Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 4272 0 pikir 22 Qazan, 2019 saghat 11:04

Ýzilmegen ýmit

(“Alpamys batyr” jyrynyng jelisine qúrylghan әngime-ertegi)

Keng dalany betke órley bir bozbala kele jatyr. Jalghyz emes, janynda joldastary bar. Joldastary – serkeleri. Múnyng sylang qaghyp, seltendegen serkelerding serigine ainalghanyna tabany jalpaq jeti jyldyng jýzi boldy.

-Qimyly az, qiyaly kóp qyr túrmysynan qútylar kýn bar ma eken? Qúryp ketkir kýibeng tirshilik, tepkiley -tepkiley tiridey óltirding ghoy men beybaqty. Túqyrta-túqyrta tozaqtyng túmshalanghan toryna týsirding be aqyry. Degenine jetip, quanyshyng qoynyna syimay jatqan bolar, albasty... Jýregim, myna mening jaralanghan jýregimning jylap jatqanyn, sen bezbýirek, bilemisin?! Ói, bәleket, sen meni tyndap túrsyng ba ózi?! – shekesine baghzy shibarqyt bórikti bastyrghan, bútqa shúryq-shúryq byqsyghan bóz shalbardy jabystyrghan jalshy jigit óriste órip jýrgen joldastaryna jekip jiberdi.

-Áy, osy mening bar ghoy, esim kiresili-shyghysyly shyghar-au deymin, ә? Qalay dep oilaysyn, qalqanqúlaq?! – dep aighay saldy Tazsha tastan-tasqa sekirip, sendelgen serkemen syrlasqysy kelgendey. Al saqaly sapsyighan búl búira basty serkening jalshynyng jýrekjardy joldaularynda júmysy joq, Kerek deseniz, tipten, pysqyryp ta qaramaydy.

Keshki qúrym. Kýndelikti әdetinshe serkelerin sanap jatyp, ekeuining jetispeytinin angharghan jalshy jigit qúiyn qúsap ana jaqta bir, myna jaqta bir aptygha alas úrdy. Kenet jaqyn manaydan әldebireuding dauysyn estidi:

-Auuu, barsyndar ma? Qarday borap jatqan búl neghylghan serkeler...

-Qoylarym qayda? Ol mening qoylarym, meniki! – dedi jalma-jan jýgirip jetken jalshy.

-E, myna әbden toyynghan tonmoyyndar seniki me edi?!

-Qaytar, dereu qaytar!

-Qoyar shartym bar.

-Shart deydi? Sen – sorly, ózinning zyndanda jatqan mýsәpir kýiine qaramastan maghan talap qoymaqpysyn? Ózing bir jýrgen ynsapsyz ekensin, atyn óshkir alayaq neme?! – Keyquat qúdyqqa qarshyghaday týiile týsti. Tabighatynan qisyq sózdi suqany sýimeytin Alpamysqa Tazshanyng myna shalys sózderi shoqtay tiydi:

-Áy, әumeser, sen ózi qalay-qalay sóileysin, Anau tonmoyyn tekelerinnen asqan tyryq ekenine qaramastan, meni qaytip kemsitpeksin?! Bos sózdi qoy da, maghan qol úshyn beretin bol! Kýn sayyn serkelerindi maghan azyq et. Al men kezi kelgende, seni maqsatyna jetkizermin.

-Tәiiri, oiyng qara pәlenin. Armandapsyn... Ottay bermey, tynysh qana ólem qat! – dedi de, janynda jatqan zildey juan qara tasty qúdyqqa qoyyp qaldy.

Kenet jýiitkigen qara tas janartaudan atqylaghan lava syqyldy syrtqa shyghyp, aghyp kelip Keyquattyng qasyna qúlady. Tazsha tóbesinen jay týskendey kógerip ketti. Qara jerdey bop týtigip, yqylyq atty. Sodan ekeui býgindikke jón súrasyp, bilisip, bir-birine kómektiespekke sóz berisip, tarqasty. Tazsha bala uәdeleskendey jau qolynda jatqan jana joldasyna jalmauyz kempirding qaramaghyndaghy qyryq qyzdyng serkelerinen azyqqa kýndegisin kýnde әkep túrdy. Uaqyt jyljypjatty, serkeler tausyla týsti. Birde Alpamysqa salymy sugha ketken Keyquat keldi. Joldasyna azyq eter týk qalmaghanyn aityp, qaytpek kerek ekenin bilmekke bekindi:

-Kindik qanym tamghan jerden jyraqqa ketip, jau qolyna týsip, japanda jalghyz qalghanday kýy keshken myna mening jabyrqaghan shaghymda kómek qolyn sozghan senimdi serigim, jan-joldasym – Keyquat! Maghan sening ezilgen ensendi kórgende et-jýregim eziledi... Tәiiri, qara uayymgha salynudyng eshqanday da qajeti joq! Mende jana jospar bar, sony jýzege asyrsaq biz baghyndyrmaytyn beles, ala almaytyn asu qalmaydy. Aytpaqshy, Keyquat, elinde seni qalay ataydy dep edin?

-Odanda qalay atamaydy desenshi!

-Qiqu bala, Qiyaly bala, Taz bala, Jal bala... Al nege Bal bala demeydi eken?

-E, endi mazaq qyla bastadyng ba?

-Jogha, onyng ne?! Degenmen, qyzyq eken... – dep Alpamys jerge jata-jastanyp, shilekshesi qatqansha qarq-qarq kýldi.

-Kýlgeni kýn kýrkirgenmen tengerilgen, qaharlanghany kókten qan jaughanmen tenesken Alpamys batyr! Men sen syqyldy tekti, auqatty atanyng balasy emespin. Auylymda mening azan shaqyryp qoyghan esimimdi týzu aitatyn jan joq. Auyzgha kelgenderin aitady, qarsylyq qyla almaymyn. Óitkeni, men eshkim emespin. Oghan salsa, jalang ayaq, jalang bút, kónili jetim, tegi jetim, naq túl jetimning ózimin! Jeti jyl búryn meni asyrap alghan ústazym o dýniyelik bolyp, adam ataulygha qajetsiz bolyp qaldym. Kóshe qanghyp ketken kezimde qara suyn úsynar tiri jan tabylmaghanyn bilemisin?!

-Aqqa Qúday jaq demeushi me edi, Keyquat? Meyirbandylyqqa degen qúlshynysyn múqalmasyn... Armanyna adal bolsan, bәri bolady deydi ghoy.

-Mende qaydaghy arman deysin... Júbatqan týrin qarashy mynynyn?

-Bola bersin, qaytkende de, kýrespey, berile salghansha, әzirge ker ýmitting kemesine jarmasyp jýre túrghanyn әldeqayda tәuir emes pe? Endigәrә eskining auzyn tyrnay bermeshi, Keyquat! Qúrsyn, júbatam dep otyryp jylatyp qoymayynshy. T-u-u, qolymnan qolpashtau da kelmeydi eken, ә?.. Jә, jospardyng jayyna kóshenlik. Aytpaqshy, men mynau on jeti qonyrauly serkelerding mýiizi men qabyrgha sýieginen saz syrnay istep qoydym. Ony sylandaghan saray qyzdarynyng keler jolyna baryp tartarsyn. Olar kelip syrnaygha kóz tiger, kim qyldy der, sonda han qyzynan basqagha syr aldyrmaghyn.

Beyuaq... Qyzyl inir jaylaghan beymaza shaq. Jetimek búlttar jer auyp, beymәlim jaqqa kóship jatyr. Jay-japsardy jónge salysymen Jalshy balamenen beren batyr ekeui eriksiz qoshtasty. Ertesine bәri Alpamys batyr aitqanday boldy. Biraq, kókiregin keninen kergen Keyquat eshkimge eshtene demedi, qasyndaghy kóbelektey shyr ainala shoshandaghan, qylmyng qaqqan qyryq qyzgha tipten atymen til qatpady. Kenet arqasy kýnge kýimegen, tabany jerge tiymegen ker maralday kerilip, tanaday kózi kýlimdep Qarakózayym keldi. Jalshy jigitting auzy ashylyp, antaryldy da qaldy. Qarashyghy qarauytyp, qyzdyng nazdy ýnine eligip, bir bólekshe shyr-pyr kýige endi. Ishinde dauyldy boran bastalyp ketti... Qylyqty qyzdyng qolqasyna qas-qaghymda qaytip kónbestik qylghanyn ózi de andamady.

Jól-jónekey Qarakózayymmen ekeu ara sóz alyspady. Jalshy jigit biyazylyghymen qatar baysaldylyghy basym kerim qyzdan kóz almady:

-Qara týnmen talasqa týsken qap-qara nayzaday kirpikteri qanday qayratty, qúlpynay shyrynynday balbyraghan balghyn erinderin aitsanshy?! Qúmyraday qiylghan qypsha beli dәlme-dәl qazir ýzilip keterdey. Omyraugha qúlaghan jylqy jalynday sýmbil shashtary jelmen jarysyp jatqanday. Al jarty ay qalpyndaghy qiylghan qabaqtary qiyal quyp ketkendey me qalay?

-Ayaq asty Tazshanyng kózderi qarghanyng túyaghynday qoshqyl tartqan kýs-kýs qoldaryna týsip ketti. Órim-órim bolghan song әr jerinen bir týiip qoyghan eski-qúsqy kóilek, onyng syrtynda tozyghy jetip tulaqqa ainalghan qysqy qalyng kýrteshe. Múnyng ózi bay balasynan qalghan-qútqan qaldyq qoy. Ilip kiyer kiyimi joq bisharanyng bozghylt kýpәikesi jyrym-jyrym, bet-auzynyng ainalasy qyryq tilingen jaryq-jaryq. Keyquat solghyn tartyp, týsi temirdey suyp sala berdi:

-Aspandaghy aidy almaq – aqymaqtyng isi. Men kimmin, ol kim? Esindi ji, esalan! – dep ózin ishtey sybap aldy.

Aqyry dittegen jerge de jetti. Hannyng qyzy auzy sybyzghyday tar qazuly orgha sәbiyin alghash kórgen anaday yntyghyp, enteley jýgirdi:

-Sayypqyranym, sizdi kóruden әbden ýmitimdi ýzgen bolatynmyn... Esen ekensiz ghoy, qalyng Qonyrat eline bek bolghan has batyrym! Bilem siz, shapsa qylysh kespeytin, atsa myltyq ótpeytin saydauyl sabazym, ózinizdi bir kórmekke yntyzar bolyp ólermen kýide qyz ghúmyrym ótkenin.

-Qalqa bala, olay demegin. Jap-jas uyzday ýlbiregen qyzdyng býitip ýmitsizdikke boy aldyrghany әbestik bolar. Bastysy, býgin biz birge emespiz be? – dedi jýzi jarqyrap sala bergen Alpamys.

Jany jaysang jylqy joldasymen tolyqtay tolyqtay kelisetinin bildirmekke basyn iyzep isharat jasady. Múny tamashalap túrghan Keyquat pen Qarakózayym eriksiz ezu tartty. Bir-birine elden erek bauyr basqan búl ýsh jan jәne bir jomart jylqy auqattanyp almaqqa jalshy jigitting lashyghyna jol tartty.

Kýnirengen qu dala. Shóldep shaldyqqan bauyryn jerge basqan azaly aspan. Bir top búlt bolsa, adasqan keruendey beymaza kýide jyljyp keledi. Býgin han ordasy jer-dýniyeni basyna kóterip dumandatyp jatyr. Tansәride qalmaq halqynyng tútqasy bolghan Tayshyq aitarlyqtay jaghymdy, tan-tamasha týs kóripti. Sodan júrtyn jiyp, bir jaqsylap kónil kótermekke bel baylapty. Minekey, dәl qazir hannyn aq shanyraghynda shat-shadyman kýide toy dýrkirep ótude. Patsha taghynyng sol jaghynda tikireygen tikenektey bolyp tapjylmastan Babyr degen saray aqyny qaqiyp túr. Qoldaryn birese anda, birese mynda sermep, әldeqanday madaqtama jyrdy birinen song birin jatqa taqyldatyp, qonaqtardyng qúlaq etin jep qoydy. Jiylghan júrttyng qútyn qashyryp, esin aldy. Doghar dese de bolmay ara-arasyndayúshqynyp, ynqyldap qoyyp, des bermesten bolar-bolmas birdenelerdi bajyldatyp jatyr әiteuir. Taqtyng ong jaghynan oryn tepken bas uәzir Babyrdyng daraqylyghyn qúp kórmey, ala kózderimen atyp, jaratpay otyr. Ony eley qoyatyn Babyr aqynnyng siqy bayqalmady. Uәzir úshyp túryp, jalma-jan jasyl jelekti shapanyn jelbiretip jyrshynyn janyna jetip bardy.

-Áy, sen súnqylday bermey, bir mezgil demindi bassayshy. Mening de asa qadirmendi hanyma aitar biraz lebizim, dúghay-dúghay, tauday-tauday tilekterim bar degendey... – Saray aqyny endi sóz ala bergeninde qaydan shyqqany belgisiz qastaryna biyikteu tórtbúryshty tabany bar biyikókshe kiygen mәstek kempir kele qalghany. Auzy ýlken oshaqtay, azu tisi pyshaqtay, sengerdey iyegi bar. Attyng qúiryghynan da qayratty adamnyng daq týsken arynan artyq kirlegen qap-qara qong shashtaryn eki jaqqa órip qoyypty. Jyltaraghy basym kýmis kóilegi batyp bara jatqan kýnnen asqan qyzyl, beyne bir jana tughan nәrestening qanyna boyalghanday...

-Sara tildi saydauyl aqynym, mening býgingi kelbetim qalay?! 20 jasqa jasaryp qalghandaymyn ba, ә? Á, ә, estilmeydi, ne qyl deysin? – dedi mystan tay qúlynday tebisken Babyr qúrdasyna.

-Oybay, әriyne, oghan dau bar ma, hanymym!

-Esing dúrys pa, hanymy nes? Búl qay sasqanyn! – dep әuzir jekinip qaharyna mindi. Joq jerden aq saytany ústap kópke deyin óz-ózine kele almay әlekke týsti.

-IYә, iә men negizi kempirding kýshtisi, jalmauyzdyng jaqsysymyn. Key-keyde jauyzdyghym ústap qalatyny bar endi... Onymdy sender syqyldy juyp-shәiip, joqqa shygharmaymyn. Ózimdi adam ataulydan tәuir kóretinim taghy ras. Óitkeni, myna men údayy bardy bar, joqty joq dep boyamasyz, býkpesiz tek aqiqatyn aitamyn. Bet perde kiyip alyp, kózderindi baqyraytyp qoyyp, betsizdikke barmaymyn.

-Ádilin aityp jatyrsyz, danagóiim! Desek te, turasyn ghana, tike ghana aitam dep jýrip, artyqtau, qattylau ketetin tústarynyz da joq emes endi... Sol shyryldap shyndyq aitu degen dýnie týkke de qajet emes siyaqty. Hangha aityp, alghyzyp tastaytyn eken ózin?

-Jә, kemshiligimdi betime baspay, әrmen ketshi. Adamdar degen sol ghoy, óz minine qaramay qasyndaghylardy ózinshe kemsitip, keketip jýretin. Masqara, masqara, aitargha sózim joq!

-Jogha, hanshayymym, olay degim kelmep edi, ghafu ótinemin, aiyptymyn... Ayybymdy ótemekke sizdi biyge shaqyramyn. Jýrinizshi, jýrinizshi, jarqyraghan jaqútym?.. Aytpaqshy, siz kóp kýttirmey ordabasy Tayshyqpen qúda bolady ekensizder ghoy, iyә?! Sol sәtte meni úmytyp ketpegeysin, jan qúrbym!

-Kim bilipti?! Búiyrghany bolar.

Dýrsildegen dauylpazdyng janghyryghy shahardy týgel derlik jalmady. Qúiqyljyta qiqulaghan qyzu әuen shartarapty shyrqyratyp, әueletip jiberdi. Sәndi kóilek kiyip, boyanyp-sylanghan Mystan kempir saray  aqyny-Babyrmen basa-basa biylep, seksenning sengirindegi kempirdey emes on segizde bir gýli ashylmaghan ynqyldaq qyzday sekirip, sekendep jýr. Arasynda aq shúnaq ayazdy kýnderi bolatyn yzghar jelding guilindey dauysymen әnge aiqaylay qosylyp qoyady. Oghan aqynnyn kýnning kýrkiregenindey bolyp shyghatyn dauysy qosylghanda tipten qorqynyshty. Búlardyng bú jýgensiz qylyqtaryna basu aityp, uәzir zyr jýgirip jýr:

-Áy, Babyr, qoysanshy. Mynau qylyghyng aqyngha layyq pa? Úyat bar ma ózi sende?

-Qylqyldap qoymadyng ghoy sen daghy. Mazamdy almay, menen aulaq jýrshi. Ábden berekemdi qashyrdyn, aljyghan qaqpas neme! Qazirgi zamanda úyattyng kimge keregi bar? Oghan dәnene de satyp ala almaysyn. - Bas uәzir búlargha qyryn qarady da, buyrqanyp, búrsanyp ketip qaldy. Taghat tappay tistenip otyryp, hangha tayandy:

-Kórmeymisiz, Sizding eser soq aqynsymaghynyz qaytyp jýrgenin? Jalmandaghan jalmauyz kempirmen tarsyldatyp biylep jýr. Taqsyr... – dey berip edi:

-Doghar! Sapsynday bermey, kópke sen de qosyl, bar biyle.

-Taqsyrym sózimdi búrmalaudyng qajeti qansha? Men saraydaghy tәrtip mәselesin qadaghalaytyndyqtan, múny sizge jetkizu paryzym dep bildim!

-Sen ózi ataghy aiday, esimi kýlli әlemge mәshhýr handardyng hany-Tayshyqpen qaytyp sóilesesin? Beri taman kel, beremen jaqynda deymin saghan...

Biruaqytta kireberis jaqtan baqyryp, qoyan qughan ittey silekpesi shyghyp әbden entikken shabarman jýgirip keldi:

-Oybay, oibay -a -u, attan qalmaq, attan! Jau shapty,  j-a-u.

Sol týni arystan jýrekti Alpamys Tayshyq hannyng sarayyna oiran salyp, qalmaq júrtymen qosa oibaylatyp, әbden esin shyghardy. Qalanyn auzyn qan qylyp, qaqpannyng auzyn shang qyldy. Bet-jýzge qaramastan jan-jaghyn jaypap, jermen jeksen etti. Janary jal-júlt etip, oiqastap, oinaq qylghan shúbar aty bolsa:

-Senderge sol kerek! Ózdering tilep aldyndar. Endi Alpamysymnyng ashugha mingendegi syiqyn baghyp jadylaryna toqyp, mәngige jattap alyndar. Sabaq bolsyn!!! – dedi manyndaghylargha manghazdana. Al jaudy kórip jan-jaqqa jamyray zyr jýgirisken qala túrghyndary onyng sózin qúlaqqa da ilmedi, januardyng tilin týsinbedi:

-Áy, mynau qaytedi?!

-Qalmaq kórmegen qan sorghyshtay tesireye qadalyp qalghanyn qarashy?

-Sýzegen búqa qúsap badyrayghan kózderin baqyraytyp qaytedi?

-Jaudyng jylqysy da jaulyghyn jasap túrghan joq pa?!

-Amal neshik, mynau qabaghynan qar jaughan qatuly qazaq bәrimizdi ýrim-bútaghymyzben birge bauyzdap, qyryp salatyn synay tanytyp-aq túr. O, shirikin, bes kýndik jalghan dýniye-ay, әy shәigha qaramay qayda ketip barasyn... Zuyldatyp... Zymyrap... – desti jiylghan jamaghat túlpardyng tóresi Bayshúbarh men onyng iyesi haqynda.

Alasapyran shaq. Alpamys han Tayshyqtyng ordasyna túlparymen biraq kirdi. Han ne óni, ne týsi ekenin aiyra almay, oiy san-saqqa jýgirip, sasty. Eles kórgendey didary solyp, appaq quday boldy da qaldy. Baghanadan beri sekem alghan kiyiktey anda bir, mynda bir kóz jýgirtip qayterin bilmey sandalghan saray aqyny janúshyra ýltelding astyna jasyrynsa, uәzirlerding uәziri bas saughalap syrtqa qashty. Bir kez sherek boyy bar, adam tappas oiy bar mәstek kempir óz kezeginde keudesi kepedey, tanauy tóbedey, kýrek tisi ketpendey bolghan dәu úlyn әreng degende sypyrghyshyna otyrghaza salysymen, kózden ýshtikýili ghayyp boldy. Jolshybay jalmauyzdyng úly sypyrghyshqa syimay jerge qúlap qazagha úshyrapty. Búl uaqta patshanyng alty qanatty aq ordasynda abyr-sabyr, u da shu beleng alghan túghyn. Beren batyr attan týsip Tayshyqtyng qasyna keldi:

-Armysyn, Tayshyq! Toyyna shaqyrusyz kelgenime aiyp etpegin. A, iyә, sen meni ólikter sanatyna qosyp qoyghan ekensing ghoy. Keshir...

-Jo-joq, taqsyrym, hanymym tifu, ne dep kettim, aqymaq basym... Batyrym, iә batyrym, keshire gór men beybaqty! Shalys basqan ekenmin. Oibay-au, tynysh jatqan arystangha tiyisip nem bar edi? O, Tәnirim! Keshirim qyla gór-sh-i... Batyrym, jýreginde iynening úshynday, tozannyng shanynday imanyng bolsa, bosatshy. Qúdiretti Qúday ýshin, jalbarynamyn!!! – dep batyrdyng ayaghyna súm jylanday oratyldy.

-Qúday deysing be?! Sening de auzynnan nebir sózder shyghady eken ghoy, q-y-zyq. Kýtpegen em, kýtpegem. Bir kezderi Qúdaydyng qúdirettiliginde júmysyng joq syqyldy edi. Kerisinshe, ózindi dóngelengen dýniyening iyesi sanaytyn jeksúryn әdeting bar túghyn. Solay ma? Endi ne qyp jalma-jan kózqarasyndy ózgerte salghansyn, ә?

Tayshyq qyzyl kilemge etpetinen jata ketip, talyqsyp, jas balasha enkildep jylap jatyr.

-Taqsyr, qulyqqa saludyng qajeti joq. Bile bilseniz, jalghandy jalpaghynan basyp, eshkim eshqashan mәngi jýrmeydi. Endi sózimdi shyghyndamay, basyndy alayyn! Tym qúrmasa layyqty ólsenshi...

Áldeqaydan han qyzynyng ashynghan ashy ýni estildi:

-Alpamysym-arysym, ashuyna auyzdyq salsanshy! Sen mening әkemdi qaytyp óltirmeksin? Dәting qalay barady. Tiri qaldyr ony, tym qúrmaghanda men ýshin... Eger maghan degen seziming kókeyindi kernegen kekten kýshti bolsa, әkemdi qoya ber. – múny estigen Tayshyq qús begiden qútylghan lashynday masayrap, bir mezetke quanyp qaldy.

Jigitterding tóresi atanghan Alpamys Qarakózayymnyng suyq sózderine bas qatyryp jatpady:

-Qalqatay, men sizge ghúmyrlyqqa qaryzdarmyn... Sizding sózinizdi jerge tastay alman әkenizdi alyp ketseniz bolady. – dep qana til qatty.

-Batyrym, ózinizge degen alghysym sheksiz. Ghafu etiniz! – Qas-qaghym sәtte qyzdyng jýregi jibip, jýzi jylyp sala berdi.

Qapyda әkesin jerden kóterip jatqanynda Keyquat kelip kómek qolyn sozdy. Ekeulep asyghys esengiregen Tayshyqty tabyt pishindi qap-qara kýimege salyp jiberdi. Shyghaberiste damyldap otyrghan bet-auzyn kónektey kir shauyp, basyndaghy seldiregen kóne bókebaydyng júrnaghynan basqasy tipten aitugha da kelmeytin eski qúsqy birdenelerdi jabystyrghan malshy shaldy qasyna qinap, mәjbýrli týrde qosyp jiberdi. Keregine jarap qalar degeni ghoy qyzynyn. Búl malay baghanadan beri mystangha kóz tigip, esikten syghalap túrghan túghyn. Ózining jalmauyz kempirge kózi týskeli de kóp bolypty. Talaydan kónili ketip, jan-tәnimen sýierdey hәlge jetken jayy bar. Tek birbetkey, qynyr mystangha manaylaugha bata almaytyn synayly. Sebebi, sylqym qaqqan mәstek kempir múny mensinbeydi, kerek deseniz, kózine de ilmeydi.Tipten, key-keyde týrpi tiygendey jyny kelip, jiyirkenedi. Birde tipti, ózinen ózi ilik izdep:

-Mәsele ne kiygeninde emes, ony qaytyp kiygeninde. Tym bolmaghanda tazalanyp jýrmeymisin, sýikimsiz neme! Súryqsyz kiyim kiyseng de, tym qúrmaghanda, taza bolsyn da... Osy qajyp, әbden mýjilgen, myjyrayghan sen shaldy kórsen, kәdimgidey ómir sýrgim kelmey ketedi. – dep kýnkildep ketkeni bar búghan kókiregi basym kempirdin.

Minekey, býginde búryn patsha týgili mystannyng qasyna barugha, barmaq týgili qashyqtyqtan qaraugha da qauqary jetpeytin malshy enirep, egilgen hanmen kýnireygen kýimede etene jaqyndasyp, ishi bauyryna kirisip, qúshaqtasyp keledi. Ara-arasynda qariya tizesinde jatqan susyny joq jolaushyday kezergen, baz keshken Tayshyqqa basu aityp, balasha uatyp qoyady.

Sodan beri kýz ketip, qys keldi. Tili kesilgen mylqauday dýnie tyndy. Qu tirlik qúlazyp qaldy. Han men onyng malayy adam ayaq baspas essiz en daladaghy anshylargha arnalghan ýishikten pana tapty. Jalmandaghan jalmauyzdyng úlynyng ólimine ózin kinәli tauyp, jazghyryp, tiyisinshe jazalamaq niyette Qúdaydyng qútty kýninde týrlishe jaza oilastyryp, janyn jep, shashtaryn bir taldap júlyp jýrgen jayy bar. Al Alpamys batyrymyz basyna kýn tughanda qasynan tabylghan jan joldasy Keyquatqa qalmaq júrtyn basqarudy tapsyryp, bastapqyda jalang ayaq, jalang bút bolghan jetimekti әuelde bergen sertinde túryp, aqyry múratyna jetkizdi. Ózi bolsa, Qarakózayymdy alyp, tughan jeri, túghyry qazaq eline jýrip ketti.

Riza Ysqaq

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407