Ár últtyng qay kezende bolmasyn aldynda túratyn úly mindetterining eng bastysy­ ­– ózining isin, ómirin jalghastyratyn salauatty SANALY ÚRPAQ  tәrbiyeleu. Bolashaq qogham iyelerin jan-jaqty jetilgen, aqyl-parasaty mol, mәdeni, ghylymy órisi ozyq etip jetildiru – agha buynnyng qogham aldyndaghy zor boryshy. Demek bizder úrpaq aldyndaghy boryshymyzdy ótey otyryp, olardyng bolashaghyn búlynghyr emes, jarqyn etu ýshin, kelesi bir qadam – moyyndaryna eshqanday QARYZ qaldyrmaugha tiyistimiz!

Osy kýni QARYZ MÁSELESI elimizdegi kýrdeli mәselelerding birine ainaldy. Rasynda, qaryzdyng qay týri de onay emes.

Últtyq bank derekterine sәikes, qazaqstandyqtar ekinshi dengeyli bankterge 6 trillion tenge qaryz eken. Sonda jan basyna shaqqanda әr qazaqstandyq orta eseppen 900 myng tengeden asa (!) bereshek degen sóz. Meyli avtokólik alugha, meyli kәsip ashugha bolsyn, әiteuir bank qyzmetine jýginip, ósimaqymen nesie almaghan azamatty tabu qiyn býginde... Eng soraqysy, biz «qaryzgha» ómir sýruge әbden boy aldyrdyq - songhy bir jylda halyqtyng qaryz alu qarqyny 15 payyzgha artqan!

Tarihta «besinshi әdil halifa» atanghan Omar ibn Abdulazizdin ómirinen alynghan bir mysal esime týsip otyr:

Ayt kýni qarsanynda Omar halifagha balasy kelip:

– Áke, kiyimim tozdy, maghan janasyn әperiniz, – deydi.

Ol kezde músylmandardyng әmirshisi atanyp, el basqaryp túrghan Omar óte әdil jәne adal adam bolghany belgili. Ózi qarapayym túrmys keshken jәne artyq tiyny bolmaghandyqtan, qazynashyny shaqyryp alyp:

– Maghan kelesi aidyng jalaqysy esebinen qaryzgha aqsha ber, – depti.

Sonda qazynashy túryp:

– Ua, músylmandardyng әmirshisi! Eger siz kelesi aigha deyin tiri bolyp, ómir sýretininizge kepildik berseniz, men sizge qazynadan qaryzgha aqsha bergizeyin, – deydi.

Myna sózden shoshyp ketken halifa sonda:

– Onday kepildi Alla bermese, men qaydan bere alamyn? Onda sen qaryz jazba, men almaymyn, – degen eken.

Búdan song ol balasyna:

– Ózinning jana kiyimdering ýshin әkeng tozaq otyna kirsin demesen,  rayynnan qayt, – depti.

Rasynda, býginge deyin marqúmdy jerler kezinde onyng janazasyn shygharyp bolghan molda: «Búl kisining moynynda qaryzy bar ma edi? Alashaghy bar adam aitsyn!»–deydi. Sol kezde «Mende qaryzy bar edi» degen bireuler shyqsa, ony sol jerde ne balalary, ne tuystary óteydi nemese qayyrly adamdar «Qaryzyn keshirdik» dep boryshkerdi bosatatyn ghúryp bar. Múnyng bәri soqyr senim emes, «kisi aqysy kiside ketpeydi» degen týsinikten.

Izgi adamdar bir-birining qaryzyn keshirip jiberetin bolsa, bank jýiesi kisi qaytys bolghanda onyng nesiyesin balasyna ne múragerining moynyna jazady.

Bizde ipotekalyq qana emes, tútynushylyq nesiyening ózi «keshirilmeytinin», әkeden  balagha nemese marqúmnyng otbasyna qaldyrylatynyn kórip jýrmiz. Sonda bizding býgin tútynushylyq nesie alu turaly sheshimimiz kýni erteng balamyzdyng ómirine tikeley әser etui mýmkin ekenin nege oilamaymyz?

Biz búl jerde kәsip ashu ýshin ne ýy salu ýshin alynghan nesiyelerdi sóz etip otyrghan joqpyz. Sebebi nesiyening týri kóp. Kәsip ashyp, ózin de, ózgelerdi de júmyspen qamtimyn degen adamnyng aldyna qoyghan maqsaty bólek. Bankting ózi odan әueli biznes josparyn súrap, barlyq tәuekelin eskeredi.

 Bizding qabyrghamyzgha batatyny – sayda sany, qúmda izi joq, birkýndik maqtan ýshin,  bir jayylatyn dastarqan ýshin, týpting týbinde «elden qalmas ýshin», «aghayyn-tuystan, qúda-jegjattan úyat bolmas ýshin» qaryzgha belsheden batudyng qajeti bar ma?

Ýilenu toyy degen ne, qazir qúndyz jaghaly ton, songhy ýlgidegi teledidar, kompiuter, qalta telefony sekildi túrmystyq zattardyng ózin barynsha qymbat alyp, sol ýshin 3-4 jyl boyy bankke qaryz bolyp jýru el ishinde etek jayyp keledi eken. Eng ókinishtisi sol, bәsekening jeteginde avtokólik alu ýshin, shetelderge baryp demalu ýshin de qaryzgha belsheden batudy shyghardy.

ENG BASTYSY – QARYZ TÁUELDILIGI RUHANY PSIHOLOGIYaLYQ TÁUELDILIKKE ALYP BARADY. Biz osyny eskeruden qalyp baramyz!

Osyndayda kemenger Úly oishylymyz Abaydyn myna sózderin eske alamyz:

Payda oilama, ar oila,

Talap qyl artyq biluge.

Artyq ghylym kitapta,

Erinbey oqyp kóruge.

Bos maqtangha salynyp,

Beker kókirek keruge.

Qyzmet qylma oyazgha,

Janbay jatyp sónuge.

Qalay sabyr qylasyn,

Jazyqsyz kýnde sóguge?

Ónersizding qylyghy –

Tura sózin aita almay,

Qit etuge bata almay,

Qorlyqpenen shiruge.

Az aqshagha jaldanyp,

Ónbes iske aldanyp,

Jol taba almay jýruge...

Úly Abay taghy bir tuyndysynda jýrekting asyldyghy men nәziktigin jyrlap:

Jýrekte qayrat bolmasa

Úiyqtaghan oidy kim týrtpek?

Aqylgha sәule qonbasa,

Hayuansha jýrip kýneltpek, –

dey kele adamnyng adamdyghy, ghúlamalyghy, kisiligi tek bir ghana «aqyl men seziminde» deydi. Jan men tәn malda da bar, adamzat seniminin, yaghny jýrekting qalauynsha jýrse, sonyng tilegenin istese, eshqashan qatelespes edi degendi aitady.

Japon halqynyng qaryz-nesie mәselesine kózqarasy tipti basqasha. Bir kezde samuraylyq filosofiyany ómirlik ereje etken japondyqtar qaryz mәselesine óte saq qaraytyn. Daydodzy Yudzan Sigesuky «SAMURAYDYNG KODEKSI» atyndaghy kitapta bylay deydi: «Samuray údayy, kýndiz-týni mynany esinde ústauy tiyis – janajyldyq taghamnan auyz tii ýshin qolyna tayaqsha alghan tanghy sәtten bastap, eski jyldyng songhy týnine deyin, QARYZYN óteu kezinde – ol óletinin este ústauy tiyis». Sol siyaqty, bizding ata-babalarymyz moynyndaghy boryshty óteuding auyrlyghyn óz janyn amanatqa qaldyrudan kem sanamaghan. Sóz basynda keltirgen Halifa Omardyng ónegesi siyaqty kisi aqysyn jeuden, qaryzyn ótey almay kóz júmudan, ósimqorlyqtan qatty qoryqqan. Sol sekildi Protestanttyq diny nanymdy sanagha meylinshe sinirgen nemister QARYZDY ÝLKEN KÝNÁ SANAYDY. Damyghan memleketterding qay-qaysysy bolsa da, osy ústanymda!

Boryshker demekshi, byltyr shilde aiynda bankter men mikronesie úiymdaryna qaryz qazaqstandyqtardyng sany 4,58 million edi. Yaghny eldegi ekonomikalyq belsendi, enbekke jaramdy halyqtyng teng jarymy bankterge qaryz degen sóz.

Orys aqyny Nikolay Nekrasov bank jýiesin bylay dep synaghan eken: «Bankir – kýn shyghyp túrghan kezde sizge qolshatyr berip, janbyr sirkirey bastaghanda ony tartyp alatyn adam». Álgi «Kepilsiz nesiye!», «Komissiyasyz!», «Jalaqygha deyin!» degen týrli aldamshy jarnamalarmen arbap shaqyryp alyp, mikronesiyeni moyynynyzgha «ilip» jiberetin, keyin bergen qarajatyn eki-ýsh ese etip qaytarudy talap etetinderdi dәl sipattap túrghan joq denizshi! Dәl ózi emes pe!

Fransuzdar qaryz turaly bylay deydi: «Dosyna qaryz bersen, dosynnan da, aqshannan da aiyrylasyn». Osyghan úqsas maqal orys halqynda da bar: «Eger dosyndy joghaltqyng kelse, oghan qaryzgha aqsha ber» deydi. «Qaryz alghan adam – kedey, al qaryzyn qaytarmaghan adam – týgi joq beyshara» deydi qazaq mәteli.

Búl sózding maghynasyn ashyp jatudyng ózi artyq.

BIZDING BAR YQYLASYMYZ  ÚRPAQ TÁRBIYESIMEN BAYLANYSTY BOLUY KEREK! ARMAN-TILEGIMIZ - PERZENTTERIMIZ ÓZDERIN TOLYQANDY AZAMAT SEZINIP, QÚLDYQ PSIHOLOGIYaDAN BOYLARYN AULAQ SALYP,  EL IYGILI ÝShIN JÚMYS ISTEGENI!

IYә, qaryz alu - tyghyryqqa tireluding basy ekenin eshkim joqqa shygharmaydy. Qarap túrsaq, arghy-bergi filosof, oishyl, ziyaly qauym ókilderining bәri dәuletti bolu ýshin adam eng әueli shamadan tys, qajetsiz shyghyndardan saqtanu qajettigin aitady. Ejelgi grek oishyly Demokrit múny bir-aq auyz sózben: «Tilekke kedey bay bolady». Búdan da terenirek qozghasaq, QARYZ ALUDYNG ASTARYNDA QÚLDYQ SANA-SEZIMNING SIPATY BAR. Sebebi qaryz alushy qaryz berushige tәueldi bolatyny bir bólek, adam óz talap-tilegining qúly degen sóz. Yaghny bir sәttik tilekting jetegimen úzaq uaqytqa, keyde tipti ómirlik boryshkerlik qamytyn moynyna kiygenin sezbey qalady. Múnday adam óz arman-maqsattary ýshin emes, moynyndaghy qaryzyn óteu ýshin jantalasyp júmys isteydi.

SONDA QARJYLYQ-MATERIALDYQ TÁUELDILIK ADAMDY MORALDYQ-PSIHOLOGIYaLYQ TÁUELDILIKKE ÚRYNDYRADY.

Aghylshyn jazushysy Bernard Shou: «Qaryz degen kez kelgen basqa qaqpangha úqsaydy: oghan týsu onay, biraq odan shyghu óte qiyn» dep qysqa-núsqa suretteydi.

Al fransuzdyng әigili jazushysy Viktor Gugo búl mәseleni jete taldap, bylay degen: «Qaryz – qúldyqtyng basy, tipti qúldyqtan da jaman, sebebi qaryz berushi qúliyelenushiden de soraqy: ol sizding tәninizge ghana emes, sizding abyroy-bedelinizge de iyelik etedi jәne orayy kelgende abyroyynyzdy airanday tóge alady». «Qaryz alu qúldyqqa jeteleydi» degendi fransuz jazushysy Tristan Bernar da qúptaydy. Viktor Gugo taghy bir sózinde: «Qaryz alushy – qaryz berushining qyzmetshisi» degen.

Búl qisyngha salsaq, qazir qanshama adam bankter men mikronesiyelik úiymdardyng qúly bolyp jýr býginde?

Endeshe bankterge qúl bolghansha, qarjylyq-materialdyq jaghdaydy kóterip, túrmysty jaqsartu ýshin enbek etken abzal ghoy.

«Qaryzy joq adam eng bay adam» degen sóz el auzynda jýr emes pe? Djon Rokfeller bay boludyng naqty jolyn kórsetip ketken: «Eger aqshang az bolsa, kәsip ash. Eger aqshang mýlde joq bolsa, shúghyl týrde dәl qazir kiris iske!». Eshkim de qaryz batpaghyna batyp jýrip, arman-maqsatyna qol jetkizgen emes.

Osy orayda, «Baylarda bala joq, olarda múrager bar» deytin evrey halqynyng úrpaq qamyn oilaytyn strategiyasy nazar audarugha túrarlyq. Búl halyq әlemning qay týkpirinde túrsa da, baquatty túrmys keshuining syry nede ekenin zertteushiler әli naqty aita almaydy. Bәlkim, onyng syry bala kezden ýnemshildikke ýirenu, enbekqor bolu men úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti sezinude bolar? Onyng ýstine, «Eger altyn men kitapty týsirip alsan, әueli kitapty kóter» deytin evreyler bala tәrbiyesinde paydaly bilim alu mәselesin birinshi kezekke qoyady. Yaghny baquattylyqqa, baylyqqa úmtylghanymen, olar ýshin bilim, ruhany tәrbie jәne otbasy qúndylyqtary bәrinen joghary túr.

Pragmatikalyq aghylshyndar aqshany qayda júmsau kerektigin onsyz da jaqsy biledi: «Bilim alugha júmsalghan aqsha tekke ketpeydi». Búl sózding maghynasyn ashyp jatudyng ózi artyq.

«Ýlken shyghyndardan qorqudyng qajeti joq. Úsaq-týiek shyghyndardan qorqu kerek» degen Djon Rokfeller. «Ýlken shyghyndar» degen kәsip bastau, kәsiporyn ashu siyaqty nәtiyjesinde kiris keltiretin shyghyndar bolsa, «úsaq-týiekter» dәl bizding býgin tútynushylyq maqsatta alyp jýrgen, ómirlik maqsatymyzgha jatpaytyn, týkke túrmaytyn zattargha júmsaghan aqsha ekenine dau joq.

Bendjamin Franklinnin taghy bir sózi bylay deydi: «Júmys istep tapqan aqshannan bir pens kem júmsa». Qarapayym әri dәl aitylghan aqyl! Qarjylyq sauattylyq ysyrapqorlyqtan aryludan bastalady. Franklin búdan әri «Eger bay bolghyng kelse, aqsha tabudy ghana emes, ony ýnemdeudi de ýiren» dep beker aitpaghan bolar? «Sarang bolmaudyng ózi – baylyq, ysyrapqor bolmaudyng ózi – kiris» deydi rim oishyly Mark Tuliy Siyseron.

BASQAShA AYTQANDA, BIR KÝNDIK QYZYQQA ÁUES BOLMAY, ÚZAQ MERZIMDI STRATEGIYa ÚSTANUGhA ÝIRENGEN JÓN.

Búl mәselening ekinshi bir úshyghy halyqtyng psihologiyalyq-ruhany jaghdayyna tireledi. Qaryz týgili, kez kelgen «almaqtyng salmaghy bar» deydi dana halqymyz. Qaryz mәselesi eng aldymen tútynushylyq psihologiyamen tyghyz baylanysty.

 F.Nisshening «Zaratustra osylay dedi» degen kitabynda mynanday sóz bar: «Tómende de, jogharyda da – qaratabandar! Býginde «kedey» ne, «bay» ne! Men olardyng arasynda aiyrma kóruden qaldym» deydi. Pende aqshasymen emes, ishki dýniyesimen, ruhany qazynasymen bay ekenin esten shyghara bastadyq...

Psiholog Voyseh Eyheliberger bir súhbatynda  songhy jyldary Polishada óz-ózine qol salushylardyng kóbengin eng aldymen qisapsyz qaryz alushylardyng sany artuymen baylanystyrady. Yaghny ol eldegi suisidtardyng sanynyng ósuin jeke azamattardyng nesiyelerining kýrt artuynan kóredi. Búl tolyqqandy zerttelgen dәiek bolmasa da, oilandyratyn jayt ekeni anyq.

Dana halqymyz óz janyn «amanat» dep sanaghan. Yaghny Jaratushynyng amanatqa – uaqytsha saqtaugha bergen janyn ózine de telimegeni. Sol ýshin ózine de, ózgege de qastyq jasaudan tyiylyp, adal ómir sýrudi paryz sanaghan... Al biz búl iyirimi tereng dýniyetanymnan jerip, bir kýndik qyzyqqa bola ómirimizdi, densaulyghymyzdy, adamy kelbetimizdi, keyde tipti otbasy tynyshtyghyn da bezbenge salyp, «qaryzgha» ómir sýruden qoryqpaugha ainaldyq...

Eger búl mәseleni jete oilanyp, jiti zerttemesek, qoghamdy ishinen iritetin әleumettik dertke ainalu qaupi óte zor.

Áygili filosof Aristoteli búl tújyrymdy quattay týsedi: «Bireuler mәngi ómir sýretindey dýnie jinaydy, al bazbireuler dәl qazir óle qalatynday aqshasyn shashady». Kez kelgen nәrsede shek boluy tiyis.

Psihologtar ýnemi qaryzgha belshesinen batyp jýretin adamdardy araqqa ne esirtkige tәueldi adamdarmen tenestiredi. Yaghny óz qarjylyq әleuetin esepke almay, nesiyege ómir sýretin adam ózining shyn jaghdayyn kórmeydi, qiyalyndaghy illuziya әleminde ómir sýredi. Búl orayda «NESIYEGE TÁUELDILIK» degen termin shygharsaq ta bolady. Kóbine múnday adamdar dәl qazir «qalap túrghan» zatyna qol jetkizbese, ómiri toqtap qalatynday ne bar qyzyghynan aiyrylatynday kýy keshedi. Olar ýshin dәl qazirgi sәttegi qalauyn jýzege asyru manyzdy. Al onyng saldaryn oilaugha qabileti jetpeydi. Eng soraqysy, «nesiyege tәueldi» adamdar ózgeler búlargha әldene tiyis siyaqty sezinedi, yaghny otbasy, tuystary, kórshisi, memleket... búlargha kómek qolyn sozyp, qaryz bere túrsa degen tilek. Olar qaryz aludan qoryqpaytyny siyaqty, ýstin-ýstin qaryz súraudan úyalmaydy.

Jogharyda aitqan «Zaratustra osylay dedi» degen kitapta adamnyng әbden azyp-tozghan, ruhaniy-psihologiyalyq-moralidyq qúldyraugha týsken sipaty beriledi. «Aty joq adam» dep atalghan adam keypindegi maqúlyq Zaratustragha bylay deydi: «Basqalar ne sózimen ne kózqarasymen maghan qayyr-sadaqa tastaushy edi – múny ózderi ayaushylyq tanytu der. Biraq men sadaqany qabyl alatynday siniri shyqqan kedey emespin, – sen múny bildin, – men tipti óte baymyn, myna orasan әri qorqynyshty, súryqsyz әri sipattaugha kelmeytin qalpyma baymyn! O, Zaratustra, sening úyatyng oyatty meni! Ayaushylyq bildirushilerding arasynan әreng degende sytylyp shyghyp, seni, «Ayaushylyq bildiru – beymazalyq» dep ýiretushini tabu ýshin jolgha shyqtym!». Búl filosofiyalyq shygharmanyng aitar oiy astarly. Kemeldenuge bet alghan adam da, qúldyrau jolyna týsken adam da eng aldymen ózine ózi ghana kómektese alady. Abay aitqan «Tolyq adam» bolu, Zaratustra izdegen «Kemel adam» bolu ýshin әrkim óz boyyndaghy kemshiliktermen, pendeshiliktermen kýresui kerek.

BIRAQ MÚNDAY KÝRES JOLYNA TÝSU ÝShIN ADAMGhA ÁUELI PSIHOLOGIYaLYQ   JÁNE RUHANY   BOSTANDYQ QAJET. Basqanyng qajettiligin óteu ýshin kýndiz-týni júmys isteytin, ózgege tәueldilikten týni boyy úiyqtamaytyn adamda aqyl-oy, sana bostandyghy qaydan bolsyn? Qarap túrsaq, ADAM bolu – ERKIN bolu – BAQYTTY bolu bir-birine tyghyz baylanysty qúbylystar eken. Endeshe pendeshilik osaldyqtan, nesiyeden, tútynushylyq qúldyqtan qútylayyq!

QAZAQSTANNYNG ÁRBIR TÚRGhYNY – TÁUELSIZ  ERKIN ELDIN  AZAMATY!

Arystanbek Múhamediyúly

Abai.kz