Qarasha aiynda Qazaqstanda azyq týlik baghasy qymbattady. EnergyProm saytynyng habarlauynsha, qazir birinshi súrypty ún baghasy 4%-ke ósken. Sәikesinshe, ónirlerdegi nan baghasy da aitarlyqtay qymbattady. Mәselen, Aqtóbede bir bólke nan 7 tengege, Atyrau men Pavlodarda 20 tengege qymbattaghan.

Alayda, qazan aiynyng ortasynda Auyl sharuashylyghy ministrligi eldegi astyq pen ún qorlarynyng jaghdayy túraqty ekenin, nan baghasy belgilengen dengeyde qalatynyn aitqan. Biraq, ministrlikting búl sózin ónirlerdegi jaghday joqqa shygharyp túr.

Odan bólek, júmyrtqa baghasy 3,1%-ke, sýt ónimderi 3%-ke, qaraqúmyq jarmasy - 8,6%, tary baghasy - 1,9%, arpa jәne jarma ónimderining baghasy- 1,5% jәne 1,2% ósken. Al, siyr etining baghasy birden 2,2%-ke kóterilse, qoy eti 1,2%-ke qymbattaghan.

Sonymen qatar, qazir elimizde elektr energiyasynyng baghasy da qymbattaghan. Mәselen, qazan aiynda Oral qalasynda tarifterding baghasy 10,7%-ke ósken. Yaghni, qalada 100 kVt/saghattyng qúny - tútynu dengeyine baylanysty 1,1 myng tengeden 1,7 myng tengege deyin kóterilgen. Al, Óskemen men Semeyde tarifter orta eseppen 6%-ke ósken. Sóitip, ýsh aimaqta ghana tarifter ortasha eseppen 8%-ke kóterildi.

Al, elektr energiyasy men azyq-týlik baghasy osylay qymbattaghanda, jalaqynyng jayy qanday?

Juyrda BAQ ókilderi elimizdegi ortasha ailyq jalaqy 191,1 myng tengege jetti dep jazdy. Al elimizde tek bes aimaq qana ortasha dengeyden joghary jalaqy alady eken. Ol bestik - Atyrau oblysy, Núr-Súltan qalasy, Manghystau oblysy jәne Almaty qalasy men Batys Qazaqstan oblystary.

Mәselen, Atyrau oblysynyng túrghyndarynyng ortasha ailyq jalaqysy - 361,5 myng tenge.Núr-Súltan qalasyndaghy ortasha jalaqy - 308,1 myng tenge. Manghystau oblysyndaghy ortasha jalaqy - 297,3 myng tenge bolsa, Almaty qalasy men Batys Qazaqstandaghy ortasha ailyq jalaqy 222 myng jәne 191,3 myng tengeni qúraytyn kórinedi.

Al, Qazaqstannyng qalghan 12 aimaghynda ailyq jalaqy ortasha respublikalyq dengeyge jetpeydi.

Áriyne, búl resmy statistika elimizdegi shynayy әleuemettik jaghdaymen sәikes kelmeui mýmkin. Sebebi, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi byltyrdyng ózinde 500 myngha juyq adam 42 myng 500 tengeden tómen jalaqy alatynyn aytqan bolatyn.

Al, múnday jaghdaygha qogham ókilderi de qarsylyq tanytyp, óz oilaryn  әleumettik jelide jazyp jatyr.

Jәnibek Kópjasar, jurnalist: Narazylyq tanytpaq týgili, jaybaraqat jýrmiz.

-Únnyng baghasy eki ese ósti! Byltyr osy uaqytta 4000 tg bolghan bir móshek ún qazir 8000 tg. ýstinde! Al biz narazylyq tanytpaq týgili, "oybay, taghy qymbattaydy dep jatyr, 12000 tenge bolady eken, eki-ýsh móshek alyp alayyq" dep jaybaraqaaaaat jýrmiz. Jalaqymyzdyng bir tiyngha da óspegeninde sharuamyz joq!

Órkeniyetti, azamattyq qoghamy damyghan elderdi aitpay-aq qoyayyn, byltyr Iranda júmyrtqanyng baghasy 10000 túmannan 18000 túmangha óskende ne bolghany esterinizde shyghar. Ótkende Chily halqy metro biyletining baghasy 800 pesodan 830 pesogha óskende ne istegenin estigen bolarsyzdar?

Al bizde halyq jii tútynatyn ún, nan, et 30-100% aralyghynda qymbattady songhy bir jylda, qynq etken joqpyz. Túrmysqa әser etpedi deyin desen, ash jýrgen halyq (keshe ghana Tarazda ashtyqtan qaltyraghan eki bala auruhanagha týsti), ashuyn bir-birinen alyp, meyirimsiz bolyp bara jatqan qazaq. Áser etti deyin desen, bir-eki qazaqtan basqasy ýnsiz...
Búgha bersen, súgha bermey me!? Kim kinәli? Feodal biylik pe, joq qúl halyq pa?

Bella Orynbetova, jurnalist: Zang ayasynda qyzmet etetin biylik kerek

-Sizder nannyng baghasyn bilesizder me? Bәlkim on-jiyrma tengege qymbattauy bireuler ýshin bilinbes. Biraq nan ketse, oghan qosylyp basqa da azyq-týlik baghasy sharyqtaydy.

Qazan aiynyng basynda bir qap únnyng kóterme saudadaghy baghasy 6500 tenge bolghan. Býgin - 8700 tenge. Myna týrimen jeltoqsangha qaray 11-12 myngha jetedi dep otyr bazardaghylar. Byltyr jeltoqsanda bir qap ún 3800 tenge shamasynda bolghan. Ótkende ýkimette janarmay baghasynyng qymbattaytyny da aitylyp qaldy ghoy. Ol kóterilgende jaghday ne bolmaq?

Ontýstik audandarda egin shyghymynyng nasharlyghyna baylanysty deydi bireuler. Esesine biyl batys pen soltýstikte egin bitik shyqqan. Biraq baghanyng qymbattaghanynan sharua qojalyqtarynyng auzy aqqa kenelgeni shamaly. Ortadaghy deldaldardyng qaltasy ghana qampayyp jatyr.

Toqaev әleumettik nannyng qymbattauyna qatysty ýkimet pen әkimderge sharalar qabyldap, subsidiyany qarastyrudy tapsyrdym depti tuitterde. Qit etse subsidiyalatu jaqsy nyshan emes. Naryqty retke keltiretin zan, zang ayasynda qyzmet etetin biylik kerek.
It itti, it qúiryghyn júmsaytyn jaghday bolmasa deymiz...

Týiin. Qazir elimizdegi eng kýrdeli mәsele - әleumettik jaghday. Eger qazir qymbatshylyq pen jalaqynyng azdyghy óz sheshimin tappasa, búl jalpyhalyqtyq narazylyqqa úlasyp ketui mýmkin. Sebebi, ailyghy shaylyghyna jetpey jýrgen halyqqa kýndelikti tútynatyn tauarlardyng qymbattauy ýlken soqqy.

Al, biylikting resmy esebinde aitylghan әdemi sandargha qazirgi qogham sene me?

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz