Abaydy sabatqan Orazbay kim?
Kenestik zamanda kemenger Abaydy tanudyng birjaqty boluynyng bir belgisi – aqyndy óz ortasynan, ainalasynan bólip alyp, jeke-dara zertteuge úmtyldyq. Abaydy qorshaghan ortasy, әdeby ainalasy turaly sózge tiym salyndy. Basqasyn bylay qoyghanda әke Qúnanbay men Abay arasyna syna qaghyldy.
1923 jyly «Aq jol» gazetinde jariyalanghan «Abay» atty maqalasynda aqyn ólenderining ishki iydeyalyq mәnin den qoya zerttep, ony zamanymen qabystyra taldau jýrgizgen tatar zertteushisi Abdrahman Saghdidyng «Abaydyng hәm barlyq qazaq halqynyng otyrghan orny, qonyp jýrgen sheti kórinbes keng shólder, menireu ýnsiz dalalar bolghandyghy belgili. Abay, mine, sol zamanda, sol elding ishinde sonday tirshilik oryndary, sonday tabighat oryndary ortasynda tughan, sonda ósken, bar ómirin sonda jasap, sonda ólgen bir kisi. Kisige sol el, sol túrmys qanday әser, qanday ghibrat bere alsa, Abay da bizge ózi arqyly ólenderimen sony beredi. Sol túrmystan alghan jýrek tolqyndaryn shygharady», – degen pikirinin (Abay, 1993, №6, 6-b) qúndylyghyna mәn berip, aqynnyng ortasy turaly endi-endi ejiktep, oy tastay bastaghanymyz jasyryn emes. A.Saghdidyng maqalasy Abaydy tanuda óz qatarlastarynan daralana bildi. Avtor «Abaydyng ólenderining tabighatyn hәm ishki ruhyn ashyq tekseru ýshin demesin beretin» segiz negizgi mәseleni ataghanda, sonyng ishinde, aqyn ainalasyna qatysty «… 6. Abaydyng qazaq arasyndaghy el aqyndarymen qatysy boldy ma, bolghan kýnde olardyng shygharghan ólenderine eliktedi me? Eliktegen bolsa, olar qanday aqyndar edi? Qanday tiptegi kisiler edi? 7. Abay qazaq arasyndaghy dayym qatynas jasaghan el adamdary, pikirles zamandastary kimder bolghan? Olar qanday tabighattaghy adamdar edi? Búlardyng Abaygha qanday әserleri boldy? 8. Abaydyng ýi-jamaghatymen, túrmys jýzinde әielderimen qanday baylanysy bar edi?» – degen saualdary (sonda, 11-b) sonau HH ghasyrdyng basynda qoyyluymen qúndy. Zertteushining qúndy pikirlerine nazar audaryp otyruymyzdyng sebebi – býgingi tanda Abay ortasyn sóz etkende tek onyng manyndaghy aqyn men әnshi, ónerli top qana emes, Abaygha zәredey qatysy bar kez-kelgen júmyr basty pendeni nazardan tys qaldyrmaghanymyz jón.
Pushkin jәne onyng ainalasy
Búl arada orys әdebiyetining ýlgi qylar tústary jeterlik. Basqasyn aitpaghanda, әrdayym Abaymen teng atalatyn orys aqyny A.Pushkin múrasynyng zertteluine, yaghni, pushkintanu ghylymynyng dәl osy túsyna kóz jýgirteyik. Pushkinning ainalasy turasynda sóz sonau 1912-1913 jyldardan-aq bastalghan. Sol jyly shyqqan N. Gastfreyndting Pushkinning aqyndyq ortasy turaly enbegi sózding basy ghana-tyn (qaranyz: Gastfreynd N. Tovarishy Pushkina po imp. Sarskoseliskomu liyseiy. Materialy dlya slovarya liyseistov 1-go kursa 1811-1817 gg. SPb., 1912-1913, t I-III). Pushkinge qatysty jayttardy tanu dengeyining terenge ketkeni sonshalyq, aqyngha qatysy bar әr adamgha qysqasha derekter berilgen sózdik maqala (slovarnaya statiya) jinaqtary jaryq kóre bastady (qaranyz: Izmaylov N. Pushkiyn. Pisima poslednih let. –M, 1969). Keyingi jinaqtyng biri — L.A.Chereyskiyding «Pushkin y ego okrujeniye» degen enbegi ( – Leningrad: Nauka, 1989). Avtor búl taqyrypqa qatysty mәlimetterding jinaluy 1930 jyldardan bastalghanyn aitady. 1975 jyly Pushkinge qatysty 2500 kisi aty tirkelse, keyingi enbekke taghy 200 adamnyng esimi qosylghandyghy belgili bolyp otyr. Avtor ózi bylay dep jazady: «Okrujenie Pushkina organichesky vhodyat v ego biografii y tvorchestvo, y nashe ponimanie ego naslediya vo mnogim zavisit ot togo, naskoliko my znaem sredu, v kotoryy on jil y rabotal. Izuchenie ee vsegda shlo parallelino osmyslenii tvorchestva poeta y prodaljaetsya po sey deni. Poetomu neodnokratno delalisi popytky priyvesty v sistemu mnogochislennye, no raznoznennye svedeniya ob okrujeniy Pushkina». Búl pikirdegi (sonda, 3-b) Pushkinning ortasy taqyryby tónireginde izdenuler – abaytanu ýshin, sonyng ishinde Abay ortasy degen mәselelerde ýlgi bolatyn qúbylys. Búl tizimning ishinde Pushkinge tikeley qatysty túlghalardan bastap, hat arqyly habarlasqan, aqyn turaly pikir aitqan, Pushkinge qyzmet etken, tipti aqynmen birer ret kezdesken әrbir adamgha ensiklopediyalyq ýlgide anyqtama berilgen.
Biz sóz etkeli otyrghan Orazbaydy el, anyghynda keyingi úrpaq Áuezovting epopeyasynan biledi: «… – Asqan eken Qúnanbay balasy. Tipti búnday qorlyqty Qúnanbay da kórsetken joq. Tegi, bizding ózimiz búlardy búzyp bolghan ekenbiz. Qúdayyn úmytqan eken myna Qúnanbaylar. Tap osy joly túyaq serippesek, bәrimizdi de atanyng әruaghy atsyn! It bolayyq, endi qybyrlamasaq! – dep Orazbay jalghyz kózin jaltyldatyp, ainala qarap, qanyn ishine tartyp sóiledi» (Abay joly. T.1.-Almaty, 1990). Orazbay Abaymen alysyp ótti. Kórkem shygharma búl taqyrypta ómir shyndyghynan alys ketpegen. Al endi dәl osy Orazbaydy, «aqyngha qamshy ýiirip, saghyn syndyrghan onbaghandy, әngime qyludyng qajeti qansha?» – degen qiqar súraqtyng qyltiyary anyq.
Orazbaydyng bizge keregi bar
IYә, Orazbaydy Abaygha qatysty, tipti kerek deseniz, Abay ýshin sóz etuding keregi bar. Orazbay bay – Abaydyng qatparly qayghysynyng bir parasy ghana degenimizben, aqynnyng qaghysqan jauyn tany týssek, onyng dәl sol uaqyttaghy tartqan azabyn, jýrekke túnghan ókpe-zarynyng bir mysqalyn bolsa da úqqanday bolar edik. Abaymen ómir boyy jaulasyp ótken Orazbay jәne aqyngha qastyq qylyp, qamshy júmsaghan top turaly az sóilegenimizben, aqyn jarasyn jazbasymyz anyq. Alayda Abay ómiri turaly aitqanda, Orazbaylardyng jaulastyghyn ainalyp óte almasymyz haq.
Osy arada salystyrmaly týrde taghy da orys әdebiyetining iri túlghasy A.Pushkinning ómirine qatysty derekterge kóz jýgirteyik. Pushkindi atqan Jorj Dantes baron retinde orys tarihynda qalghan joq. Kóp sheneunikting birining atyn tariyhqa tanbalaghan onyng Pushkinmen dueli bolghanyna eshkim dau aitpaydy. Áytpese, әuelden qyzyghy tarqaghan Pushkinning nekeli jaryna Dantes tek sebep qana dersing (qyzu qandy aqyndy birneshe dueliden perishtesi qaqqanyn qaperinizge alynyz). Olay deytinimiz, kýlli orys júrty auzyna qaraghan Pushkinning jalyndy poeziyasy sauyqshyl Nataliya Goncharovany jylyta almaghan synayly. Aqynnyng dosy S.D.Kisiylevting Pushkinning jaryn sezimnen ada súlular (bezdushnaya krasavisa) qataryna jatqyzuy tegin emes. Endi qarapayym salystyrulargha barsaq, Danteske qatysty HH ghasyrdyng basynan beri birshama enbekter shyghyp ýlgergen (qaranyz: Shegolev P.E. Dueli y smerti Pushkina: Issledovanie y materialy. M:, L, Gos. Izd-vo, 1928., Ahmatova A.A. Giybeli Pushkina. // V kn. Ahmatova A.A. O Pushkiyne: St. Y zametki. L., 1977). Oghan Dantesting ómiri turaly derekter jinaghan, qyzynan tughan jiyen-nemeresi Luy Metman men zertteushi S.A.Panchulidzevterding ómirbayandyq mәlimetter jinaqtaryn qosynyz. Al Abay ómirine qastyq oilaghandar turaly tam-túm ghana әngime bar. «Abaygha qamshy ala jýgirgenderding aty óshsin» degen niyetpen aqyn ómirining osy bir jaraqatty túsyn sylap-sipap, jauyrdy jaba toqyp jýre bergenimizben, keyingi úrpaqtyng dәl osy oqighany biluge degen qúlshynysyn auyzdyqtau mýmkin be? «Abay ortasy» degende onyng jaqsysymen qatar jamany, ýlkenimen qatar kishi túlghalary da baryn úmytpaghan jón.
Mәselen, Orazbay kim? Onyng qolshoqpary bolghan Beysembi, Áben, Núrghazylar she? Abaydy qamshydan arashalaytyn Uәiis Sopyúly turaly ne bilemiz? Uәiis Sopyúlyn aqynnyng shәkirti Uәiis Shondybayúlymen shatastyryp alatynymyz da osy derekterding azdyghynan shyghar. Anyghynda Uәiis Sopyúlynyng ruy – Jókeng (Jamantobyqty), ómiri bes uaqyt namazyn qaza jibermegen jýregi taza jan. Basqa mәlimet joq. Aqyngha qamshy júmsaghanda aldymen jetip Abaydyng ýstine qúlay ketken osy – Uәiis. Búl turaly Abay Senatqa jazghan hatynda ózine qamshy júmsalghany jayynda bayanday kelip: «Sol kezde Uәiis Soqin (dúrysy Sopiyn. – B.E) deytin qazaq ózining denesimen mening ýstimdi jauyp, әri qaray sabauyna jol bermedi, sonyng arqasynda ghana men әrmen qarayghy soqqydan qútyldym», – deydi (Senatqa hat. // Abay, 1993, № 6. 62-b). Qarap otyrsaq, aqynnyng ómirine tikeley qatysy bar osynday adamdardyng keybirine ghana myqtaghanda bir maqala arnaldy, әitpese ol da joq. Osy arada aita ketuimiz kerek, aldymyzda Abaydyng 175 jyldyq toyy. Aqynnyng búrynghy shyqqan jinaqtaryn aitylghan eskertpelerdi eskermey sol kýiinde qayta bastyryp shygharudan әri asa almay jatamyz. Bizding oiymyzsha aqynnyng 150 jyldyghynda shyqqan «Abay» ensiklopediyasyn qayta tolyqtyryp shygharudyng uaqyty kelgendey. Alash әdebiyettanuynyng bilgiri, ghalym Rymghaly Núrghaliyúly bas redaktorlyq etken ensiklopediya – qajyrly enbekting jemisi, abaytanu ýshin ýlken olja, әitse de abaytanu ghylymy songhy jyldary qanshama derektermen tolyqty. Sonyng ishinde Abaygha qatysy bar әrbir adamnyng ensiklopediyadan oryn alghany dúrys… Taghy da salystyrsaq, әsili, arghy zaty gollandyq Gekkern degen kezbening asyrandy balasy bolghan, qarapayym sheneunik Dantesting ataghy qalyng kitapqa jýk bolarlyqtay ma? Pushkinning taghdyr-talayyn bәz qalpynda kórsetip, ishki tragediyalyq hal-ahualyn, mún-sherin tarqata tanu ýshin de Dantes ómirine ejiktey ýnilgen joq pa, orys zertteushileri?.. Áytpese, bireuding aq nekesin aramdaghan bezbýirekting qasynda Orazbay baydyng әuselesi on týiege jýk bolarlyqtay. Kenestik iydeologiya Orazbaydy nadan, topas, qaranghy etip kórsetse, «sol týkke túrmaytyn nadanynyz Abayday danamen qalay alysqan?» degen súraq tónireginde nege oilanbasqa?
Anyghynda Orazbay Aqqúlyúly – Tobyqtynyng ishinde az ghana ru Esbolattan shyghyp, ózining alysty boljar alghyrlyghynyn, sózge ústa sheshendigining arqasynda aldyna myndap jylqy bitken bay, bir rudy shyrq ýiirgen el aghasy bola aldy. «Bay» degen sóz – titul, ataq. Qazaq әuelde ishki dýniyesi men syrtqy auqaty ýilesken adamdy «bay» degen. Kenestik jýie «bay» sózining maghynasyn bir jaqty etip jiberdi. Sol birjaqtylyqtan әli qútyla almay kelemiz. Qútylmauymyzdyng kuәsi sol – ruhy men bolmysy kedey «baylar» ortamyzda odyrandap tolyp jýr…
Jasynda úrlyq qylyp, Qúnanbay aldyna shaqyryp, úrlyghyn qoyghyzyp, bata bergennen keyin, Orazbaydyng dýniyesi dóngelengen eken, – degen de sóz bar el arasynda. Qalay deseniz de, ol – qazaq týgili orys batpaghan Abaymen alysyp, ony múqaltugha jaraghan adam. Eng keremeti, Abay dýniyeden óterden biraz búryn aqynnan keshirim súrap, bitisken de, «Abay óldi» dep sýiinshi súrap jetken malshysyn dýrelep, «Abay óldi degenshe, Orazbaydyng aty óshti desenshi», – dep shyn jylaghan da osy – Orazbay. Kókbay aqyn Orazbaymen jaqsy syilasqan. Toqtamaytyn kezekti el ishining dauy kezinde Orazbay qartayyp, nalyp otyrghanda Kókbay:
Senbisin, Qara býrkit, omyrauly,
Búl kýnde bolyp túrsyng elmen dauly.
Shúnaydyng búiratynday myna Orazbay
Qalaysha jenem deydi asqar taudy?!
Asqardyng jel soghady býiirinen,
Tilinning taptyq payda sýiirinen.
Qarada qasqyr soqqan qartang aighyr
Dónen quyp shygharghan ýiirinnen , –
degende, Orazbay:
– Oi, Kókshem-ay, aittyn-aq! Dauasyz kәrilik dese – kәrilikke em qonbaytynyn aitqany. Al, meninshe, dauasyz da shyndyq. Oghan toqtau bar ma?! Áy, Medeu, Kókbaygha at alghyz, – depti.
Alys Jetisu Jalayyr elinen Abaydyng danqyna tәnti bolghan Jәmenke degen bedeldi kisi kelip, qaytarynda aqynnyng ólenindegi qamys qúlaq atty qalapty. Kýlli Tobyqtydan tappaghan jylqyny Orazbay bay tauyp berip:
– «Aghayyn – ashy, mal – túshy» desem, men Orazbay bolamyn ba! Jattan saghy synbasyn, – depti de, ónkey sәigýlik bólek baghylatyn bes qos jylqy ýiirin aralatyp jýrip ýsh at ústatypty. Sóitip, Abay auylyna attandyrghan adamyna:
– Abaygha ait, qonaghy ýsheu eken, osy ýsh atty da bersin. Ózine qarsy bolsam da, aqyly men ajaryna qarsy emespin, – depti. Ýsh attyng bireuin kórip túryp Jәmenke: «Mynau – naq sol ólende aitylghan at eken», – dep rizalyghyn bildiripti» (Janbolatúly M. Tobyqty-Shynghystau shejiresi.T.1. –Almaty, 2004. 241-b). Osydan keyin Orazbaydy qaytyp nadan dersin. Múny aitqanda biz Abaygha qamshy kótergen baydy aqtap alayyq dep otyrghannan aulaqpyz. Qalay deseniz de, Orazbay – júmbaghy kóp, kýrdeli túlgha. Orazbay boyyndaghy jaqsy men jaman qasiyetti ekshep, pendeligi men adamdyghyn tarazylaghanda baryp, onyng Abaymen arasy bizge mәlim bola týspek. Sonda ghana Abaydyng myng qatpar mún-nalasynyng bir mysqalyn bolsa da úgha alarmyz. Abaydy tanu tek onyng ólenderin taldaumen ghana shektelmeytinin osy bir qúbylystar anghartyp jatqanday da.
Bauyrjan Erdembekov,
Abaytanushy, f.gh.d., professor.
Áueli qazaqadebieti.kz saytynda jariyalanghan.
Abai.kz