(Hat jazdym qalam alyp... Nemese Abaymen syrlasu...)

Praviytely doljny ne obvinyati ludey
v otsutstviy patriotizma, a sdelati vse
ot sebya zavisyashee, chtoby ony staly patriotamiy

Tomas Makoley

Qara taudyng basynan kósh keledi.
Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi,
Qaryndastan airylghan jaman eken,
Eki kózden móltildep jas keledi.

O, Abay! Qasiyetti Abay! 

Ózine mәlim búl jyr osydan 300 jyl búryn sonau «Aqtaban shúbyryndy, Alqa kól súlamadan» jetken halyqtyng mún-zary, rekviyimi. Osy múnly әuendi tyndaghanda boz taylaqtyng moynynan qúshaqtap Tólegenning saygýligine asylghan Qyz-Jibektey «IYeng qayda Aqboz at?» deging keledi. IYә, ol kez halyqtyng basyna týsken auyrtpalyq – Jonghar shapqynshylyghy bolatyn... Bosqyn eldin, aughan júrttyng kóz-jasy,tragediyasy osy múnly әnmen tarihta qalghan... Odan beri 300 jyl ótti. Biz Tәuelsiz, Derbes, azat El boldyq... Shýkir!

Alayda sol kósh songhy bolmaghan eken. Qazir elden kóshu, ketu etek alyp barady. Júrttyng bәri shet elge qonys audaruda. Qazaqstannan jyl sayyn kishigirim bir qalanyng túrghyny kóship jatyr.

Ne degen súmdyq! Ne degen masqara! Jәne basym kópshiligi kәsiby mamandar. Joghary bilimdi qolynan is keletin azamattar. Amalsyzdan:

Arqada qys jayly bolsa
Arqar asyp nesi bar?  degen shumaq oigha orala beredi.

Nege tughan Elin, tughan Jerin tastap myndaghan adam qonys audaruda? Búl degeniniz kýnderding kýninde genofondymyzdyng joghaluyna әkep soqpay ma? 

Esime Imanghaly Tasmaghambetov dosymnyng Maqash praviyteli jayly aitqan әngimesi týsedi. 

Maqash praviyteli HIH ghasyrda ómir sýrgen Atyrau ónirindegi Qúrmaghazy audanynda bolys bolghan túlgha. Óz kezinde orys patshasy Nikolay –II men imperator Aleksandra Fedorovanyng ýilenu rәsimine qatysqan adam. Sol Maqash praviyteli bolys bolyp túrghanda auyldyng alty jigiti jylqy úrlap barymtamen ainalysypty.  Biraq olar qolgha týsip Sibirge jer audarylatyn bolypty. Sonda auyldyng aqsaqaldary Maqash praviytelige kelgen eken. Maqash by alghashynda ol iske aralaspaytynyn aitqan desedi. Zang aldynda jauap bersin depti. Sol kezde ishindegi ýlken qariya: 

«Ey, Maqash, biz saghan kelgende myna balalargha ara týssin dep keldik. Biz  alty jigit ýshin emes, alpys adamgha arasha súrap, keldik » degen eken. Maqash Praviyteli an-tan. Qaydaghy 60 adam? degende qariya: Myna alty jigitting belinde alpys bala ketip bara jatqan joq pa? dep aitqanda Maqash praviyteli alty jigitti Sibirge jibermey aman alyp qalghan eken. Sol siyaqty myna kóship jatqan jigitter qanshama balany óz Otanynan jyraqqa alyp  bara jatyr?

O, Abay! Qasiyetti Abay!

 IYә, bilem... Bireuler maghan... Onda túrghan ne bar? Ketse kete bersin. Qazaqtyng atyn shet elde shygharady deui mýmkin... Iә solay da shyghar... Biraq «Túghyrynan sanghyghan súnqar onbas, ýiirinen qanghyghan túlpar onbas» degen maqaldy qayda qoyam... Onyng ýstine qolynan is keletin azamattar ketip jatsa...

 Osy jazda bir júmystarmen «Qazaqfilimge» bardym. Ózimning tughan shanyraghym. Ósken ortam. Mening jastyghym da, quanyshym da, jenisime de, jemisime de kuә bolghan Aq Ordam... Biraq sol kino studiyadan kórgenim tek bóten, men tanymaytyn jandar. Bireu kep amandasyp jatqan joq. Árkim óz betimen shauyp jýr... Qayran mening kinostudiyam... Kýni keshe ghana osynda jýrgen Zet Boshaev, Toqqúl Beybitov aghalarym Reseyge, Roza Siruliniyk, Sergey Shafir Izrailige, Georgiy, Oliga Giyd, Aleksey Berkovichter Germaniyagha, Nina Chankova, Saida Ahmedova Fransiyagha, Marat Toqtabakeiyv, Kәrim Moldahmetov Beligiyagha. Al Áyken Kuatbaeva , Dilyara Tasbolatova, Gulya Mukataevalar, Aleksandr Baranovtar, Bolat Iskakov, Ludmila Trahtenberg Moskvagha ketken.Taghysyn taghylar...

Naghyz kәsiby mamandar. Býginde bizde osy qoshy-kón salasyn zerttep zerdelep otyrghan mekemeler bar. Olar tek kelgen-ketken adamdardy esepteumen shekteledi. Al, osy problemanyng týbine kim ýnilmekshi? Bir emes, jýz emes, myndaghan adam qonys audaryp jatyr, audaryp jatyr. Masqara bolghanda biz qazir dýnie jýzinde shet elde túratyn qazaqstandyqtar Siriyadan songhy ekinshi orynda ekenbiz. Siriyada júrt soghys, ashtyq, joqshylyqtan kóship ketti delik... Al bizge ne joryq? Aydyng kýnning amanynda beybit zamanda, basymyzgha ne kýn tudy? Songhy jyldargha ghana qarayyqshy: 2015 jyly 32 000 day adam ketse, 2018 - 40 000, 2019 - 9 aida - 31 287 adam qonys audarghan. Búl degeniniz jyl sayyn qazaqstanda bir qalanyng túrghyny azangda degen sóz... 

O, Abay! Qasiyetti Abay! Qúdiretti Abay! 

Qaytip El bolamyz? Qaytip Memleket bolamyz?

Eger osy dertting emi tabylmasa endi 10 jylda ne bolady? 20-30 jylda bizde kempir shal ghana qala ma? Myna Úlan Ghayyr Atyraudan Altaygha deyin kósilip jatqan jerimizge kim ie bolady? Kim myna jerge pana bolady? Álemdegi territoriya jaghynan 9-shy orynda túrghanymyzdan ne payda? Sonda erteng bos jatqan jerge qysyq kóz kórshimiz qaramay ma eken? Olar erteng osy elge kirmey me eken? Osy qasiyetti jer ýshin qan tókken ata-babamyzgha ne betimizdi aitamyz?...

O, Abay! Hakim Abay! 

 Úly Múqan. Múhtar Áuezov osydan bir ghasyr búryn:

Qúiryghy joq, jaly joq,

Qúlan qaytyp kýn kórer!

Ayaghy joq, qoly joq,

Jylan qaytyp kýn kórer!
Barary joq, baylau joq,

Erim qaytyp kýn kórer!

Bәrinning de nәrin joq,

Elim qaytyp kýn kórer?! 

Degende osyny aitty ma? Au aghayyn! Tenizge, Múhiytqa ketken matrostarda «SOS»  degen dabyl bolghan. SOS!!!

Eger el bolsaq, júrt bolsaq nege biz «SOS!» Dep dabyl kótermeymiz? Nege osyghan deputattarymyz, ýkimet mýsheleri bir shara qoldanbaydy?  Nege osy dertti zerttep, zerdelep mәn-jayyna ýnilmeydi? Osy tyghyryqtan shyghudyng jolyn nege oilastyrmaydy? Eger osy mәsele osylay jabuly qazan- jabuly qalpynda qala berse endi 40-50 jylda búl elde tek deputattar, ýkimet mýsheleri, polisiyalar,  sosyn kempir-shaldar qalmaytynyna kim kepil?

Iә bizge de otandastarymyz kezinde - qiyn kezde - qyzyl Bolishevizmnen bas saulaghan aghayyn tughan Elge oraluda. Alayda, osynda tughan, osy jerde ósken Azamattarymyz ketsin dedik pe? Álde búl sony óteui me?

«Biring qazaq, biring dos
Bolmasa isting bәri bos» – degen sózge men de bas iygen janmyn. Alayda osy kelip jatqan aghayynnyng 90 payyzy osy ketken otandastarymyz siyaqty kәsiby mamandar, ghalymdar, múghalimder, dәrigerler, injenerler, aqyndar, óner adamdary bir sәtte olardyng ornyn auystyra ala ma? Mine, gәp qayda?

Kezinde Ál-Farabiyden:

Adam ýshin dýniyede eng qiyn ne narse?- dese «Ol: Tughan jerge saghynysh» dep aitqan eken.

IYә, solay  qazir bizding elden jýzdep-jýzdep, myndap myndap otandastarmymyz ketip jatyr. Árkim әr jerde, әr elde qyzmet ete bersin deyik. Biraq olardyng tughan jerge, tughan elge degen saryala saghynyshyn qayda qoyamyn? Olardyng ishinde de, «Basqa jerding otynan, tughan jerding týtini artyq» dep onashada «Ah» úrmaytynyna kim kepil? 

 Jan Jak Russo «Rodina ne mojet sushestvovati bez svobody, svoboda bez dobrodeteli, dobrodeteli bez grajdan. U vas budet vse, esly vy vospitaete grajdan; bez etogo u vas vse, nachinaya s praviyteley gosudarstva, budut lishi jalkimy rabamiy.» dep aitqan.

O, Abay! Qasiyetti Abay! Qadirli Abay! 

Ne ol emes, ne búl emes

Mening kýnim kýn emes.

Dep ózing aitpaqshy mening de qazir kýnim bolmay túr? Artyq aitsam aiyptama Abay!

Qúrmetpen Talghat Temenov

Abai.kz