Júma, 22 Qarasha 2024
Álipby 12508 52 pikir 30 Qazan, 2019 saghat 10:46

Latyn negizindegi qazaq tili әlipbiyining núsqasy

Preziydent Q. Toqaev býginde qoldanysqa engen qazaq tilining latyn negizindegi әlipbiyining kemshilikteri bar ekenin aityp, tiyisti mekemelerge ony qayta qaraudy tapsyrdy. Ertengi kýni jana әlipbiydi kýndelikti paydalanatyn adamdardyng biri bolghandyqtan, biz de joba talqysynan tys qalmay, óz núsqamyzdy jasap, úsynudy jón sanadyq.

Búl núsqa nesimen erekshelenedi?

1) 26 әripten túratyn negizgi latyn әlipbiyining shenberinen barynsha shyqpaugha tyrystyq. Oghan umlauty (ýstingi qos nýktesi) bar 3 әrip qana qosyldy. Latyn әlipbiyinen H (iks) әrpi alynyp tastaldy. Sonda barlyghy – 28 әrip.

2) Aghylshyn tilining emle erejelerin paydalandyq. Qazaq tilinde dybys kóp, biraq tanba shekteuli. Sondyqtan biz aghylshyn tilinde qoldanylatyn 5 digrafty qazaq tilining emle erejelerine qostyq. Odan bólek, keybir әripterding ornalasu tәrtibine qaray әrtýrli oqylu zandylyghyn engizdik.

Búl әlipbiyding artyqshylyghy nede?

Biz jana әlipbiyge latyn jazuyn paydalanatyn damyghan elderge jaqynday týsu maqsatynda kóship jatyrmyz. Sonyng ishinde ghylym men bilimnin, tehnika men tehnologiyanyn, kompiuterding tili bolyp otyrghan aghylshyn tiline, aghylshyntildi әlemge jaqyndaudy kózdep otyrghanymyz belgili. 

Endeshe latyn әlipbiyine kóshu degendi biz bir tanbany alyp tastap, ornyna basqa tanba qoya salu dep týsinbeuimiz kerek. Bizding maqsat – qazaq tilining jazu zandylyqtaryn, ózimizge de, ózgege de jaqsy tanymal aghylshyn tiline, onyng emle erejelerine barynsha jaqyndatu. Sondyqtan búl núsqany jasau barysynda biz tek aghylshyn tilinde qoldanylatyn, bәri biletin, oqy alatyn digraftardy jәne aghylshyn tilining keybir oqylu zandylyqtaryn alyp otyrmyz. Onyng paydasy mynada:

1) eki tilding emle erejeleri úqsas bolsa, ol qazaq tilining imidjin arttyrady. Yaghny qazaq tili mýldem bóten әlem emes, jazuy jaghynan aghylshyn tilimen belgili bir úqsastyghy bar, iygeruge onay til ekendigin pash etemiz. Bizding qaripterimizdi kez kelgen últtyng ókili «tanyp», erkin oqy alady;

2)  mektep tabaldyryghyn attaghan býldirshin qazaq әlipbiyin oqyp-ýirengennen keyin aghylshyn tilin de erkin iygeredi;

3) elimizde mektep qabyrghasynda aghylshyn tilin oqyghan kez kelgen adam, әsirese, jastar jaghy latyn әlipbiyining zandylyqtaryn, atap aitqanda, aghylshyn sózderining qalay oqylatynyn jaqsy biledi. Olar aghylshyn tilining emle erejelerine barynsha jaqyndatyp jasalghan bizding núsqamyz boyynsha jazylghan qazaq sózderin de op-onay oqy beretin bolady.

4) aghylshyn tilining emle erejelerin qoldanghannan qazaq tiline eshqanday ziyan tiymeydi. 

Jana әlipby núsqasyn nazarlarynyzgha úsynsaq:

Búl әlipbiydegi tanbalardyng basym bóligine qatysty dau-damay joq. Sondyqtan biz tek janadan engizilgen jәne dybystalghan tanbalardy, sonday-aq, digraftardy ghana tómende talqygha salamyz.

Osy jerde aita keteyik, jogharyda berilgen әlipby núsqasy nemis tilining әlipbiyinen esh aiyrmashylyghy joq. Ayyrmashylyq tek H (iks) әrpining bolmauynda ghana.

ESKERTU: Tanba (qarip) – búl әripting jazyluy, al dybys – onyng aityluy. Osyny qaperge ústaularynyzdy súraymyz. Óitkeni, tómende búl eki sóz alma-kezek jii qaytalanady. Shatasyp qalmanyzdar.  

S tanbasy, yaghny «s» dybysy. Songhy qabyldanghan latyn әlipbiyinde búl әrip joq. Ony jasaushylar qazaq tilinde «s» dybysynyng mýldem bolmaghanyn algha tartty. Biraq, biz «s» dybysyn býgingi qazaq tilinen alyp tastau mýmkin emestigin aitqymyz keledi.

Birinshiden, «s» әrpi bar sózder orys tili arqyly bizding tilimizge týbegeyli enip ketti. Odan biz aryla qoyymyz ekitalay. Mysaly, polisiyany polisiya, sirkti sirk, dosentti dosent dep kim aitady?  

Ekinshiden, býkil әlem jana tilderdi ýirenip, jana sózderdi iygerip jatqanda, biz búrynnan sinisti bolyp ketken sózderimizdi qaytadan ózgertumen әurelenip jatsaq, damyghan elder kóshining sonynda qalamyz. Búl tildi damytatyn emes, kerisinshe toqyratatyn, halyqty (әsirese elimizdegi ózge últ ókilderin jәne orystildi qazaqtardy) tilden bezdiretin qadam. 

Sondyqtan «s» dybysy әlipbiyimizde boluy tiyis jәne ony «S» qarpimen jazu qajet. 

Mysaldar: policei, medicina, cirk, cement, motocikl, mecenat, docent, decimetr, lekcia, cisterna, cilindr, kirillica, racia, Ciceron, Cezar, Ceilon, Lacio, Celinograd.

I tanbasy. Búl tanba ornalasu tәrtibine qaray «i» jәne «i» bolyp eki týrli dybystalady. Atap aitqanda, qazaq sózderinde ol dauyssyz dybystardyng qasynda «i» dybysyn berse, dauysty dybystardyng aldynda jәne odan keyin túrghanda «i» («y») bolyp oqylady. Al basqa tilden engen sózderde «i» dybysyn beredi. 

Mysaldar: qazaq sózderinde dauyssyz dybystarmen qatar kelgende: kim, kitap, bir, eki, tirshilik, tiginshi, bilikti, tilek, birlik, iri;

qazaq sózderinde dauysty dybystardyng aldynda jәne sonynda kelgende: aiman, qaida, sarai, iek, tärbie, aiwan, bie, iod, jien, tailaq, toi, jaiyn, sailaw, Qytai, Resei, Semei.

Al keybir sózderde «i» әrpi eki ret kezdesedi: kieli, ielik, Keiki, beibit, seisenbi, deidi, nietti, süidim, küili, t.b. Búl sózderdegi «i» әrpining qaysysy «iy», qaysysy «i» bolyp oqylatynyn ajyratu qiyn emes dep esepteymiz. Ózderinizge belgili, qazaq tilinde «i» dybysy eshqashan dauysty dybystyng qasynda túrmaydy («i» dybysynan basqa, ol turaly tómende aitylady). Sondyqtan dauysty dybystardyng qasynda túrghany – «i» («y»), dauyssyz dybystyng qasyndaghysy – «i» bolyp oqylady (jogharydaghy mysaldargha taghy bir zer salynyz). 

Al basqa tilden engen sózderde: instagram, klinika, kino, bilet, mikrofon, Sidnei, Iran, Ispania, Izrail, Amerika, Irina, Maksim, David.

Endi myna mәselege toqtalsaq: qazaq tilinde «i» men «i» dybystary qatar keletin sózder bar. Mysaly, kiyim, biyik, jiyi, tiyimdi, iyin, diyirmen, keyin, mýiiz, әdeyi, t.b. Biz olardy kiim, biik, jii, tiimdi, iin, diirmen, keiin, müiiz, ädeii dep jazamyz.

Búl jerde qatar túrghan eki «i» tanbasynyng qaysysy «iy», qaysysy «i» dep dybystalatynyn qalay ajyratamyz? Áriyne, qazaq tilin jaqsy biletin adamdargha búl sózderdi oqu qiyngha soqpaydy. Al qazaqshany nashar biletin qazaqtar, ózge últ ókilderi, әsirese qazaqsha tilin ýirenip jatqan sheteldikterge qalay týsindiremiz? 

Olargha myna erejeni aituymyz kerek: qazaq tilinde «i» dybysy «i» dybysynyng aldynda ghana keledi. Kerisinshe, aldymen «i», odan keyin «i» dybysy túratyn sózder joq. Sondyqtan osynday sózderdi oqyghanda birinshi túrghan «i»-ni «i» dep oqu qajet. Búl jerde asa qiyndyq joq dep oilaymyz. Sonymen birge, jalpy «i» men «i» dybystary qatar keletin sózder qazaq tilinde kóp emes ekenin de aita keteyik.

Biz jogharyda dauysty dybystardyng aldynda jәne sonynda keletin «i» dybysyn sóz ettik. Al dauyssyz dybystardyng aldynda, sonynda jәne ortasynda keletin «i» dybysyn qalay tanbalaymyz? Mysaly, pima, siraq, sipa, tiyme, bi, iman, mizamshuaq, sәbi, qaneki, tariyh, biylik, әlipbi, iynelik, Sәbiyt, Dimash, Didar, Hadisha, t.b.

Búl jerde biz aghylshyn tilining emlesine jýginip, qazaq tilining jazu zandylyghyna «ee» digrafyn qosudy jón sanadyq. Aghylshyn tilinde atalghan digraf «i» (úzaq i) dep oqylatynyn latyn әlipbiyinen habary bar kez kelgen adam jaqsy biledi. Sonda jogharydaghy sózder peema, seeraq, seepa, bee, eeman, meezamshwaq, säbee, qanekee, tareeh, beelik, älipbee, eenelik, Säbeet, Deemash, Deedar, Hadeesha bolyp jazylady. 

Búl digrafty ne ýshin tandadyq? 

Birinshiden, eger ony almasaq, jana әlipbiyge «i» dybysy ýshin taghy bir tanbany qosugha tura keler edi. 

Ekinshiden, jogharyda aitqanday, ony biz aidaladan әkelip otyrghan joqpyz. Aghylshyn tilinde kýlli әlem tanityn, oqy alatyn digraf. 

Áriyne, jogharyda bayqaghanynyzday, digrafpen jazylghan sózder alghashynda kózge oghashtau kórinui mýmkin. Biraq, birte-birte kóz ýirenedi. Aghylshyn tilindegi speed, sleep, sheep, bee, see degen sózderge de kózimiz ýirengeni belgili. 

Reti kelgende aitalyq, qazaq tilinde jýz myndaghan sóz bar. Jana әlipbiyde olardyng bәrin kózge jaghymdy kórinetindey etip jazu mýmkin emes.

Ýshinshiden, myna jaytty basa aitsaq deymiz: digraftardy qoldanudan biz qashpauymyz kerek. Eger digraftar qoldanugha ynghaysyz, jazyluy qiyn, oqyluy auyr bolghanda, eng birinshi bolyp aghylshyndar, basqa da europalyq halyqtar ony qoldanystan shygharar edi. Biraq, bizding biletinimizdey, aghylshyn tilindegi әrbir ekinshi sózde digraf bar. Tipti keybir sózderining ishinde birneshe digraf kezdesedi. Trigrafpen jazylatyndary da az emes. Mysal keltirip jatudy artyq dep oilaymyz. 

Biraq, búdan aghylshyn tili artta qalyp, damymay jatqan joq, kerisinshe әlemning teng jartysy osy tilde sóileydi jәne ol ýirenuge «eng onay» tilderding biri sanalady. Eshbir aghylshyn «digraftardan bas tartayyq» dep jatqan joq.

U tanbasy, yaghny «u» jәne «ú» dybystary. Qazaq sózderinde búl tanba «ú» dybysyn berse, ózge tilden engen sózderde «u» dep oqylady.

Mysaldar: qazaq tilinde: qulager, suraq, jumaq, turmys, samuryq, jumys, urpaq, sur, quraq, Ulpan, Nurlan, Jumabai, Nur-Sultan, Tumandy Albion.

Ózge tilden engen sózder: prokuratura, kubok, turnir, tundra, bullit, futbol, bonus, Buratino, Runi, Joshua, Uilliams, Artur, Ukraina, Urugvai, Baku, Belarus.

Al qazaq sózderindegi «u» dybysyn qalay tanbalaymyz? Til mamandarynyng aituynsha, qazaq tilinde dauysty «u» dybysy joq. Tek dauyssyz «u» ghana bar. Rasynda solay. Kirillisada «su», «tura», «quray», «tatu», «qaru», «bura» sekildi kóptegen sózder dúrys jazylmaghan. Dúrysynda búlar «súu», «túura», «qúuray», «tatúu», «qarúu», «búura» dep aitylady jәne solay jazylady. Múndaghy «u» – dauyssyz dybys. 

Latyn әripterimen olar suw, tuwra, quwrai, tatuw, qaruw, buwra bolyp jazylady.

Dauyssyz «u» dybysyn tómende W tanbasyn taldaghanda keninen aitamyz.

Reti kelgende aita keteyik, biz kirillisada túiyq etistikting júrnaghy «-u» ghana dep oqyp keldik. Tilimizding zandylyghy boyynsha búl júrnaq «-úu», «-ýu», «-yu», «-iu» jәne «u» boluy tiyis (latynsha «uw», «üw», «yw», «iw», «w»). Sózding ishinde kelgen dauysty dybystardyng juyn-jinishke boluyna oray sәikes júrnaq jalghanady. Atalghan júrnaqtargha bir-bir mysaldan keltire keteyik: bur+uw (qazirgi jazyluy – búru), kül+üw (kýlu), sat+yw (satu), bil+iw (bilu), basta+w (bastau).

W tanbasy, yaghny dauyssyz «u» dybysy. Aghylshyn tilinde jәne ózge de birqatar tilderde búl әrip dauyssyz «u» dybysyn beredi. Dauysty dybystyng aldynda jәne artynda «u» kelse, osy tanbamen jazylady. Aghylshyn tilinen mysaldar: Washington, world, work, Botswana, new, low, town, t.b.

Qazaq tilinde de biz dauysty dybystyng aldynda jәne artynda kelgen dauyssyz u dybysyn «w» tanbasymen jazghanymyz dúrys. 

Mysaldar: waqyt, sharwa, bawyrsaq, palaw, kerewet, taw, sawmal, jwyrda, bwyn, twysqan, kewde, ekew, alaw, balwan, Bawyrjan, Rawan, Atyraw, Aqtaw.

Endi latyn negizindegi qazaq әlipbiyine engiziletin digraftardy taldayyq. Barlyghy 5 digraf qoldanylady. Onyng bireuin («ee») biz jogharyda taldadyq. Qalghan tórteuine kezek bersek.

Gh digrafy, yaghny «gh» dybysy. Búl digraf aghylshyn sózderinde óte kóp kezdesedi jәne әr jerde әrtýrli dybys berse, key sózderde mýldem oqylmaydy. Sonyng ishinde keybir sózderde «g» dep oqylady. Mysaly, ghost [gəʋst], ghetto [getɒʋ], ghastly [gɑ:stlı], t.b.

Álemdegi basqa da biraz últtardyng әlipbiyinde búl digraf bar jәne ol kóbinese «gh» dybysyn beredi. Sonday-aq, 1928-1940 jyldary Kenes Odaghyndaghy týrki halyqtary qoldanghan latyn әlipbiyi, yaghny yanalifte g men h tanbalarynyng qosyndysynan jasalghan Ƣ әrpi bolghany belgili jәne ol da «gh» dybysyn bergen edi. Mysaly, «Qazaqstan» sózi «QazaƢistan» (Qazaghystan) dep jazyldy.

Biz «gh» dybysyn jazu ýshin әlipbiyimizge taghy bir tanba qosudy artyq dep sanaymyz. Onyng ornyna kópke týsinikti «gh» digrafyn paydalansaq, búdan útarymyz kóp.

Mysaldar: taghdyr, gharysh, tagham, maghyna, jarghy, saghynysh, ghalam, soghym, talgham, shyghys, Qaraghandy, Talghar, Saryaghash, Ghabeet, Balghynbek, Qarlyghash.

Ng digrafy, yaghny «n» dybysy. Aghylshyn tilin mektepte oqyghan әrbir adam búl digraftyng qanday dybys beretinin jaqsy biledi. Ony týsindirip jatudy artyq dep sanaymyz.

Qazaq tilining latyn negizindegi әlipbiyinde de biz «n» dybysyn tanbalauda osy digrafty paydalanuymyz kerek. Býkil әlem biletin jәne oqy alatyn «ng» túrghanda әlipbiyimizge taghy bir tanba qospayyq.

Mysaldar: jangbyr, qangtar, qalyng, siringke, änggime, tengge, tangba, aqqaiyng, Angsar, Mengsuluw, Angyraqai, Beijing.

Endi «ng» digrafyna baylanysty kópti tolghandyrghan mәselege toqtalsaq. Qazaq tilinde «n» men «g» әripteri qatar keletin birqatar sózder bar. Sonday-aq, «n» әrpimen ayaqtalatyn sózderge barys septigining «ge», esimshening «gen», taghy basqa «gi», «gish» sekildi jalghau-júrnaqtar qosylghanda «n» men «g» әripteri qatar kelip qalady. 

Mysaly, Amangeldi, sengish, býgingi, týngi, kýngey, әnge, sәnge, mingesu, sóngen, kóngen, t.b. Búl jerde qatar túrghan «n» men «g»-ni qalay oqimyz? 

Qazaq tilinde «ilgerindi yqpal» jәne «keyindi yqpal» degen ereje bar. Búl qatar túrghan keybir eki әripti oqyghanda aldynghysy keyingisin nemese keyingisi aldynghysyn ózgertip jiberetin zandylyq. Mysaly, «n» әrpinen keyin «g», «gh» әripteri kelse, keyindi yqpal әserinen, «n» әrpi «n» bolyp ózgeredi. Aytalyq, «aldyn» degen sózge «ghy» júrnaghy jalghanghandyqtan, biz ony «aldynghy» dep jazyp jýrmiz. 

Jogharyda mysalgha keltirgen sózderde de «keyindi yqpal» bar ekenin bayqau qiyn emes. Aytyp kóriniz: Amangeldi, sengish, býgingi, kýngey, mingesu, sóngen dep aitylady. Endeshe biz olardy da nege aityluy boyynsha Amanggeldi, senggish, büginggi, künggei, minggesüw, sönggen dep jazbaymyz? Sonda «ng» digrafyna baylanysty aitylyp jýrgen problemadan qútylar edik. 

Negizi qazaq tilinde «n» men «g» әripteri qatar keletin sózder kóp emes, sausaqpen sanarlyq qana. Sol biren-saran sózge bola býkil әlem tanityn «ng» digrafynan bas tartsaq, ol tilimizdi damytu emes, artqa shegindiru bolar edi.

Taghy bir aita keter jayt: ishinde «ng» әripteri qatar kelgen shetel sózderi. Mysaly, brifing, miting, boing, kyorling, lizing, shopping, klining, kasting, tuning, t.b.

Búlar brifing, miting, boing, kiorling, lizing, shopping, klining, kasting, tiuning dep jazylady. Qazaq tilinde olardy aghylshyn tilindegi týpnúsqasyna say «brifiyn», «mitiyn», «kiorliyn», «liziyn», «shoppiyn» dep oqyghan dúrys dep esepteymiz. 

Ch jәne Sh digraftary. Búlar «ch» jәne «sh» dybystaryn beretindigin bilmeytin adam joq. Sondyqtan osy dybystar ýshin de biz jana tanba oilap tabam dep bas auyrtpauymyz kerek.

Qazaq tilinde «s» men «h» әripteri qatar keletin eki-aq sóz bar: ashana jәne Ashat. Olardy «asqana», «Asqat» dep jazuymyz kerek. 

Búghan deyingi talqylaular kezinde keybir adamdar payghambardyng esimin «Ishak» dep jazyp mazaq qylghan bolatyn. Biraq, búl payghambardyng aty qazaqsha Ysqaq (Ysqaq) ekenin esterine salyp qoyamyz.

Kirillisadaghy i, , e, yu, ya, sh, yo, h tanbalary jana núsqagha engizilgen joq. Búlardyng ishinen , e, sh, h dybystary qazaq sózderinde mýldem qoldanylmaydy. Basqa tilden, әsirese orys tilinen engen sózderdi búlarsyz da jazugha bolady. 

Al «y» dybysyn «iw» (basqa tilden engen sózderde «iu»), «ya» (ia, iya) dybysyn «ia», yo dybysyn «io» dep jazamyz.

Mysaldar: aiw, oiw, kaiuta, Niuton, haiwan, soiw, süiw, keiw, Iuta, Iupiter, 

Baian, saiahat, qaria, policia, qiar, biatlon, daiashy, aialaw, Iaseen, Iassawee, media, brilliant, Francia, Italia, Germania, Älia, Maria.

Tokio, aksioma, million, Lion, Kioto, Rio-de-Janeiro, bios.

Keybir sózderde jinishkelik belgisi («i») jazylmaydy. Mysaly: medal, film, lager, almanah, Kalkutta, Izrail, Salvador, Kioln, Albert.

Keybir sózderde «i» ornyna «i» әrpi (yaghny «i» dybysy) jazylady: batalion, bulion, minion, premiera, t.b. 

Qurmetti oqyrmandar! 

Sizderden biz daiyndaghan latyn älipbeeining osy nusqasyna qatysty syn-eskertpeler, pikirler, alyp-qosar usynystar kütemiz. Eger usynystaryngyz negizdi bolsa, talqylawgha jäne qabyldawgha ärdaiym daiarmyz. 

Aghylshyn tili bizding ömirimizge dendep enip keledi. Qazir jas bwyn bul tildi jaqsy biledi. Söilei almasa da, oqyi alatyndar az emes. Ertenggi küni halyqtyng teng jartysy, odan äri bälkim barlyghy derlik aghylshyn tilin biletin künge jetiwimiz ghajap emes, Alla jazsa.  

Sonda bizding tilimiz özinshe bir bölek älem emes (qazaqtildi qazaqtargha ghana kerek), aghylshyn tilimen jazywy da, emlesi de uqsas bolsa, ol ana tilimizding odan äri damywyna, bedelining artywyna septigin teegizedi degen oidamyz. 

Özderingizge usynylyp otyrghan älipbee nusqasy osy turghydan daiyndaldy. 

Söz songynda körneki mysal retinde Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Änuranyn (Gimnin) janga nusqa boiynsha jasyp körelik.

Altyn kün aspany,

Altyn dän dalasy.

Duwmandy bastady,

Dalama qarashy.

 

Ejelden er degen

Dangqymyz shyqty ghoi.

Namysyn bermegen

Qazaghym mygty ghoi.

 

Qaiyrmasy:

 

Mening elim, mening elim.

Güling bolyp egilemin.

Jyryng bolyp tögilemin, elim,

Tuwghan jerim mening, Qazaqstanym.

 

Urpaqqa jol ashqan

Keng baitaq jerim bar.

Birligi jarasqan

Täwelsiz elim bar.

 

Qarsy alghan waqytty

Mänggilik dosyndai.

Bizding el baqytty,

Bizding el osyndai.

Eskendir TASBOLAT

Abai.kz

52 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3219
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5273