«Egemen Qazaqstan» gazetining jurnalisti Qazbek Qúttymúratúlynyng 2017 jyldyng jeltoqsan aiynda bas basylymda «Oralgha kelsen, Qadyrdyng ýiine bar...» atty maqalasy jaryq kórdi. Sol maqalasynda jurnalist «Áriyne Qadyr aqyn qashanda el-júrtynyng qúrmetinen kende bolmaghan. Tipti kózining tirisinde aqynnyng esimi tughan jerindegi orta mektepke berilip, ózi ol jerde talay kezdesu ótkizgen. «Dýniyeden ótkennen keyin bes jyldan son...» degen tәrtip Qadyrgha jýrmedi. Ol dúrys ta edi. Aqynnyng el-júrtpen songhy kezdesuleri de tughan jerinde – Oral qalasynda ótti. Shau tartqan aqynnyng jýzinde sharshau men shattyq aralas jýrip edi sol kezde.
Degenmen, aqyngha degen eng ýlken qúrmet – Oral qalasynda 2015 jyly ashylghan Qadyr Myrza Áli atyndaghy mәdeniyet jәne óner ortalyghy der edik.» dep jazdy. Osylaysha Oraldyqtar últ túlghasyn úlyqtaudyng ozyq ýlgisin kórsetti.

Ótken jyldyng qazan aiy qazaq ruhaniyaty ýshin onay bolghan joq. Jurnalistikanyng qara nary, әdebiyetting qyzyl jebesi, namystyng nayzaghayy, aqiqattyng aldaspany, shyndyqtyng shyraghy atanghan Sherhan Múrtaza kem dýniyeden keng dýniyege attanyp kete bardy. Allanyng әmirine qarsy túrar adam balasynda dәrmen joq әriyne. Qayghyrdyq, qara jamyldyq. El bolyp, júrt bolyp atpal azamatty aqtyq sapargha attandyrdyq. Qaraly mitingte talay tamasha oilar, pikirler, úsynystar aityldy Sheraghang haqynda. Onyng barlyghy әriyne últ ruhaniyatynyng úly túlghasyn úlyqtau jayynda boldy. Osy túrghydan alghanda halyq jazushysyna qúrmet kindik qany tamghan Jambyl oblysynan bastau alsa degen oy bar. Oraldyqtar jýzege asyrghan iygi is bizding oblys basshylarynyng da qolynan keletinine senimim zor.

Mәselen, Taraz qalasynyng Ortalyq alanynda ornalasqan «Baspasóz ýiinde» búl kýnde ghasyrgha juyq tarihy bar oblystyq «Aq jol», «Znamya truda» qoghamdyq-sayasy gazetterinin, respublikalyq әdebiy-kópshilik «Jambyl» jurnalynyng redaksiyalary jayghasqan. Al, jyl basynda Jambyl oblysy әkimdigi Ishki sayasat basqarmasynyng «Ónirlik kommunikasiyalar qyzmeti» mekemesi de osynda kelip qonys tepti. Sheraghang kózi tirisinde elge kelgende osy ghimaratqa talay soqqan. Talay shygharmalary osy basylymdarda basylghan. Áriptes ini-bauyrlarymen talay әngime dýken qúrghan. Bylaysha aitqanda tabanynyng izi, qolynyng taby qalghan ghimarat. Aytpaghym, osy ghimaratty jәy ghana «Baspasóz ýii» demey «Sherhan Múrtaza atyndaghy baspasóz ýii» desek qanday jarasymdy bolar edi?! Geografiyalyq túrghyda ornalasqan jeri de әdemi. Qalanyng qaq ortasy.

Búl úsynysty oblys әkimi Asqar Isabekúly da qoldaydy degen oidamyn. Ol kisining iydeologiya salasyna jauapty orynbasary Súlushash Sәtbekqyzy da el men jerding mýddesin bәrinen joghary qoyatyn azamatsha. Onyng ýstine dәl osy onamastika mәselesine jauapty basqarmanyng eks basshysy retinde tereninen týsineri sózsiz. Ras, dәl qazirgi tanda Súlushash Sәtbekqyzy oblys әkimining orynbasary lauazymyna taghayyndalghaly beri әlgi basqarmagha әli basshy kelgen joq. Bәlkim osy eki jeleu, bir syltaumen basqarma basshysyn jyldamdatyp taghayyndap, jana basshynyng alghashqy mindeti retinde «Baspasóz ýiine» Sheraghannyng esimin berudi shegelep túryp tapsyryp jibersenizder núr ýstine núr bolar ma edi degen oy ghoy.
Sizder ne deysizder?

Beknúr Satybaldiyevting facebook paraqshasynan

Abai.kz