Qazaq elining tәuelsizdigine - 20 jyl

Ghalymdardyng boljamy boyynsha, tayau jyldary halqymyzdyng basym bóligi iri qalalarda shoghyrlanatyn kórinedi. Eger ghasyr basynda qalagha kóshushilerding sany 1,5-2 milliondy qúrasa, songhy ýsh jyl ishinde 867000 adam auyldan qalalargha qonys audarypty. Auyldan qalalargha qonys audarushylardyng basym kópshiligi Almaty, Astana, Aqtóbe siyaqty ekonomikasy men mәdeniyeti ósip otyrghan qalalargha kóshude eken. Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, ýdere kóshuding әserinen Jambyl, Qyzylorda, Soltýstik Qazaqstan oblystarynyng túrghylyqty halyqtary esebinen azayyp qalghan kórinedi. Auyl halqynyng iri qalalargha kóshuining basty sebebi jergilikti jerlerdegi júmyssyzdyq mәselesi bolyp otyr. Tayau arada «Ishki kóshi-qon turaly» zandy býgingi qalyptasyp otyrghan әleumettik jaghdaygha say rettemesek, onda jaqyn bolashaqta auyldarda halyqtyng túraqtap qaluy neghaybyl. Sondyqtan ishki kóshi-qon prosesin toqtatu ýshin barlyq aimaqtarda óndiristi, әsirese, auyl sharuashylyghy ónimderin óndeytin kәsiporyndardy kóbeytu kerek. Týpting týbinde biz osy joldargha qayta oralamyz.

Auyldarda qalagha tәn tirshilik pen túrmysty qalyptastyrmay, halyqty shoghyrlandyru mýmkin emes

Qazaq elining tәuelsizdigine - 20 jyl

Ghalymdardyng boljamy boyynsha, tayau jyldary halqymyzdyng basym bóligi iri qalalarda shoghyrlanatyn kórinedi. Eger ghasyr basynda qalagha kóshushilerding sany 1,5-2 milliondy qúrasa, songhy ýsh jyl ishinde 867000 adam auyldan qalalargha qonys audarypty. Auyldan qalalargha qonys audarushylardyng basym kópshiligi Almaty, Astana, Aqtóbe siyaqty ekonomikasy men mәdeniyeti ósip otyrghan qalalargha kóshude eken. Statistikalyq mәlimetterge sýiensek, ýdere kóshuding әserinen Jambyl, Qyzylorda, Soltýstik Qazaqstan oblystarynyng túrghylyqty halyqtary esebinen azayyp qalghan kórinedi. Auyl halqynyng iri qalalargha kóshuining basty sebebi jergilikti jerlerdegi júmyssyzdyq mәselesi bolyp otyr. Tayau arada «Ishki kóshi-qon turaly» zandy býgingi qalyptasyp otyrghan әleumettik jaghdaygha say rettemesek, onda jaqyn bolashaqta auyldarda halyqtyng túraqtap qaluy neghaybyl. Sondyqtan ishki kóshi-qon prosesin toqtatu ýshin barlyq aimaqtarda óndiristi, әsirese, auyl sharuashylyghy ónimderin óndeytin kәsiporyndardy kóbeytu kerek. Týpting týbinde biz osy joldargha qayta oralamyz.

Auyldarda qalagha tәn tirshilik pen túrmysty qalyptastyrmay, halyqty shoghyrlandyru mýmkin emes

Qazirgi uaqytta auyldargha qalagha tәn tirshilik pen túrmysty qalyptastyrmay, halyqty auyldyq jerlerde ústap qaludyng eshbir qisyny qalmady. Osydan tórt-bes jyl búryn memleket basshysy bolashaqta auylda halyqtyng jiyrma payyzy qalatyndyghyn aitqan bolatyn. Býgingi auyldan ýlken qalalargha kóship jatqan halyqtyng qozghalysy osyny dәleldeude. Qazaqstan jaghdayyndaghy qazirgi urbanizasiya júmyssyzdyqtan tughan amalsyzdyq sharasy bolyp otyr. Qazir elimizde 86 irili-úsaqty qala, 200 qala tektes kentter bar. Olardyng damu erekshelikteri de әrtekti. Kezinde әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy kýizeliske týsken 33 qazaq audanyn Qazaqstan daghdarysynyng kórsetkishi, modeli retinde aityp kelsek, endi oghan auyr kýizeliske týsken auyldardy da qosyp aitatyn boldyq. Jalpy, jana qatynastargha negizdelgen industrialdy qogham qúru dәuirinde urbanizasiya prosesin eshkim toqtata almaydy. Ol - uaqyt talaby. Sondyqtan auyldan aghylghan jastargha arzanqol baspanalar soghylyp, ol baspanalardy jastargha nesiyege beruding ontayly joldaryn qarastyru qajet.
Urbanizasiya prosesining ghylymy negizde jýrgizilmeuinen ishki qayshylyqtardyng kýrdelenuine әkelip soghyp, súranys talghamy eksporttyq ónimderge degen tәueldiligimizding boyauyn qalyndatyp otyr. Auyl halqynyng iri qalalargha ýdere kóshuining týitkili әleumettik qayshylyqtargha әkelip soghuda. Múnyng saldaryn Almaty manyndaghy «Shanyraq», «Baqay», «Duman» oqighasynan, Astana týbindegi keybir eldi-mekenderdin, Shymkent qalalarynyng jaghdayynan kóruge bolady. Jalpy, Almaty manyna halyq nege shamadan tys shoghyrlanady? Olar Almaty qalasynan basqa aimaqtardan nege túraq izdemeydi? Onyng shegi bola ma? Endi mәseleni osy túrghydan qarastyryp kórelik.
Qazir qazaqtyng qalagha kóshu prosesi stihiyaly týrde jýrip jatyr. Biraq urbanizasiya dәstýri qazirgi dengeyde qanday da bir qarsylyqtarsyz jýzege asa almaytynyn uaqyttyng ózi kórsetude. Shaghyn eldi-mekenderding «bolashaghy joq» degen sebeppen, auyldardy qoldan jong, sóitip irilendiru sayasatynyng boljamsyz jýrgizilui iri qalalargha óz salqynyn qatty tiygizdi. Ýkimet búl túrghyda qajetti zang tetikterin qabyldamasa da, búl «prosesti qoghamnyng ózi súrap otyr» degen pikirdi qalyptastyruy әleumetti әbden shatastyryp jiberdi. Ekinshiden, qazir ishki kóshi-qon men syrtqy kóshi-qonnyng kózge kórinbeytin ishki aralasu prosesi stihiyaly týrde óris aldy.
Oghan Azamattyq kodeksimiz ben «Kóshi-qon turaly» zanymyzdaghy ózgerister, «Qazaqstangha qaytyp kelemin» degen eks-qazaqstandyqtar ýshin biraz kedergilerding jenildetui de sebep bolghansidy. Zangha engizilgen ózgerister boyynsha 1991 jylgha deyin Qazaqstanda túrghandar esh kedergisiz elimiz azamattyghyn alatyn bolyp sheshilui syrtqy kóshting әleuetin arttyryp, olardyng san jaghynan basymdyq tanytuyna jol ashyp berdi. Múnyng ózi qalalarda orys tildi ortanyng qaytadan kýsh aluyna әkelip soghuda. Býgingi tanda Almaty qalasyna Reseyding ishki audandarynan kóship kelushilerding sany edәuir artyp otyrghandyghy bayqalady.
Qazaqstannan úzaq uaqyt tysqary túrghandar Europanyng mentaliytetine boy úryp, sonyng ómir saltyna beyimdelip kelgender ekendigin eskersek, olardyng kýnderding kýninde ómirimizge óz ózgeristerin alyp keletini anyq.
Qazaq halqynyng 44,5 payyzy, Europa halqynyng 7 payyzy auyldarda túrady degen sóz qaydan shyqqan? Ras, europalyqtardyng auylda túratyn sol 7 payyzynyng iri qalalarda kelisti ýileri jәne 500 gektardan jerleri bar ekendigin nege eskermeymiz? Europa halqy tyghyz ornalasqan, әrqaysysynda 60-70 mln. halyq túrady. Auylda túrady degen 7 payyzynyng ózi 15-20 mln. adamdy qúraydy. Beyresmy mәlimetter boyynsha elimizding keybir shekaralyq aimaqtarynda bala sany tolmauy sebebinen jalpy bilim beretin mektepter jabylyp qaludyng aldynda túrghan kórinedi.
Sayasatta әleumettik jauapkershilik degen úghym bar. Ýkimet halyq, memleket aldyndaghy jauapkershilikti әli kompleksti týrde jýrgizgen emes. Urbanizasiya sayasatyna (qalagha kelgen otbasyna) naqty qoldau kórsetu mәselesi Ýkimette tәuelsizdik alghaly 16 jylda birde-bir ret talqylanghan emes. Qalagha kelgen auyl adamdaryna baspana alu nemese pәter jaldap túru ýshin memlekettik әleumettik kómek beru turaly da mәsele kóterilmedi. Ýkimet halyqty qalagha shoghyrlandyru, mobilizasiyalau joldaryn der kezinde qolgha almady. «Auyl jyly» dep jariyalanghan ýsh jylda auyl múqtajyna bólingen 50 milliard tengening shyghu joly bolsa da, «qonghan» jeri bayqala qoymady. Osyghan oray kórshimiz Reseyde qolgha alynyp otyrghan bir irgeli isti mysal retinde aita ketsek.

Qazaqstanda jastardy auylda túraqtandyru ýshin ne istelip jatyr?

Reseyde HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda Aleksandr II-ning túsynda sot reformasy, zemstvo reformasy, әskery reforma men qala reformasy qatar jýrgizildi. Sol arqyly Resey barlyq aimaqtarda qala mәdeniyetin qalyptastyryp, ony ýnemi damytyp otyrdy. Qazirgi Resey ónirindegi ýlken qalalardyng janynda seriktes qalalardyng boy kóterui qala reformasyn jýrgizu kezinde bastau alghan sayasattyng jemisi.
Qazir Mәskeu manynda - 14, Ryazannyng ainalasynda - 9, Novosibirskide - 11, Dondaghy Rostovta - 10, Saratovta - 8 seriktes qalalar ornalasqan. Olardyng keybirinde jýz mynnan astam halyq túrsa, keybirinde 50-60 myng túrghyn túrady. Múnday seriktes qalalar da Ukraina men Belorussiyanyng iri qalalarynyng janynan da boy kótergen. Múnyng ózi ishki kóshi-qon sayasatyn retteudegi negizgi faktor bolyp otyr.
Qytay әleumettik-ekonomikalyq reformalaryn auyldan kóteruden bastady. Óitkeni, olargha milliardtan astam halyq ýshin azyq-týlik problemasyn sheshu eng basty mәsele boldy. Sondyqtan olar halyqty auylda ústau ýshin olargha servistik qyzmet kórsetu mәdeniyeti joghary agroindustriyalyq seriktes qalalar túrghyzu sayasatyn jýrgizdi. Osydan bir jyl búryn Pekin qalasynyng әkimshiligi Olimpiada oiyndaryna oray qala manynda seriktes ýsh qalanyng qúrylysyn bastaghan-dy. Bolashaqta Qytay astanasynyng kýnshyghysynda oryn tepken Shunii, Tundjo jәne Ichjuan atty ýsh qalada 900 myng halyq túratyn bolady. Búl qalalarda osy zamanghy joghary tehnologiyalar men kórme jәne oiyn industriyasy ornalastyrylghan kórinedi. Kórshimiz bizding Hargos shekaralyq aimaghymyzgha tayau mannan bolashaqta ekijýz myngha juyq halyq túratyn orasan zor әleueti kýshti qala saludy josparlauda. Sol siyaqty Reseyde Kemerov qalasynda seriktes qalalar salu turaly aimaq gubernatory Aman Tóleevting sheshimi shyqqan. Ekologiyalyq túrghydan taza aimaqta boy kóteretin qalada bolashaqta 800 myng sharshy metr ýy salynbaq eken. Songhy kezde bizding elimizde de memlekettik baghdarlama boyynsha ipotekalyq túrghyn ýy salu jýiesi qarqyndy jýrgizile bastady. Biraq búl baghdarlamada belgili bir jýie saqtalmay keledi.
Osyghan baylanysty tiyisti baqylaushy qúrylymdar memlekettik baghdarlamanyng jýzege asuyna jan-jaqty zertteu jýrgizip, kóptegen kemshilikterdi tizip shyqty. Tekseru nәtiyjesi kórsetkendey, birinshiden, Memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasy ayasynda túrghyzylghan ýilerdi sapasyz salu jәne paydalanugha merziminen keshiktirip beru beleng alghan.
Ekinshiden, shaghyn qalalardyng basym kópshiliginde aumaghy ýlken pәterler salu josparlanghan. Múnyng ózi pәter qúnynyng qymbattauyna әkelip soqtyrghan, ol tabysy tómen adamdar ýshin qol jetimsiz bolghan.
Ýshinshiden, әriptes bankterding ol jerlerde filialdarynyng joqtyghynan halyq shaghyn qalalarda memlekettik baghdarlama boyynsha ipotekalyq nesiyege qol jetkizui qiyndyqqa әkelip soghyp otyr.
Tórtinshiden, keybir qalalarda salynghan ýiler shetkeri aimaqtargha salynyp, halyqtyng ortalyqqa qatynauyna qolaysyzdyq tudyrghan әri salynghan ýiler qazirgi zaman talabyna say emes bolyp shyqqan. Onday ýilerge qonys tebushilerdi bankter nesiyelendiruge yqylas tanytpaghan. Nәtiyjesinde, kóptegen ýiler qanyrap bos qalghan. Mine, osy mәseleler kim-kimdi bolsa da oilantary haq.
Osydan birneshe jyl búryn «Qazaqstan Respublikasynyng aumaqtyng damuynyng 2015 jylgha deyingi strategiyasyn jýzege asyrudyng negizgi baghyttary» degen taqyrypta jiyn ótkizilip, onda sol kezdegi Parlament Senatynyng tóraghasy Qasymjomart Toqaev sóz sóilep: «Eng birinshi kezekte auyldyq audandardyng múqtajdyqtaryna nazar audaru qajet. Auyldarda taza su, jóndelgen joldar, auruhana jәne mektepter bolmasa, elimizding bәsekege qabilettiligi turaly aitugha bolmaydy», - degen edi. Qoyylyp otyrghan mәsele dúrys, biraq ony qalay jýrgizemiz, ol turaly naqty aitylmady.
Qazir bizde 7 myngha juyq auyl bolsa, solardyng mynnan astamynyng damu әleueti býgingi kýn jaghdayyna jauap beredi dep tabylyp otyr. Demek, múnday auyldardy ónirler boyynsha súryptap, olardyng arasynda shaghyn qalagha ainalugha mýmkindigi barlaryn anyqtap, ol jerlerde qalalyq infraqúrylymdy qalyptastyru qajet.

Seriktes qala men qalagha irgeles eldimekenning aiyrmasy nede?

Qazaqstan ýshin seriktes qalalar salu ýrdisi tosyn shara emes. Mәselen, Qaraghandynyng manynda múnday qala ótken ghasyrdyng orta kezeninde boy kótergen. Abay, Shahtinsk, Sarani qalalary keshegi alyp industriyanyng ortalyqtaryna ainalghan shaghyn qalalar sanatyna jatady. Sol siyaqty Aqtóbening janynda da Algha, Oktyabrisk, Hromtau qalalary qazbaly jer asty baylyqtarynyng arqasynda himiya, múnay, tau-ken industriyasynyng ortalyqtary retinde qaryshtap damydy. Memleket basshysy Almatygha kelgen saparynda Almaty qalasynyng janynan seriktes qalalar túrghyzu jóninde mәsele kótergen bolatyn. Osyghan say tayau uaqytta Almaty men Qapshaghay trassasynyng tónireginde túrghyzylatyn Almatynyng seriktes qalalarynyng qúrylystary bastalmaq. Osy sebepti Almaty qalasy men oblysynda kommersiyalyq jer telimderin satugha qatang tyiym salyndy. Osyghan say oblys aumaghynan qalagha biraz jer telimderi berilip otyr.
Osy rette seriktes qala men qalagha irgeles eldimekenning aiyrmasy qanday degen súraq tuyndaytyny aiqyn. Qazir Almatygha irgeles jatqan eldi-mekender tek qana Almatynyng emes, býkil Qazaqstannyng problemasyna ainalyp otyr. Qalagha qosylghan eldimekenderding infraqúrylymdaryn jaqsartu ýshin qala budjetinen qomaqty qarjy júmsalghan. Múnyng ózi az qarjy emes. Alayda, múnymen Almaty manyndaghy eldimekenderding bar problemasy sheshilgen joq. Kezinde irgeles meken bolyp sanalyp kelgen Ójet, Qarasu, Gornyy Gigant, Qalqaman siyaqty auyldar bertin kelip qalagha qosylyp, ýlken problema tudyrghany aiqyn. Onyng ýstine Almaty oblysynyng Talghar, Ile, Qaskeleng audandary túrghyndarynyng 70-80 payyzy Almaty qalasynyng óndiris oryndarynda júmys istep óz nәpaqalaryn qaladan aiyryp otyr.
Qazirding ózinde Almaty men Qapshaghay qalalary arasynda salynatyn seriktes qalalardyng tehnikalyq sharttary jasalghan. Onda Almaty manynda tórt seriktes qala salu jospary bekitilip әr qalagha jeke dara mindetter jýktelgen. Biraq búl baghdarlamar kýni býginge deyin qolgha alynghan joq.
Bekitilgen jospargha sәikes alghashqy qala halyqaralyq biznes ortalyghy retinde Bayserke auylynda da salynbaq. Qapshaghay kýre jolynyng Qaskeleng ózeni qiyp ótetin túsynda Zarechnyy kentinde sәuletti ekinshi qala salu kózdelgen. Ol óndiris oshaqtary shoghyrlanghan industriyaly әri kurorttyq-turistik qala bolmaq. Býgingi órkeniyet damuyna say Jetigen auylynda mәdeniyet oshaqtary kóptep qarastyrylghan әdemi qala túrghyzylady. Al tórtinshi qala bay tarihy negizi bar Qapshaghay qalasy bolyp otyr. Seriktes qalalar boy kótergen jaghdayda Almatydaghy kóptegen óndiris kәsiporyndary solardyng birine kóshirilmek. Búl Almatynyng auasyn tazartyp, onyng ejelgi súlulyghyn ornyqtyrugha negiz qalaytyn bolady.

Urbanizasiya ministrligin qúru kerek

Halqymyz dәl býgingidey bar ýmitin qaladan izdep otyrghan tústa elimizde Urbanizasiya ministrligin qúryp, oghan býkil kóshi-qon mәselesi men qalagha baghyt alghan halyqty órkeniyet talaptaryna say ornalastyru mindetterin jýkteu qajet.
Qazirgi uaqyttaghy taghy bir ýlken manyzdy mәsele: elimizge qúrylystyq jana tehnologiyalardyng kelui. Qúrylys industriyasy damyghan sayyn ýy saludyn, ony bezendiruding formasy arta týsedi. Qúrylys jýrgizu isteri qay zamanda da sәulet ónerine iyek artqan. Qazirgi Almatyda salynyp jatqan ghimarattardyng әrtýrli kompozisiyada oryndaluy kóz quantady. Álemdegi memleketterding bәrinde ózgege úqsamaytyn әr halyqtyng óz mentaliytetine say últtyq erekshelikteri eskerilip, sәulet óneri bolady. Qazirgi salynyp jatqan ýy qabyrghalaryndaghy oy-órnekterdi, ghimarattargha kireberistegi últtyq naqyshtarmen әsem órilgen mandayshalardy birden angharugha bolady. Danghyldardyng kendigi, trotuarlar, fontandar qalany barynsha kórkeytip sәnin arttyruda. Sayyp kelgende, múnyng bәri bizge eng aldymen últtyq dәstýrimizdi qalyptastyryp, sony ózgelerge syilata biletin jәne ony oryndatatyn zandar qabyldaudyng arqasynda bolyp otyr. Aldaghy uaqytta Almaty eng aldymen qazaq ruhyna say keletin ekologiyalyq taza, әleumettik mәseleler ontayly sheshiletin qala bolyp kórkeye týsedi. Múnday mәseleler qazirding ózinde oblys ortalyqtarynda da tuyndauda. Oblystyq әkimshilikterding ýkimette oblys ortalyqtarynyng bas josparyn qarap bekitui osynyng aighaghy. Demek qalalardy damytu jәne ony keneytu kezinde osy mәselelerdi keninen qarastyrghan jón.

Azat ÝSEN

http://ushqiyan.kz