Osy aptanyng basynda kórshiles reseylik sarapshylar Qazaqstandaghy «Júmyssyzdyqpen kýres» turaly baghdarlamanyng qarym-qabileti jayly mynaday jayttyng shetin shyghardy:

Qazaqstan halqynyng әleumettik ahualyn әzirge onaltu qiyn. Sebebi elde eksport jaghy jetilmegen, otandyq kәsiporyndar legi az. Qymbatshylyq kernep túr. Respublika halqynyng 39,7 payyzy ortasha jalaqy alady. Auyldyq jerlerde agroónerkәsiptik keshen damymaghan. Sondyqtan kemi bes jyldan song Qazaqstanda júmyssyzdyq artady.

Búl - elimizdegi júmyssyzdyq jayyn ózinshe boljau jasap otyrghan  reseylik әleumettanushy Pavel Sorokin myrzanyng dolbary. Al eger Sorokinning búl joramaly dóp kelse qaytpekpiz?  Jalpy, bizding elde júmyssyzdyqty mendetpeuding alghysharttary qanday? Endi osy jaghyn saralap kórsek...

Sóz basy

Osy aptanyng basynda kórshiles reseylik sarapshylar Qazaqstandaghy «Júmyssyzdyqpen kýres» turaly baghdarlamanyng qarym-qabileti jayly mynaday jayttyng shetin shyghardy:

Qazaqstan halqynyng әleumettik ahualyn әzirge onaltu qiyn. Sebebi elde eksport jaghy jetilmegen, otandyq kәsiporyndar legi az. Qymbatshylyq kernep túr. Respublika halqynyng 39,7 payyzy ortasha jalaqy alady. Auyldyq jerlerde agroónerkәsiptik keshen damymaghan. Sondyqtan kemi bes jyldan song Qazaqstanda júmyssyzdyq artady.

Búl - elimizdegi júmyssyzdyq jayyn ózinshe boljau jasap otyrghan  reseylik әleumettanushy Pavel Sorokin myrzanyng dolbary. Al eger Sorokinning búl joramaly dóp kelse qaytpekpiz?  Jalpy, bizding elde júmyssyzdyqty mendetpeuding alghysharttary qanday? Endi osy jaghyn saralap kórsek...

Sóz basy

Eger resmy derekterge jýginsek, býginde respublika boyynsha enbekke jaramdy adam sany 6,9 milliondy qúrasa, olardyng 2,7 milliony auyl túrghyndary kórinedi. Sol júmysqa jaramdy 6,9 million adamnyng 4,2 milliony  jaldamaly júmystargha jegilse, qalghan azyn-aulaghy lauazymdy qyzmettegiler. Resmy derek kózderi jaldamaly júmysqa jegiletinderding 75,2 payyzy qyr qazaghy ekenin rastaydy. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining derekteri boyynsha tek 2009 jyly ghana eldegi júmyssyzdyq dengeyi 7 payyzdy qúraghan. Al qoghamdyq úiymdar búl kórsetkish 18-20 payyzdan asyp jyghylady dep otyr. Sóitip, qalay desek te, qazaqty júmyssyzdyq qamyty qos ókpeden qysyp túr.

Ras, bizding qúzyrly oryndar júmyssyzdyq mәselesin sheship, halyqtyng auzyna barynsha jyly-júmsaq úsynugha tyrysyp-aq jatyr. Mәselen, Ýkimet osydan eki jyl búryn respublikalyq jәne jergilikti budjetter esebinen qarjylandyrylatyn әleumettik nysandar salu arqyly halyqty júmyspen qamtu, nesiyelendiru tәjiriybesin keneytu, jeke qosalqy sharuashylyqtardy damytu tәrizdi tolyp jatqan júmyssyzdyqqa jýgen salatyn baghdarlamalardy qabyldady. Biraq júmyssyzdyq sozylmaly derttey mendey týsude. Al endi búl jayttyng aldyn alu ýshin ne isteu kerek?

Maman pikiri

Búl rette jazushy-ghalym, qazaq jerindegi rezervasiya mәselesin alghash kótergenderding biri Sapabek Ásipúly bylay deydi: 
- Baghamdasaq, qazaq jerining ýshten ekisi, yaghny 67 payyzy shól jәne shóleyt aimaqtar. Mine, osy aimaqtarda 72 audan qonystanypty. Qazaqstan halqynyng 75 payyzy meylinshe qolaysyz aimaqtarda ómir sýrip jatyr. Shól jәne shóleyt aimaqtar halyqtyng densaulyghyna asa qauipti, ekologiyalyq jaghdayy tiyimsiz. Mine, osynday aimaqta túryp jatqan elde belgili bir kәsip bola ma? Mekendegen jeri qolaysyz bolsa, júmyssyzdyq mendemey qaytedi? Qolaysyz aimaqtarda túryp jatqan halyqqa qosymsha tólemaqy da tólenbeydi. Al jaghdayy «óte tómen» degen Ýndistan da, Afrika da  múnday qolaysyz aimaqtarda túryp jatqan júrtqa qosymsha tólemaqy tóleydi. Sondyqtan bizding Ýkimet júmyssyzdyq mәselesin útymdy sheshu ýshin qolaysyz aimaqta túryp jatqan halyqqa qarjylay kómek qolyn úsynu kerek.

Degenmen ghalymnyng búl úsynysy dittegen jerine jete qoyar ma eken? Demek, mәselening taghy basqa qyrlaryn qarastyryp kóru kerek tәrizdi...

Kýngeyding kólenkesi

Jalpy, qolaysyz aimaqta qonystanghan qauymnyng ahualy az aitylyp jýrgen joq. Osy mәseleni «jyr» etu jayy kezinde Balghynbaev ýkimetinen bastau alghan. Sol kezding ózinde qazaqtyng biraz ziyaly qauymy:

- Júmyssyzdyq qamytynan arylyp, qazaqqa kәsip tauyp beru ýshin eng aldymen óz ishimizdegi kóshimizdi, yaghny ishki migrasiyamyzdy jónge salyp, halyqty ekologiyalyq jaghdaygha baylanysty qolayly aimaqtargha ornalastyru kerek. Osyghan arnayy zang qabyldanuy qajet, - dep Ýkimetke ýn qatqan-dy.

Biraq osy uaqytqa deyin ishki migrasiyamyzdy jónge salatyn birde-bir zang jobasy qabyldanbady. Kerisinshe, syrttan keletin migranttar mәselesin talqylaudan jalyqpay kelemiz. Tipti ózge elden aghylghan gastarbayterlerdi zandastyru da oiymyzda bar. Sol syrttan aghylghan gastarbayterlerding kólenkesinde qazaq balasynyng qúqy eskerusiz qalyp jatqanyn eskere bermeytinimiz de haq.

Ýsen Amanbaev, ekonomika ghylymynyng doktory, professor:
- Gastarbayterler búl kýni qazaqtyng aldyndaghy asyn tartyp alyp otyr. Kórshiles TMD elderinen keletin júmys qoly Qazaqstanda erkinsip ketkeni sonshalyq, olar kýz mezgilinde arnayy top qúryp, jasaqtalyp keletin kórinedi. Júmysyn jýrgizip, nәpaqasyn tauyp, paydagha batyp attanatyn kelimsekterge әzirge zang jýzinde tosqauyl qoya almay otyrmyz. Ózge el migranttardy shekteu mәselesimen ainalysyp jatqanda, biz taghy sol beytaraptyqqa boy aldyryp otyrmyz. Osyndayda «ózgening qarnyn toydyrghansha, ózimnin  býiirim toq bolsyn» degen evreylerding naqyly eske týsedi. Biz de kelimsekterding qarnyn toydyrghansha, nege qazaqtyng býiirin toq qylmaymyz osy?
Ne isteu kerek?

Jalpy, mamandardyng payymdauynsha, búl mәselening ontayly sheshilui ýshin  aldymen mynaday úsynystar eskerilui kerek:
a) Ýkimet eng aldymen últtyq kәsiby júmysshy tabyn qalyptastyrugha mәn berui tiyis. Jasyratyny joq, 1992-93 jyldary dayyndalghan kәsibiy-tehnikalyq mamandyqtardyng bazasy búl kýni naryqtyq zamangha sәikes kelmey qaldy. Qazir janarghan tehnikanyng tilin biletin qazaq azamattary neken-sayaq. Sondyqtan orta kәsiby mamandardy jana tehnologiyanyng tilin biluge beyimdegenimiz jón.
ә) Eldegi júmyssyzdyqty joya almay túryp, gastarbayterlerdi qaptatu júmys kýshin ózimizde qalyptastyrugha  keri yqpal etedi. Sondyqtan gastarbayterlerge qatysty zandy ghana qataytyp qoymay, «sólin ishine jighan» myqty baghdarlamalar arqyly júmys isteuimiz kerek.
b) Sonday-aq birtindep uaqyt talabyna say ishki migrasiyamyzdy da jónge keltirip aluymyz qajet. Qolaysyz aimaqta túryp jatqan halyqtyng qolayly aimaqtargha qonys audaruyna jaghday jasasaq olardy júmyssyzdyqtan qútqarar edik.
Mine, júmyssyzdyq mәselesin sheshude bizding Ýkimettin  basty mәn beretin baghyty  osy boluy tiyis. Al odan son, әriyne, óndiris oryndaryn kóbeytip, agroónerkәsipke jan bitirip, shiyki ónimdi óndeuding tilin taba bilsek,  júmyssyz qalu jayyn  talqylap ta jatpaytyn edik.

Qarlyghash ZARYQQANQYZY

"Alash ainasy" gazeti  18 mausym 2009 jyl