Júma, 22 Qarasha 2024
Arasha 4213 9 pikir 5 Qarasha, 2019 saghat 10:50

«Otandastar» qory oi-joba úrlay ma?

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy
tóraghasynyng birinshi orynbasary
Z.Q. Túrysbekov
pen
«Otandastar» qory kommersiyalyq emes
aksionerlik qoghamynyng preziydenti
N.Ábiqaevtyng nazaryna!

Osydan bir jyl búryn joldasym, jazushy Jәdy Shәkenúly Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Z.Q. Túrysbekovke jәne «Otandastar» qory kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamynyng preziydenti N.Ábiqaevqa «Shetel qazaqtarynyng kitaphanasyn» ashu turaly oi-joba» taqyrybymen úsynys hat jazghan edi. Hatty 2018 jyldyng ayaghynda atalghan úiymdargha aparyp bergen bolatyn.

Atalghan hatta: «Qazaq әlipbiyining ózgerui men qytay syndy elderdegi qandastargha jasalghan búghau sebepti sheteldegi qazaqtargha qatysty qúndy dýniyelerding bizden alystyp, bólinip qalu qaupi tuyndap otyr. Sheteldegi nemese shetelden oralghan qandastardyng әdebiyeti men mәdeniyetine, ruhany әlemine janashyrlyq tanytu – qazaqtyng týgendelip jatqan bay qazynasyna degen qamqorlyq qana emes qazaq ruhaniyatyn bayytugha qosqan ýles sanalady.

Sol sebepti de osy ýrdisterding sheshiluine ong yqpal etip, Elbasynyng «Úly dalanyng jeti qyry» maqalasynda aitylghan tól tarihymyz ben tól múramyzdy ardaqtap el kәdesine úsynu ýshin – «Shetel qazaqtarynyng kitaphanasy»-syn ashu iydeyasyn úsynyp otyrmyn» degen joldar bar bolatyn.

Ýsh ay kýtse de hattan esh jauap bolmaghasyn joldasym atalghan úiymdargha kirip, hattyng jauabyn súraytyndyghyn bildirgen edi. Birde «Otandastar» qory kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamynyng preziydentining orynbasaralary Talghat, Manatbekterge kirip atalghan әngimeni qayta qozghaghanyn aityp, menimen aqyldasty. Ári Talghat myrzanyng atalghan jobany iske asyrudyng naqtyly jobasy jóninde úsynys-joba jazyp berseniz degenin aityp keldi. Sóitip, joldasym J.Shәkenúly ekeuimiz jana joba dayyndadyq. Kitaphana atyn «Otandastar kitaphanasy» dep ataudy jón kórdik.

Atalghan joba «Shetel qazaqtarynyng «otandastar kitaphanasy» turaly oi-joba» dep atalady. Jazbasha dayyndaldy. Bylaysha bastalady: «Joba «Otandastar» qory kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamynyng qarjylyq demeushiligimen JK «Aqtúighyn» arqyly iske asady. Eger JK qújaty layyqty emes dep tanylsa úiymdastyrushylar jaghynan ózge de zandy túlghalar úsynylady.

Eki jaq ózara kelisken song naqty júmys barysy kelisim-shart arqyly jýzege asady. QR zannamasyn basshylyqqa alady.

Kitaptar qoryn toptaudy úiymdastyru, kitaphana júmysyn jýrgizu, qyzmetkerler taghayyndau, kitaphanagha tәn ózgede is-sharalardy úiymdastyru JK «Aqtúighyn» arqyly jýredi».

Atalghan joba «Otandastar» kitaphanasyn ashudyng barlyq joldary men amaldaryn, is barysyn egjey-tegjeyli bayandaghan. Hattyng sonyna «Joba úsynushy:  JK «Aqtúighyn» jәne «Aqtúighyn» JShS diyrektory Armangýl Soltanmúrat (mening esimim), Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Euraziya Jazushylar odaghynyng mýshesi. Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi, jazushy Jәdy Shәkenúly» dep qol qoyylghan. 

Hatty atalghan qúziretti mekemelerge jetkizgen joldasym quana jauap kýtip jýrdi. Alayda hattan taghy da jauap joq. Sosyn atalghan joba boyynsha ózin qoldaushy eki azamatpen birge «Otandastar» qory basshysy N.Ábiqaevqa kirmek bolyp arnayy hat jazdy. Hatty birge dayyndaghan edik. 

«Otandastar» qory kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamynyng preziydenti N.Ábiqaevtyng atyna jazylghan ótinish hattyn mәtini mynaday: «Shetten oralghan jәne oralmaqshy qazaqtargha kórsetiletin ruhaniy-mәdeny kómekter haqynda arnayy saualdarmen Sizding qúzirettiliginizge kiruge rúqsat etip, arnayy qabyldauynyzdy súraymyz.

Últ janashyrlary men ziyaly qauym ókilderinen:

«Astana 20 jyl» medalynyng iyegeri, QR «Ardagerler úiymy» Respublikalyq qoghamdyq birlestigining Ortalyq kenesining mýshesi, QR Tarih jәne qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, «Shipaly emdeu ortalyghynyn» diyrektory Qayrat Aydarhanúly, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi. Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi Jazushy Jәdy Shәkenúly Últ janashyry, qogham belsendisi, belgili kәsipker Bilәl Sqaq».

Atalghan hatqa taghy da jauap bolmaghasyn, joldasym J.Shәkenúly ózin qoldaushy kәsipker azamattarmen aqyldasa kele, «Otandastar» qory qarjylyq demeu kórsetse boldy, kitaphana jobasyn iske asyrmaq niyetpen N.Ábiqaevtyng atyna taghy da hat jazdy. 

Hat «Otandastar kitaphanasy» óz júmysyn bastamaq» degen taqyryppen bastalghan.

Atalghan hatta mynday joldar bar: «Atalghan kitaphanany kitappen qamtu jәne oghan jetekshilik etushi belgili jazushy Jәdy Shәkenúly alghashqy adymda kitap qoryna qajetti 2 mynnan astam kitap qoryn dayyndady. 500 kitaptyng elnúsqasy dayyndaldy. Basym payyzy sheteldegi qazaq әdebiyeti men tarihyna arnalghan basylymdar. Onyng ishinde qúndy qoljazbalar men arhivtik materiyaldar da bar». 

Hat osylay jazyla kele «atalghan sharany iske asyrugha – «Otandastar» qory, «Aqtúghyyn» JShS, «Tarihy Atajúrt» qoghamdyq birlestigi, t.b. zandy túlghalar men jeke kәsipkerler qoldau kórsetedi» dey kelip, «Otandastar» qorynyng da qarjylyq mýmkindigine qaray qoldau bildiriuin súraghan. 

Búl hat ta izim-ghayym joq. Tenizge tastalghan iynedey bolyp, joghalyp ketti. Negizi qanday mekemelerge jazylghan hat bolmasyn arysy 1-2 aida, berisi bir aptada jauap hat berilui kerek edi. Atalghan hattardyng eshqaysysynan jazbasha nemese auyzsha týrde jauap kelgen emes.

«Ayta-ayta Altaydy, Jamal apay qartaydy» demekshi, sóitip, joldasym ekeuimiz atalghan mekemelerden kýderimizdi ýzip, kitaphana ashudyng basqa joldaryn qarastyra bastadyq. Sóitip, «Túghúrúl han – On han» korporativtik qorynyng qoldauymen atalghan joba iydeyasymen «Túghyrylhan kitaphanasyn» ashugha kiristik. Alghashqy adymda 3000 dana kitap qoryn toptap, júmysty bastap kettik. 

Sóitip jatqanda, jaqynda ghana, yaghni, osydan bir atpa búryn qauymdastyq pen otandastar qory atynan Talapbek Tynysbekúly degen aqyn inisi habarlasyp: «Qauymdastyq pen Otandastar qory Últtyq akademiyalyq kitaphanamen birigip, sheteldegi qazaqtardyng otandastar kitaphanasyn ashayyq dep jatyrmyz, soghan kitaptarynyzdy beriniz» degen ótinishin bildirdi. Bizding kisi (J.Shәkenúly) oghan da aiylyn jimay, quana maqúldyq berip jatty.

Býkil isting kuәgeri bolyp jýrgen men shyr-pyr bolyp edim: «kim iske asyrsada el ýshin ghoy, jasay bersin! Bizde bastap qoydyq, sheginerge jol joq. Bizde jasay bereyik» deydi. Aytpaqshy, joldasymnyng hattary men jazbalaryna kómektesip otyratyndyghymmen ol kisining jazghan hattaryna da qanyqpyn. Ári atalghan jobany belgili zandy túlghalar jәne JK «Aqtúighyn» men «Aqtúighyn» JShS arqyly iske asyrmaq bolghanymyz ýshin birlikte iske kirisip edik.

Búrynghylardan qalghan, «qarnymnyng ashqanyna emes, qadyrymnyng qashqanyna jylaymyn» deytin bir sóz bar. «Otandastar» qorynyng oi-joba úrlap, ony bizden býrkemelep, iydeya, joba-jospar – bәri-birin egjey-tegjeyli jazghyzyp alyp, endi jalghyz-aq kýnde «jarq etpekshi» bolghandaryna qayran qalyp otyrmyn!

Bәrin ait ta, birin ait – qúziretti mekemeler basshylarynyng osynday kólenkeli oiyndargha barmay, halyqqa adaldyqpen qyzmet etuin súraymyn! 

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy men «Otandastar» qory jaghynan Últtyq Akademiyalyq kitaphana búryshynan ashylghaly otyrghan «Otandastar oqu zalyna» da, «Túghúrúl han – On han» korporativtik qory jaghynan janadan ashylghan «Túghyrylhan kitaphanasyna» da sәttilikter tileymin. Ekeuining de múrat-maqsaty bireu. Búl bizding ghana kýtkenimiz emes, halyqtyng jýregindegi izgi armannyng biri edi. Ásirese, әr týrli alandaushylyq tudyryp otyrghan sheteldegi qazaqtyng әdebiyeti men mәdeniyetin qútqaryp, olargha ruhany dem beru – býgingi kýnning uaqyt kýttirmes qajettiligi sanalady!  

Armangýl Soltanmúratqyzy,

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5318