Júma, 22 Qarasha 2024
Bir saual 6891 7 pikir 1 Shilde, 2019 saghat 10:43

«Qazaqstan ortaq tarihy taghdyr biriktirgen el emes»

Mening jasym seksen toghyzda,  bәrin de baqylap, kórip-bilip otyrmyn. Sol kórgenderimnen kónilime týigen oilarymdy ortagha salghym keledi.  

Tayauda ótken saylau nauqanynda qaharmandyq pen últ bolashaghyna alandaushylyqtyng ghajayyp ýlgisin kórdik. Qazaqtyng qalyng úiqydan oyanghanynyng kuәsi boldyq. Saylaugha baqylaushy bolghan azamattar bir tәulik ishinde asqan erlik jasady: halyq pen biylik arasyndaghy ordy biylikting ózi qazghanyn ózine dәleldetti. Endi saylauda nelikten jenilis taptyq degen mәselege keleyin.

Onyng sebepteri kóp. Ásirese, sayasy top ókilderining kýsh biriktirmegeni, top jetekshilerining bas arazdyghy jii auyzgha alynuda. IYә, múnday faktordyng bary ras. Biraq búl basty sebep emes. Basty sebep – olarda ORTAQ MAQSAT joqtyghy.  Shyndyghynda qabyldanugha tiyisti onday ortaq maqsat bar. Ol – últ taghdyrynyng bolashaghy.  Últ taghdyry qyl ýstinde túrghanyn barshamyz da moyyndauymyz kerek. Biylik pen halyqtyng arasynda tereng qúz jatqanyn jana aittyq.  Osy qúzdy dau-damaysyz, aiqay-shusyz, qantógissiz, beybit týrde attap ótudin, óz biluimde, bir ghana joly bar. Ol – qazirgi avtoritarly Konstitusiyadan demokratiyaly Konstitusiyany jasap alu.         Demokratiya degen – erkindik, tendik, әdilettilik prinsipteri. Ony Ata zannyng babtary men tarmaqtaryna molynan engizu kerek. Beybit ómir kepili osy. Biraq qalay, qaytip? Men jasap kóreyin, sizder synanyzdar.

QR-nyng Konstitusiyasy, 2001 jylghy basylym.

1-bap, 2-tarmaq.

Qazirgi mәtinde: «Respublika qyzmetining (?) týbegeyli prinsipteri: qoghamdyq tatulyq pen sayasy túraqtylyq; barshagha tiyimdi ekonomikalyq damu; qazaqstandyq patriotizm;...» delingen. Búl jerde «qoghamdyq tatulyq pen sayasy túraqtylyq» degen eki faktorgha nazar audarmaqpyn. Olardyng júmys istep túruyna halyq ta, biylik te mýddeli. Biraq olardy júmys istetip otyratyn biylik. Myna mәtindegi qalpynda «Tatulyqty búzba, túraqtylyqty saqta!» dep toqpaghyn-dubinkasyn shayqap otyryp istete alady. Gәp osynda! Mәtinde tendik, әdilettilik prinsipteri qamtylmaghan. Qazaqtyng tensizdigi, yaghny últsyzdanuy oryn aluynyng bastauy osy arada.

Sóz bolyp otyrghan mәtin: «Memlekettik biylikting týbegeyli prinsipteri: jalpyhalyqtyq TENDIK pen әleumettik ÁDILETTILIKKE negizdelgen qoghamdyq tatulyq pen sayasy túraqtylyq;...», – dep jazyluy kerek. Sonda ghana memleket ómirining asa manyzdy mәseleleri referendum ótkizu, eng bolmaghanda, Parlamentte dauys beru arqyly sheshilui kerektigi aiqyndalmaq. Yaghny janaghy eki prinsipke zang kýshin beredi. Konstitusiyany demokratiyalandyru degendi osy maghynada úqqanymyz jón.

3-bap, 1-tarmaq.

Qazirgi mәtinde: «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq» delingen. Búl tarmaqta zang kýshi joq, «bastauy» degen sóz bәrin býldirip túr.  Eger «Memlekettik biylikting birden-bir qúryltayshysy – halyq» dep naqtylansa, sonda ghana tarmaq zang kýshine ie bolmaq.

7-bap, 1-tarmaq.

«Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili» delingen. Biraq búl jazu zang kýshi joq qúr janghyryq. 1-tarmaq «Respublika halqy qazaq tilinde sóileydi» dep naqtylansa ghana tolyq zang kýshin iyelenedi. Últ taghdyrynyng bolashaghy aiqyndalady.

Resmy til turaly 2-tarmaq alynyp tastalsa iygi. Sebebi: resmy til qazaq jerinde tabighy til emes, jasandy til. Al qazaq tili avtohondy halyqtyng әri kópshilikting tili. Taghy aitayyq, qazaqtyng tensizdik hәlge, sonyng aighaghy – últsyzdanugha úshyrauy әdilettilik prinsiypining búzyluy bolyp tabylady.

Endi Konstitusiyanyng «Preambula» bóligine keleyin.

Ol: «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy» degen sózdermen bastalghan. Búl tarihty búrmalau. «E-e, nege?» dersiz. «Ortaq tarihy taghdyr biriktirgen» degen tirkes AQSh-tyng Zanynan kóshirilgen. Óitkeni, әlemde onday jalghyz halyq – Amerika halqy. Al ózgeler, onyng ishinde qazaq halqy, eshbir halyqpen ortaqtasyp memleket qúrghan emes. Qazirgi tanda da qazaq eli ortaq tarihy taghdyr biriktirgen el emes.

Qazaq óz taghdyry óz qolynda, әlem qauymdastyghynyng teng mýshesi, suverendi, bayyrghy óz jerinde otyrghan kóne el. Qazaq halqy ózge diasporanyng kelgenine ya ketkenine jauapty emes. Olardyng teng jaghdayda ónip-ósip, baqytty ómir sýruin qorghaugha jauapty.  Álemdik ústanym osy. Ekinshiden, «diaspora» sózi – kem kórgendik emes, әlemdik órkeniyet tandap qoyghan atau. Birinshi preziydentting «diaspora» sózinen at-tonyn ala qashyp, «óz otandastarymyz» deuining eshqandayda zandy negiz joq. Ekinshi preziydent saylau aldy platformasynda «Zamanauy últ qalyptastyrdy» depti. Qalyptastyrdy ma? Qalyptassa, qanday negizde qalyptastyrdy? Jasampazdyq, joq, әlde joyympazdyq negizde me? Búl súraq saraptalmaghan sekildi. Óitkeni, qazaq taghdyrynyng býgingi dengeyin taza zandylyqqa balap, sol zandylyqty iske asyra beru   qúlshynysy baryn angharugha bolady. Ótkendegi sayasatta últ ýshin әdilettilik te, órleu de bolghan joq. Endeshe sabaqtastyq qaydan kelmek? Eshqaydan kelmeydi. Demek, sabaqtastyq sayasattyng ózin solargha qaray búru, beyimdeu kerek. Búl is, sóz joq, Ekinshi preziydentting elshiligine kelip tireledi. Múny, tarih kór de túr, «Jasampaz sayasat» dep ataytyn bolady.

Oghan qalay búru kerek? Búl turaly azdy-kópti aittyq. Últ taghdyry qyl ýstinde túruy – zang búzushylyqtyng kókesi. Sondyqtan isting basy – Ata zandy demokratiyalandyru. Qazirgi «Qazaqstan Respublikasy» atauyn «Qazaq Respublikasy» dep ózgertu de pisui jetken mәsele. Biz, agha buyn, últ taghdyrynyng bolashaghy osynday sharalar arqyly sheshiledi dep sengimiz keledi. Jasampaz sayasat últ taghdyryn eshqanday saudagha salmaydy. Últ taghdyryn qorghaydy.

Mýtiken Qapanúly Oshybaev

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5267