Býgingi qazaq әdebiyetinde ózindik jazylu stiylimen, qalyptasqan әdeby ýrdiske qayshy keletindigimen erekshelenetin shygharmalar kóbeyde. Solardyng biri jazushy Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptar» romany. Búl roman jayynda týrli pikirler aityluda. Búryn sondy múnday baghytta jazylghan tuyndyny kezdestirmegen qazaq oqyrmandary búl romandy birden qabyldap kete almady.

Qazaq oqyrmandandary arasynda modernistik baghytta jazylghan shygharma qataryna «Gýlder men kitaptar» romanyn jatqyzatynyn birneshe ret estidim. Biraq, ózim qolyma alyp oqymaghan song kelisuge de, kelispeuge de batylym barmady. Birneshe kýn búryn osy romandy oqyp shyghu sәti búiyrdy. Alghashqy betin ashyp oqy bastaghannan-aq, rasymen de modernistik, naqtyraq aitsaq, «postmodernistik» baghytta jazylghan tuyndy eken-au,- degen oigha keldim.  Jazushy Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptar» romany «Qarqaraly basynda» atty jinaghyna engizilipti.

Roman basty keyipker Álisherding týs kóruimen bastalady. «Jer betin túman basty. Sodan keyin aspan salbyrap tómen týsken. Enseni kóterip jýru mýmkin bolmay qaldy, adamdar boyyn tiktep túra almaghan son, jer bauyrlap enbektey bastady. Qorlyqtyng auyry qúnysqan jauyryndy jazyp tik jýre almauda eken. Jorghalap kele jatyp ol jerding iyisin tanydy, kitaptyng iyisi shyghady. Kәdimgi shan-topyraq basqan bayyrghy sary ala qaghazdyng tansyq alabóten iyisi tap iyegining astynan anqyp túr. Aspan men jerding arasyn qalyng bozamyq túman jaylaghan»[1, 6]. Shygharmanyng negizgi iydeyasyn avtor bas keyipkerining týs kórui arqyly beredi. Búl romannyng ereksheligi – avtor shygharmanyng stiylinen góri iydeyasyna jәne onyng qabyldanuyna basa nazar audarady. Olay deytinimiz, Álisherding týs kóru arqyly berilgen «aspannyng salbyrap jerge týsip, shan-tozangha ainalu» posesi shygharmanyng sonynda da qaytalanady. Áueli búl kórinis Álisherding týsinde beynelense, keyin Álisher aqiqatty izdeu jolynda ózine-ózi qol júmsap, kóz júmghan song avtor taghy da jogharydaghy abzasty sol kýiinshe beredi. Alayda, shygharma basynda «alasapyran» dep týsingen dýniye, shygharma sonynda «aqyrzamangha» ainalyp ketedi.

«Aspan men jer». «Aspan salbyrap jerge týsedi». Avtor aspan men jerdi, yaghny biyiktik pen tómendikti, pәlsapalyq jaghynan maghynasy sonshalyqty tereng sózderdi nege alyp otyr? Mifologiyada dýniye, tirshilik qúdaylar arqyly payda boldy delinedi. Yaghny er men әieldi aspan men jer qúdaylaryna tenestirip, solardyng biriguining saldarynan dýnie jaratyldy,- dep beriledi. Eng әueli, Mysyr mifologiyasynda jer, atalyq bastau – Geb, aspan, analyq bastau – Nut. Qytay mifologiyasynda kerisinshe, әiel, jer, qara týsti – Ini, erkek, aspan, aq týsti – Yan. Grek mifologiyasynda biyiktik pen aspan qúdayy – Zevs,  al, jer men qúnarlylyq qúdayy – Artemida bolyp sanalady. Izgilik pen zúlymdyqtyn, yaghny aq pen qaranyng arasy qansha alshaq bolghanymen, keyde solardyng arajigin aiyru sonsha qiyn bolatyny ras. Dýniyede zúlymdyq bolmasa, meyirimdilikting bar ekenin, jamandyq bolmasa jaqsylyqtyng bar ekenin adamzat bilmes edi. Tiyisinshe, adam qansha biyiktep, joghary kóterilgenmen onyng baratyn orny – jer. Osy iydeya romannyng ón boyynan kórinip túrady. Shygharmanyng «jer men aspannyn» biriguinen bastalyp, «jer men aspannyn» týiisuinen ayaqtaluy osynday oigha alyp keledi.

Álem payda bolghannan bastap, adamzat aqiqatty izdey bastady. Sol aqiqatty izdeu barysynda әr týrli ghylym salalary payda boldy. HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basynda ghylym zerttelu obektisine qaray gumanitarlyq jәne jaratylystanu ghylymdary, - dep ekige bólingeni belgili. Alayda, qanday ghylymdy alyp qarasaq ta, onyng bir ghana missiyasy bar – ol aqiqatty tanu. Sol aqiqatty tanuda «retrospeksiya» degen әdisting atqarar róli erekshe. «Retrospeksiya – «ótkenge nazar audaru» («ótkenning tirilui», «ótkendi izdeu») [3]. «Gýlder men kitaptardaghy» basty keyipker Álisher atty jazushy retrospeksiyalyq әdis arqyly ýlken ýsh tomnan túratyn kitabyn jazady. Onda týrkilerding payda boluy, payghambarlardyng dýniyege kelui, adamzattyng jaratushy Tәnirding bar ekenine senimi, payghambarlar men filosoftardyng tarihtaghy róli, әr kezendegi qoghamdyq ózgerister tarihy aspektilik túrghyda bayandalady. Keyipker Álisherding ómiri men әreketi «Gýlder men kitaptar» úghymymen ýilesin tapqan. Yaghni, Álisher kitabynda «Álem qalay payda boly? Adamzat qalay payda boldy? Alghashqy jazu, syzu, til qalay jәne qashan payda boldy? Biz oqyp jýrgen tarih dúrys tarih pa?» degen súraqtardyng jauabyn izdep, «artqa sheginis» jasady. Sonday-aq, ol shynayy ómirinde de «Qúday bar ma, joq pa?» degen saualdyng jauabyn, yaghny «aqiqatty» tabu maqsatymen «artqa sheginis» jasap, óz-ózine qol júmsaydy.

Álemning jaratyluy turaly oilary ekige bólingen filosoftar ózderin materialister jәne iydealister dep atady. Bastapqylary dýnie materiadan payda boldy dese, keyingileri dýnie iydeyadan, oidan dýniyege keldi,- deydi. Dәl býgingi tanda, ghylymda dýnie materiadan payda boldy degen úghym basymyraq. Al, HH ghasyrdyng basynda dýniyeni tanuda intellektualdy oidy birinshi oryngha qoyghan iydealisterding sany birshama arta bastady. IYdeyanyng jemisi retinde ghylymda әueli «qúrylymdyq lingvistika», keyin osy salanyng jelisimen «qúrylymdyq antropologiya» ghylym salasy payda boldy. Búl salanyng ókilderi ózderin «strukturalist ghalymdar» dep atady. HH ghasyrdyng basynda V.Gumbolid (1769-1859), Ferdinand de Sossur (1857-1913), Jak Derrida (1930-2004), Rolan Bart (1915-1980), Klod Leviy-Stross (1908-2009), Roman Yakobson (1896-1982), keyinirek HH ghasyrdyng II jartysynda «izin jalghastyrushylar» degen atpen tanymal bolghan Yu.M.Lotman (1922-1993), V.Yu.Borev, syndy fransuz jәne AQSh ghalymdary ghylymnyng jana baspaldaghyna shyqty. Olar ghylymgha «qúrylymdyq zertteu» әdisin alyp kelgendigimen erekshelenedi. «Qúrylymdyq zertteu – әdeby mәtinderdi logikalyq bir jýiege alyp keledi»[4, 22], - deydi tanymal fransuz strukturalisti Klod Leviy-Stross. «Búl mektepting ókilderin qyzyqtyratyn bir ghana mәsele bar. Ol «Tuyndy qalay jasalyndy?» degen súraqtyng jauabyn tabu»[5, 25] - deydi Klod Leviy-Stross.  Ony tabu jolynda, yaky aqiqatty izdeu jolynda әrtýrli ghylym salalary birigui kerek. Fransuz ghalymy Rolan Bart: «Shygharma tariyh, etnografiya, lingvistika, әdebiyet, jaratylystanu, antropologiya, matematika, әleumettanu, psihologiya syndy әr týrli ghylym salalarynyng ishki janghyruynyng nәtiyjesinde emes, qayta olardyng bir-birimen týiisuining nәtiyjesinde payda bolady»[3, 130],-deydi. Al, mәtinderdi logikalyq bir jýiege alyp kelu men tuyndynyng qalay jasalynghandyghyn bilude retrospeksiyalyq әdisting atqarar róli erekshe. Qúrylymdyq antropologiya ghylymynyng basty ereksheligi, әrdayym «artqa sheginis» jasap bastapqy aqiqatqa «qayta oralyp otyrady». Yaghni, Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptar» romanyndaghy Álisherding «Álem qalay payda boly? Adamzat qalay payda body? Alghashqy jazu, syzu, til qalay jәne qashan payda boldy? Biz oqyp jýrgen tarih dúrys tarih pa?» degen saualdar, qúrylymdyq antropologiyanyng da negizgi zertteu taqyryby. Búl arqyly Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptar» romanyn qúrylymdyq antropologiyalyq, onyng ishinde poststrukturalistik baghytta jazylghan tuyndy dep aituymyzgha әbden bolady. Sebebi, roman  epilogynan bastap, sonyna deyin túnyp túrghan iydeyalyq, pәlsapalyq dýniyelerden túratyn poststrukturalistik shygharma. Býginde janashyldyqqa jany qúmar qazaq oqyrmany ýshin jazu stiyli ózgesherek, aitar oiy týsiniksizdeu, yaky pәlsapalyq oilary basymyraq tuyndylar ýlken janalyq bolyp kórinui mýmkin. Alayda, jogharyda aitqanday, postrukturalistik baghyt  HH ghasyrdyng basynda Amerika jәne Batys Europa elderinde birshama zerttelingen sala bolatyn. Jazushy Didar Amantay osy poststrukturalistik baghytty últtyq negizde, kórkem әdeby stiylimen bere bilgen. Romannyng negizgi ereksheligi de osynda.

Romannyng atauy oqyrman ýshin týsiniksiz, әri qyzyqty. «Gýlder men kitaptar». Romandy búlay atau arqyly avtor oqyrmanyna ne aitqysy keldi? Romannyng «Shejire» atty bóliminde: «Kitap dýniyeni ózgertpeydi. Biraq, jetim kónil jalghyzdyqta ony ózine medet tútady» [1, 50], - deydi. Al, «Gýlder» atty bóliminde: «Eski zamanda shayyr qyzdyng súluyn gýlge tenedi. Qazir ol izgilikting beynesine ainalyp otyr. Qasiret shegip, beynet kórgende, shyndyqty tanyp, baqyt keshkende, sizding irgenizden údayy gýl tabylady. Qayghynyzgha ortaqtasady, quanyshynyzdy bólisedi, jalghyzdyqta serik bolady» [1, 60] - deydi. Avtordyng jalghyz ghana múndas dosy, syrlasy bar. Ol – kitap. Gýl de dәl sonday – jany nәzik, sezimtal syrlas dos.  Iya, múnda gýldi de, kitapty da jalghyzdyqtan qútqaratyn joldas retinde qaraugha bolar edi. Alayda, avtordyng aitayyn degen negizgi oiy búl emes sekildi. Avtor shygharmanyng sonynda «Gýlder me, kitaptar ma?» degen súraq qoyyp, ony tarihtyng enshisine qaldyratyn sekildi. Jazbalar atty bólimde: «...gýlder turaly shygharma, әlde kitaptar jayyndaghy tuyndy. Kitap oy retinde jalghyzdyqtyng ayasynda dýniyege keletin júmbaq qúbylys, al gýldi serik izdegen jany nәzik adam ósiredi. Gýl sezimdi oy tudyrady, kitap oidyng sezimin damytady» [1, 120] - degen sóilemder arqyly jazushy kitaptyng negizgi iydeyasyn jetkizip túr.

Belgili strukturalist-ghalym, poststrukturalistik baghyttyng ókili Rolan Bart «Avtordyng ólimi» (1967), «Shygharmadan mәtinge» (1971) atty maqalalarynda avtor, shygharma jәne mәtinning ara-qatynasyn zertteydi. Ol shygharma men mәtinning aiyrmashylyghyn bylaysha kórsetedi: «Shygharmalar men mәtinderding arajigin fizikalyq túrghyda ashugha talpynu bos әureshilik. Ásirese, «Shygharma degen – klassika, mәtin – avangard» deu jansaqtyq bolar edi... Mәtin eng kóne shygharmalar da boluy mýmkin, al kóptegen zamanauy tuyndylar mәtinge mýlde jatpauy mýmkin. Ayyrmashylyq mynada: shygharma – kitaby kenistikte (kitaphana katalogynda, kitap dýkeninde) qozghalyssyz qalatyn, zattyq fragment bolsa, mәtin – belgili bir erejelerge sәikes (nemese qarsy) dәleldenetin, әrqashan qozghalysta bolatyn, әdisnamalyq әreketterding alany»[2,131],- dep mәtinning ómirshendigin aitady. Múndaghy  shygharma – gýl bolsa, mәtin – kitap. Shygharma da, mәtin de avtordyng qanshama kýnder jalghyzdyqta kóz mayyn tauysyp jazghan enbegining jemisi. Alayda, onyng ghúmyry qysqa gýl bolatyny nemese ómirsheng kitap bolatyny tarihtyng enshisinde. Keyipker Álisher jazyp jatqan romanyn  «gýl me, kitap pa?» deydi. Dәl sonday D.Amantay da óz romanyn «shygharma ma, mәtin be?» dep oqyrman men tarihtyng enshisine qaldyryp otyrghan tәrizdi. Ony myna sóilemderden naqtyraq úghynamyz: « ...keybir adamnyng bilemin degeni key uaq ózin-ózi jay aldau bolyp shyghatyny bar. Ony qyzdyryp jýrgen tek roman iydeyasy ghana boluy ghajap emes. Áriyne, údayy izdenu qajet. Izdenisting bәri, әlbette, ýnemi sәtti bola bermesi anyq. Kók bayraqty týrki tarihy men qasiyetti diny kitaptar týgel derlik oqyldy. Arada jyldar ótti, әpsanalyq porma, onyng ishinde qalay jazyluy tiyis anyz, tәmsil ýlgisi әldeqashan sanada bekip, kónilge toqylghan»[1, 119]-dep jazushy mәtinning ghúmyrlylyghyn aitady.

Kitap sórelerinde, kitaphana katalogynda qoldanysqa ie bola almay jatqan kitaptar, yaky avtorlyq «shygharmalar» býgingi tanda óte mol. Onday shygharmalar kezinde óz avtorynyng yqpalymen baspa betinde jaryq kórdi. Biraq, adamzattyq qúndy oilardy bere almaghandyqtan kitap sanyn ghana kóbeytip túr. Al, Aristoteli, Ál-Farabi, Abay syndy danyshpandardyng tuyndylary, yaky «mәtinderi» mәngilik. Osynyng negizinde jazushy Didar Amantay Rolan Barttyng izimen shygharma, mәtin jәne avtordyng ara jigin ashady. «Mәtin ózine ózi teng som dýnie bolsa, aldynghy oryngha avtordyng dәrejesi emes, qabileti shyghady, tuyndynyng kýshti talant, asqan daryndylyghy ólshenetin bolady, al kitaptyng anyq týsinilui men dәl baghalanuyna kedergi keltiretin túlgha retinde pysyq avtordy údayy ajal kýtip túrady. Avtorda shygharmadan tapqan shamshyldyq kóp, ómir boyy úrpaghyna biylik jýrgizgisi kelgen qatal әke siyaqty, tәuelsizdik bergisi kelmeydi, al tuyndy erkindikti ansaydy. Synasyn ony, maqtasyn, ghaybattasyn, madaq jyryna qossyn, shejire tiziminen óshirip tastasyn, biraq mandayyna jazghanyn shygharma ózi kóterip aluy qajet. Keyde jarqyn múratyn izdegen avtordyng belgili bir naqty maqsatpen jazghany jyldar óte kele basqa maghynany berui mýmkin. Kóldeneng aitylghan payym keri audaryp oqyghanda, ózge oidy bildirui ghajap emes»[1, 59],- deydi jazushy Didar Amantay. Al, poststrukturalist-ghalym Rolan Bart: «Shygharma óz avtoryna tәueldi. Avtor óz shygharmasynyng әkesi men qojayyny. Al, mәtinde әke turaly aqparattyng izi mýlde joq. Mәtin óz qojayynynsyz da ómirshen... Álbette, avtordyng elesi mәtinde, óz mәtininde «sóileui» mýmkin, biraq tek «qonaq» retinde ghana. Búrynghyday jazushynyng shygharmashylyghyna onyng ómirin emes, endi kerisinshe, onyng ómirine shygharmashylyghyn tanu bastaldy» [2, 135], - deydi. Jazushy Didar Amantay fransuz strukturalisti Rolan Barttyng «mәtin» turaly ghylymy tújyrymdamalaryn avtorlyq payymmen ózindik formada qaytalap otyr.

HH ghasyrdyng basynda nemis ghalymy V.Gumbolid, shveysariya ghalymy Ferdinand de Sossur, orys ghalymy Boduen de Kurtene syndy zertteushiler lingvistikanyng negizgi bóligi retinde «qúrylymdyq lingvistika» mektebin qalyptastyrdy. Olar: «Búryn tildi oy jaratqan bolsa, býginde til oidy ózi tudyrady»,-dedi. Tilsiz oilau bolmaydy, yaghny kez-kelgen oy til arqyly kórinis tabady. «F. de Sossur oidy tilding semantikasymen tendestire otyryp, tildi qaghazben bylaysha salystyrady: «Oy degenimiz, sol qaghazdyng bet jaghy, al dybys – artynghy jaghy. Qaghazdyng bet jaghyn artynghy jaghynan býldirmey kesip alugha bolmaytyny siyaqty, tildi de dybystan, dybysty oidan bólip alugha bolmaydy. Múny tek abstraksiyalyq týrde ajyratugha bolady»-deydi» [5, 58].

Qúrylymdyq lingvisterding izimen Didar Amantay da óz oiyn bylaysha beredi: «Áueli, sonau qadim zamanda tildi oy jaratqan bolatyn, býgin kemeldenip alghan qory mol jýieli til jana dәuirde oidy ózi tuatyn qabilet tapty... Qazir tilding ózi oilaydy... Tәuelsiz asqaq til oidyng biyleushisi bolyp aldy, qabat kelgen bes sóz kәdimgi ayaqtalghan sóilemge ainaldy, sóilem izdenip, topshylaytyn boldy, býginderi jýzdegen tilding jýiesinde myndaghan iyesiz oy kózdegen múratynan adasyp jýr»[1,122]. Osy jәne basqa da mysaldardan D.Amantay «Gýlder men kitaptar» romanynda iydealister úsynghan postmodernistik әdisting kóptegen tәsilderin qoldanghanyn bayqaymyz.

Bastapqy uaqytta «modernistik» degen atau tek suret jәne arhiytektura ónerine ghana telingen. Keyin kórkem әdeby shygharmalargha da  aityla bastady.  «Postmodernizmning teoriyasy qazirgi kýngi eng bedeldi filosoftardyng biri Jak Derridanyng konsepsiyalary negizinde tughan. Derridanyng pikirinshe, «әlem – mәtin», «mәtin - shynayylyqtyng jalghyz ghana mýmkin modeli». Poststruktualizmning ekinshi bir negizin qalaushy dep filosof, mәdeniyettanushy Miysheli Fuko tanylady. Onyng ústanymdaryn kóbine nisshelik oilau jelisining jalghasy dep qarastyrady»[6]. Postmodernizm – ómirge degen erekshe, jana kózqaras. Strukturalist K.Kumar múny bylaysha týiindeydi: «Postmodernizm teoriyasynyng basqalardan ereksheligi jana qoghamdaghy jana əleumettik shyndyqty ghana emes, sonymen qatar bizding týsinigimizdegi shyndyqqa nazar audartady»[7]. Demek, postmodernistik shygharmada adamnyng oiy, onyng sanasy men týisigi aldynghy oryngha shyghady. Sóz basynda aitqanday Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptar» romany postsrukturalistik baghytta jazylghan postmodernistik tuyndy.

• Postmodernistik tuyndygha «metamәtin» degen dýnie tәn. «Metamәtin degenimiz – syryn ishine býkken «avtordyng bet perdesi» [8],- deydi Ábil-Serik Ábilqasymúly. Al, Didar Amantaydyng búl romanynda avtordyng betperdesin ashatyn mәtinder molynan úshyrasady.
• Poststrukturalistik taghy da bir belgi – mimikalyq realizm, yaghny sana aghymy. Avtor pәlsapalyq oilaryn kórkem shygharmadaghy keyipker oiy, ishki jan dýniyesining arpalysy arqyly berip otyruy. Al, «Gýlder men kitaptarda» keyipker Álisherding ishki arpalysy arqyly avtor óz oiyn beredi.
• Intermәtindilik. Bir mәtinning ózge mәtinge kirui nemese sitatalardyng berilui. «Qaysysy әlsiz – jaryqtan qashqan qara týnek pe, әlde qaranghylyq basqan jaryq pa...»[1, 3],- dep berilgen epilogynan bastap, romannyng ón boyyna intermәtindilik tәn.
• Taghy bir qúbylys – oqyrmangha oy tastau arqyly sheshimdi onyng ózine qaldyru tәsili. Romannyng әrbir bóliminde avtor osy tәsildi qoldanatyny kózge anyq kórinip túr.

Jazushy Didar Amantay postmodernizmdi qazaq әdebiyetine eng birinshi әkeldi dep aitsaq, onda oghan deyin jazylghan shygharmalardy joqqa shygharghanymyz bolar edi. Postmodernistik shygharmagha tәn jogharydaghy tәsilder M.Júmabaev («Qoylybaydyng qobyzy»), Oralhan Bókey («Qar qyzy», «Atau kere», «Saytan kópir») Á.Kekilbay («Anyzdyng aqyry», «Hansha-dariya, «Kýi», «Shynyrau»), M.Maghauin («Qara qyz»), T.Ábdik («Parasat maydany», «Tozaq ottary jymyndaydy, «Aqiqat», «Ong qol») tuyndylarynan da kezdestiremiz.

Jazushy Didar Amantay poststrukturalizmdi ghylymgha alyp kelgen zertteushilerding pikirin esh ózgerissiz, tek últtyq túrghyda jәne kórkem әdeby stili arqyly qaytalap otyr. Búl avtordyng óz tandauy. Múnday romannyng da óz oqyrmandary kóbeyer... Demek, postmodernistik әdis qazaq әdebiyetinde HH ghasyrda payda bolyp, tәuelsizdik jyldarynda damyp kele jatqan baghyt. Postmodernizm jana, tansyq әdis bolghandyqtan, búl әdisti qazaq әdebiyeti de jәne qazaq oqyrmandary da әli tolyqtay moyynday qoyghan joq. Olay bolsa, Rolan Bartsha «Mәtin be?», «Shygharma ma?» degen saualdyng jauabyn uaqyttyng enshisine qaldyramyz.

ÁDEBIYETTER TIZIMI:

1. Amantay Didar. Qarqaraly basynda: roman, povesti, әngimeler, esseler, ólender. Birinshi kitap. – Almaty, 2010. – 396 bet. /Bes tomdyq shygharmalar jinaghy/
2. Ádebiyet teoriyasy: Antologiya. 2-tom /Djuly Rivkin men Maykl Rayannyng redaksiyasymen. /Shygharmadan – mәtinge (Rolan Bart)/ – Almaty: «Últtyq audarma burosy» qoghamdyq qory, 2019. – 372 bet.
3. Merkulova M.G. Retrospeksiya: Shekspirovskaya modeli retrospeksiy v «Gamlete» http://www.world-shake.ru/ru/Encyclopaedia/3770.html
4. Strukturnaya antropologiya. K. Leviy-Stros. Moskva 1985. Glavnaya redaksiya vostochnoy liyteratury. 396 s.
5. Til men oilau. S.S.Áybәkir, A.Q.Trushev. PMU Habarshysy. ISSN: 1811-1823. Filologiya seriyasy. №1. 2016.
6. http://www.rusnauka.com/13_EISN_2014/Philologia/1_168822.doc.htm
7. Kumar From Post-Industrial to Post-Modern Society. New Theories of the Contemporary World. — Oxford (UK): Cambridge (USA), 1995. — R. 32.
8. https://adebiportal.kz/kz/news/view/12745

Ásem Ósken, 

L.N.Gumiylev atyndaghy  EÚU doktoranty.

Abai.kz