Áleumettik jeliler arqyly býgingi biylikti synaushylardyng da, jaqtaushylardyng da pikirin oqyp otyramyn. «Seniki de dúrys, seniki de jón» dep qoya salugha bolatyn edi. Biraq, men de óz elimdi, últymdy, tilimdi sheksiz sýietin adammyn. Jalpy men sayasatqa aralasa bermeytinderding qatarynanmyn. Aqyn-jazushy halyqtyng ruhany tәrbiyeshisi dep, tek qana shygharmashylyqpen jýrgen adammyn. Biraq, el birligi men tynyshtyghyna qatysty mәselede sayasatker nemese tarihshy bolu mindetti emes dep oilaymyn. Sol sebepti, saylaudan keyin, asyqpay otyryp óz oiymdy bildirudi jón kórdim. «Óz sózim, ózimdiki» jaqtyrsanyz óziniz bilesiz, jaqtyrmaugha da haqynyz bar.

«Aytpasa sózding atasy óledi» degen. «Syn bolsyn, biraq, shyn bolsyn». Oryndy syn bolsa, ol qabyldanady, tiyisti is-sharalar atqarylady, atqarylyp ta jatqanyn kórip otyrmyz. Bayqaymyn, keybir azamattar tym artyq ketip, tipti, jeke basqa tiyisip jatyr, ony da osy jeliden barshanyz kórip otyrsyzdar. Sóite otyryp, «Bizde demokratiya joq, sóz bostandyghy joq» deydi. Eger rasynda solay bolsa, tipti osy jelige artyq sóz jaza alar ma edi?

«Syn týzelmey, min týzelmeydi». Synnyng aitylghany dúrys. Al eger synnyng ózi syn kótermey túrsa she? Bireudi synardan búryn ózimiz ne istedik, tym bolmasa óz túrmysymyzdy, tuysymyzdyng jaghdayyn, aghayynnyn, auyldastyng tirshiligin týzetu ýshin ne istedik? - dep súraq qoysaq bolar edi, ózimizge.

Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihynda ekinshi Preziydentti saylap otyrmyz. Saylaugha deyingi qyzmetin qosyp eseptegende Qasym-Jomart Toqaevtyng Memleket basshysy qyzmetine kiriskenine әli 100 kýn de tolmapty. Yaghni, әli tipti, qolgha alghan júmystarynyng alghashqy nәtiyjeleri de shyghyp ýlgergen joq.

Jaqynda Preziydentti Úlyqtau rәsimindegi sózin Qasym-Jomart Kemelúly bylay dep bastady: «Preziydent retinde halqymyzgha mynany aitqym keledi:

Elimizding әr azamatynyng mýddesin qorghau – mening basty maqsatym. Olardy sayasy kózqarastary men ústanymdaryna qaray bóluge jol bermeymin!
Týrli sayasy jәne qogham qayratkerlerinen kelip týsken qúndy úsynystardy, bastamalardy men óz júmysymda mindetti týrde eskeremin.
Ashyq jәne әdil júmys isteymiz. Biz ýshin eng manyzdy mindet – zangha say adal qyzmet etu».

Preziydent «Qoghamda qordalanghan kez kelgen mәselege qatysty úsynys engizinizder, qarastyramyz, birlesip sheshim qabyldaymyz», dep otyr.
Memleket basshysy búl sózin Úlyqtau rәsimining erteninde otandyq jәne sheteldik BAQ ókilderimen ótkizgen baspasóz mәslihatynda taghy aitty. Búl osy әleumettik jelide jәne jariyalanyp jatty. Odan keyin ile-shala europalyq «Euronews» telearnasyna bergen súhbatyn da kórdik. Eng basty ústanymy ashyqtyq ekenin aityp otyr.

Preziydentting qyzmetine kirise salyp alghashqy qol qoyghan Jarlyqtarynyng biri – Últtyq qoghamdyq senim kenesin qúru.
Qasym-Jomart Toqaev osy qadamdarymen ózining BAQ ýshin de, jalpy qogham ýshin de dialog qúrugha ashyq ekenin bildirip otyr dep oilaymyn.
Osy qadamdar ashyqtyqqa dәlel emes pe?

Ayta ketetin taghy bir mәsele, eger Úlyqtau rәsimindegi Preziydentting sózin múqiyat tyndasanyzdar, ol býgingi qoghamda qalyptasqan әleumettik-ekonomikalyq jәne basqa da problemalardy, qiynshylyqtardy ashyq aityp berdi. Yaghni, «jauyrdy jaba toqyp» otyrghan joq. Problemalardyng bar ekenin, tipti, halyq túrmysynyng nasharlaghanyna deyin ashyq aityp otyr. Basqa qay elding basshysy resmy qyzmetke kiriskende qoghamnyng problemasyn ashyq kórsetip edi? Kóp jaghdayda aldaghy 5 jylda atqaratyn sharuagha uәde berip, problemalardyng ýstimen óte shyghatyn.

Qasym-Jomart Toqaev olay etpedi. Nege? Óitkeni, elding basyndaghy tauqymetten, qordalanghan kóp jylghy problemalardan, auyldyng tozyp, aghayynnyng azyp ketkeninen, kәsiporyndardyng túralap tynysyn asha almay túrghanynan, el tizginin endi ghana qolyna alyp otyrghan Preziydentting habardar ekenin halyq bilsin dep otyr.

Sóitip, endi osy tyghyryqtan shyghudyng 10 baghytyn aiqyndap, atqarushy biylikke aldaghy 5 jylda qan-sorpa júmys túrghanyn anyq anghartty.
Sol siyaqty jemqorlyqpen kýres mәselesi. Bilesizder, búghan deyin memlekettik qyzmet pen jemqorlyqpen kýres mekemeleri bir shanyraqtyng astynda edi. Endi jemqorlyqpen ymyrasyz soghystyng bastalghanyn aighaqtaghanday óz aldyna bólek organ qúryldy. Kәsiby mamandar shoghyrlandyrylyp, tiyisti zannamalarmen bekitilip jatyr. Búl maydanda endi eshqanday ayaushylyq, barmaq basty, kóz qysty tirlikting bolmaytynyn kórsetpey me?!

Búdan artyq ne kerek?! Ketken preziydent te únamaydy, kelgeni de jaman dep otyrsaq, syrttan bizge bireu jaqsysyn әkep bere me? 70 jyldan astam basqalar basqardy ghoy, ol qúqaydy da kórip edik qoy. Endi ózimizdi ózimiz baghalayyqshy, aghayyn!

Jalpy, rasynda osy el ýshin, últ ýshin jany auyryp jýrgender bolsa, óz úsynystarynyzdy zandy jolmen engizip, keteui ketken dýnie bolsa birge týzetuge, qoghamda, ózimiz jýrgen ortada әdildikti birge ornatugha úmtylayyq ta, aghayyn!

«Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi,
Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi» degen.
Biriguge shaqyramyn! Alash balasy, kók tudyng astyna birigeyik!

Qalqaman Sariyn 

Abai.kz