Aua rayy da kýnine qyryq qúbylatyn boldy. Tanerteng jadyrap túrghan kýn ilezde búlttanyp janbyryn tóge saluy mýmkin.

Býgin-aq súp-suyq jel esip, ertesi kýn qyzyp, jer betin 39-40 gradus qaynaghan ystyqqa oray salady. Ásirese, songhy jyldardaghy kýn rayynyng qúbyluy adamdardy tanqaldyryp otyr. Keshegi ótken mamyr aiy tipti airan asyr etti. Álem ghalymdary bas shayqap múnyng sebebin ghalamdyq jylynu saldarynan izdedi. BÚÚ janyndaghy Álemdik meteorologiya úiymynyng mәlimdeuinshe, mamyr aiy aua - rayynyng tym qúbylmalylyq tanytqan aiy bop, rekord jasaldy. Bir qyzyghy múnday ózgerister aldaghy ailarda da oryn aluy mýmkin.

Keshegi ótken mamyr aiynda biyl jaz kelmeytindey kórinip edi. Endi mine, mausym bastalghaly beri respublika aimaqtarynda aua temperaturasy 30-40 gradusqa bir-aq jetip artyldy. Álemdik meteorologiya mamandarynyng mәlimdeuinshe, jalpy múnday ystyq búdan búryn 1998, 2001 jәne 2002-shi jyldary bolghan. Al, kóp jasaghan qarttardy sóiletseniz, búryn-sondy kýnning búlay qúbylmaghanyn aityp, jaghalaryn ústaydy.

Ghalamdyq jylynu

Aua rayy da kýnine qyryq qúbylatyn boldy. Tanerteng jadyrap túrghan kýn ilezde búlttanyp janbyryn tóge saluy mýmkin.

Býgin-aq súp-suyq jel esip, ertesi kýn qyzyp, jer betin 39-40 gradus qaynaghan ystyqqa oray salady. Ásirese, songhy jyldardaghy kýn rayynyng qúbyluy adamdardy tanqaldyryp otyr. Keshegi ótken mamyr aiy tipti airan asyr etti. Álem ghalymdary bas shayqap múnyng sebebin ghalamdyq jylynu saldarynan izdedi. BÚÚ janyndaghy Álemdik meteorologiya úiymynyng mәlimdeuinshe, mamyr aiy aua - rayynyng tym qúbylmalylyq tanytqan aiy bop, rekord jasaldy. Bir qyzyghy múnday ózgerister aldaghy ailarda da oryn aluy mýmkin.

Keshegi ótken mamyr aiynda biyl jaz kelmeytindey kórinip edi. Endi mine, mausym bastalghaly beri respublika aimaqtarynda aua temperaturasy 30-40 gradusqa bir-aq jetip artyldy. Álemdik meteorologiya mamandarynyng mәlimdeuinshe, jalpy múnday ystyq búdan búryn 1998, 2001 jәne 2002-shi jyldary bolghan. Al, kóp jasaghan qarttardy sóiletseniz, búryn-sondy kýnning búlay qúbylmaghanyn aityp, jaghalaryn ústaydy.

Ghalamdyq jylynu

Kýn nege qúbylady? Sebebi kóp-aq. Ghalymdardyng pikirinshe, aua rayynyng búlaysha ózgerui klimattaghy qalypty qúbylystargha baylanysty bolyp otyrghan kórinedi. Yaki, olardyn  tilimen aitsaq, búl - ghalamdyq jylynu.  BÚÚ-nyng bastamasymen osyghan baylanysty 1997 jyly Kioto hattamasyna qol qoyyldy. Ondaghy tújyrym - ónerkәsipterden bólinetin uly gazdar ghalamdyq jylynugha jol ashty. Búghan birneshe elder de qol qoyghan. Býginde bizding elimiz de búdan tysqary qalyp otyrghan joq. Jaqynda qorshaghan ortany qorghau jәne ghalamdyq jylynu mәseleleri ayasynda el basshysy Kioto mehanizmi shenberinde bolashaq ózara tiyimdi yntymaqtastyqtyng Jol kartasyn әzirleytin júmys tobyn qúrudy úsyndy.

Sonymen, ghylymy dәleldemelerge jýginsek, Dýniyejýzilik múhit dengeyining kóterilui ghalamdyq jylynudyng indikatory bolyp otyr. Songhy on jyldyqta aua-rayy tym jii ózgergen. Aytalyq, Braziliyanyng eldi mekenderin su alyp ketti. Ýndistanda, Bengaliyada, Bangladeshte «Ayla» tropikalyq siklony túrdy. Gondurasta jer silkinip, sunamy júrttyng zәresin aldy. Beligiyada, Avstriyada jәne Germaniyanyng soltýstiginde qúmdy dauyl kóz ashtyrmady. Ortalyq Reseyding key aimaqtaryn qúiyn soqty. Byltyr 2008 jyly Amerikanyng Virdjiniya shtaty tornadonyng qúrbany boldy. Qúiyn ghimarattardy qiratyp, kóshedegi auyr jýk mashinalaryn tónkerip tastaghan. Alapat qúiyn elektr jelilerin ýzgen.

Kýni keshe Qytayda súrapyl dauyldyng kesirinen eluden astam adam qaza boldy. Qytaydyng ortalyq audandarynda tolassyz jaughan janbyr selge úlasyp, myngha juyq ghimaratty qiratyp, typ-tipyl etti. Búrshaq aralasqan nóser janbyr milliondaghan gektar egis alqabyn joydy. Múny ne deuge bolady? Bәlkim, búl tabighat - ananyng SOS dabyly shyghar?!

«Qoqys  daghdarysy»

Jer betinde temperaturanyng ózgerui shamamen XVII ghasyrda bayqalyp, songhy 100 jylda tym jiyilep ketken. Aua-rayyn zertteushi ghalymdardyng kóbi klimattyng jii ózgeruine atmosferada parnikti gaz konsentrattarynyng artuyn sebep sanaydy. Sonday-aq, elektrostansiyalar men qoghamdyq kólikterding kóbengi men zauyttar týtini de sebepker deydi olar.

Jalpy auanyng lastanuyna kez kelgen adam óz ýlesin qosyp keledi desek ótirik emes. Mysaly,  Google.com saytynan eki saualgha jauap aludyng ózinen auagha jetkilikti mólsherde kómirkyshqyl gazy bólinedi eken. Demek, adam balasy týiinin sheshuge tiyis taghy bir mәsele - qaldyqtardy tiyimdi paydalanu. HH ghasyrgha deyingi kezende tek organikalyq qaldyqtar ghana bolghan. loopy.by saytynyng mәlimdeuinshe, býginde jer betin mekendegen adam balasynyng ózi jylyna 2,1 trln tonngha juyq qaldyq «óndiredi». Onyng 40 payyzy bótelke, paket, qorap, qalta siyaqty túrmystyq qaldyqtardan túrady.

«Qoqys daghdarysyna» bizden ózge elderde asa mәn berilip otyr. Atap aitsaq, Italiyanyng Neapol qalasy túrghyndarynyng búl mәseleni sheshumen ainalysqanyna qazirding ózinde 15 jylday uaqyt bolghan. Tipti, qoqyspen kýrespegeni ýshin Italiya ýkimeti otstavkagha ketken. Soghan qaraghanda aldaghy uaqytta «qoqys daghdarysy» әlem elderi boyynsha sayasy daghdarysqa әkep soghuy yqtimal. Zertteushi mamandar damyghan alpauyt elderding biri Qytay da aldaghy jyldar enshisinde qoqystan kóz asha almauy mýmkin desedi.

Qazaqstan da songhy eki-ýsh jyldan beri qoqys qaldyqtaryn tiyimdi paydalanu mәselesine moyyn búrghanymen aimaqtarda búl mәsele sheshimine jete qoyghan joq.

Alyp múzdar qozghaldy

Aua temperaturasynyng tym artyp-tómendeui, ghasyr boyghy siresken múzdardyng ery bastauy - ghalamdyq jylynudyng simptomdary desedi.  Zertteushilerding boljamynsha, alyp múzdardyng erui keler ghasyr enshisine tiyesili bolatyn. Biraq múzdar keler uaqytty kýtpey, qazirding ózinde-aq su bolyp erip ketuding aldynda túr. Atnarktidada osy jyldyng kókteminde múzdy kópir jaryldy. Soltýstik poluste múzdardyng erip ketuinen jana araldar payda boldy. Ghalymdardyng esebinshe, Arktikadaghy múz osy ghasyrdyng orta sheninde týgeldey erip bitedi. Saldarynan әlemning kóptegen qalalaryn su basady. London,  Niu-York, Tokio, Amsterdam, Shanhay men Bombey qalalaryn su jútuy mýmkin.

Topan su qaptay ma?

Dindarlar aua - rayynyng jii qúbyluyn aqyrzamannyng jaqyndap qalghanymen baylanystyrady.  Byltyrghy jyly Arktikalyq kenes mynaday mәlimdeme jasaghan: «Arktika múzyna qadalghan әrbir búrghy men qazylghan únghy ghalamdyq jylymyqty jaqyndata týsedi. Qazir múnda әlem boyynsha múnaydyng onnan biri óndirilude, eger aldaghy uaqytta onnan ýsh bóligi óndiriletin jaghdaygha jetken kezde ghalamdyq ortasha temperatura 3 gradusqa kóteriledi. Odan keyin múhittar men tenizderding dengeyi kýrt kóterilip, Arktika ery bastaydy...». Demek, arghy jaghy aitpay-aq týsinikti. Jer betin topan su qaptaydy degen sóz. Islam dinin ústanushylardyng aituynsha, topan su - aqyrzamannyn, aqyret kýnining taqaghanyn bildiredi. Ol kezeng - aq pen qaranyn, jaqsy men jamannyng tarazygha salynatyn uaqyty. Topan su, jel, dauyl, órt syndy súrapyl dýley aldymen dinnen bezgen, qúdayyn úmytqan elderdi sharpidy deydi. Áytse de, adam balasynda bir ýmit bar...

Sonymen, ghalamdyq jylynudy tughyzghan sebep-saldarlar jeterlik.  Al, búghan tayau jyldarda nýkte qoyyla ma? Álde ghalam tútastay jylynyp, tipti, kýiip, joghalyp keter me eken? Bir joly bar desedi... Ýmit qoy. «Ýmitsiz - shaytan» degen.

Ghalamdyq jylynudy daghdarys toqtatady

Ia, ghalamdyq jylynudy әlemdik qarjy daghdarysy toqtatatyn kórinedi. Senimsiz be? Sebebi, daghdarys ýnemge jol ashady. Ýnem adamnyng tútynushylyq mýmkindigin shekteydi. Endeshe, qazirgi daghdarys - ghalamdyq jylynu degen bәleden qútylu joly bolmaq. Búghan batystaghylar «jasyl ekonomika» dep te aidar taqty.  Kómir, múnay, gaz qat elderde búl mәsele kýn tәrtibinde túr. Mysaly, Shvesiya 2020jyldan bastap organikalyq otyn kózderinen bas tartudy josparlaghan. Al, bizde qúdaygha shýkir әzirge gaz de, múnay da barshylyq...

Aua-rayynyng jii qúbyluy adamdar densaulyghy men ómirine keri әser etip jatyr. Su tasqyndary men dauyldar myndaghan adamdardyng ómirin qidy. Keri әserding shyghynyna ketip jatqan qarajat ta eresen.

Álemdik Meteorologiya úiymy halyqty qauipti apattardan jәne qolaysyz aua raylarynan saqtandyru ýshin jyl sayyn zertteuler jýrgizedi. Zertteuler búdan әri de jalghasa bermek. Meyli, ghalymdar ne dese o desin, biraq bir tyqyr tayalyp keledi... Áytse de, jamangha emes, jaqsygha seniniz.

Aqtóbe qalasy. «Kerek.info» gazeti, №23, 11 mausym, 2009 jyl.