N.Á.Nazarbaevtyng senimdi ókilderi bolghan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy Tóralqasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev jәne Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy Tóralqasy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, dramaturg Súltanәli Balghabaev Elbasynyng alghyshatymen marapattaldy. Alghyshatta: «Qazaqstan Respublikasy Preziydentining saylauynda mening saylau nauqanyma belsene qatysqanynyz ýshin Sizge alghysymdy bildiremin», dep atap kórsetilgen» delingen. Qosh, sonymen  «Arghy jaghyn aitpaymyn, ishing kýisin әlu ai» dep bir toqtasaq qaytedi, bauyrym? Qazaq aman bolsyn.

- Ángimenizge rahmet.

ANYQTAMA. Sayran QADYR, Monghol elinen Kuveyt jәne Shyghanaq elderinde otyrghan tótenshe jәne ókiletti elshi. 1955 jyly Mongholiyada Bayan-Ólgiy aimaghynda tughan

Kәsiby diplomat, Mәskeu halyqaralyq qatynastar institutyn tәmamdaghan, Mongholiya syrtqy ister Ministrliginde jәne shetelderdegi elshilikterde 30-dan astam jyl diplomatiyalyq qyzmet atqarghan, Mongholiya Úly Qúryltay deputaty, Memlekettik Úly Qúryltay mýshesi, Premier Ministrding kenesshisi bolghan, Dýniyejýzi Qazaq diyasporasy arasynan shyqqan alghashqy Tótenshe jәne Ókiletti elshi, Mysyr, Arab Birlesken Ámirligi, Katar, Bahreyn, Saud Arabiyasy, Oman, Izraili qatarly elderde elshi bolghan belgili qogham qayratkeri, sayasatker.

Súhbattasqan Ardabek Soldatbay.