Mansapqorlar – qoldarynda ýlkendi-kishili mansaby barlar.
Jaghympazdar – sol mansapqorlardyng tóniregin jaghalaghandar.
Mansapqorlar da, jaghympazdar da – negizinen oqyghandardardan, qolyna qalam ústaghandardan, әiteuir bir ónerleri barlardan shyghady.

Aty shuly stalindik qandy qasap kezinde Kenes odaghyndaghy últtardyng ishinde eng kóp oqqa baylanghandary, aidalghandary esepsizi – bizding qazaq eken.
Qaptaghan ótirik-shyny aralas klassikterimiz birining ýstinen biri aryz jazyp, ústatyp, aidatyp atqyzghandar – súmdyghy aqyn-jazushylar kórinedi.
Myna ózimiz «tәuelsizdik jyldary» dep ataytyn 30 jyl ishinde sheksiz jaghympazdanghandar sany – senesizder me, san milliongha jetipti!

Masqara ma, masqara!
Súmdyq pa, súmdyq!

Búlardyng kim ekenin qazaq jaqsy biledi. Ana mansapqorlar men jaghympazdar – sol sýmelektikteri ýshin qazaq halqynan qashan keshirim súrar eken dep basymyzdy bosqa qatyrmayyq...

«Býkirdi – kór ghana týzeydi» dep qazaq danalyghynda aitylghanday, olar sýmelekter búl Jalghannan sol týzelmegen kýileri ketedi.
Aldymen orysqa, songhy jyldary qytaygha otar bolugha ainalghan mandayynyng sory bes eli qazaghymyzdy ana jer qayysqan mansapqorlar men jaghympazdar eshqashan da qorghamaydy jәne últqa arasha týspeydi.
Búl, ashy da bolsa, aqiqat!

Sonda ne isteu kerek?
Mine, súraqtyng eng ýlkeni osy, «qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!..»(Abay).

Júmash Kenebay

Abai.kz