Senbi, 23 Qarasha 2024
Alash arysy 15095 10 pikir 13 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:54

T. Rysqúlov - әlemdik dengeydegi tanymdyq túlgha

Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Túrar Rysqúlovtyng 125 jyldyghyna arnalghan «Álemdik dengeydegi sayasy túlgha» atty tarihiy-tanymdyq dәris ótti. Tarihiy-tanymdyq dәristi úiymdastyrghan - uniyversiytetting «Úly dala túlghalary» ortalyghy. Jiynda qayratker Túrar Rysqúlovtyng qoghamdaghy orny, túlghalyq qasiyetteri boyynsha bayandamalar jasalyp, ol turaly zertteulerding bolashaqta jalghasu qajettigi sóz etildi.

- Túrar Rysqúlov turaly aitar bolsaq, ol birinshiden, últ qayratkeri, qazaq halqyn asharshylyqtan qútqaryp qalghan birden bir sayasy túlgha. Azyq-týlik jetkizu turaly Stalinge jazghan haty, Qazaqstan-Sibir joldaryn saludaghy belsendiligi onyng qayratkerligin aiqynday týsedi. Ol Qazaqstanda ghana emes, әlemdik dengeyde enbegi elengen túlgha ekenin úmytpaghanymyz jón. Sondyqtan, keleshek úrpaqqa Túrar Rysqúlovtay qayratkerdi tanystyru bizding paryzymyz. Túlghalardy tereng tanu bizding býgingi tәrbie júmystarymyzdyng negizi boluy kerek, - dedi is-shara kirispe sózin bastaghan, moderator, Abay atyndaghy QazÚPU-dyng birinshi prorektory Maqtaghaly Bektemesov.

Odan keyin «T.Rysqúlov jәne onyng zamandas-otandastary Qazaqstandaghy Sovettik qúrylys turaly» taqyrybynda sóz alghan tarih ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA akademiygi Mәmbet Qoygeldiyev T. Rysqúlovtyng zamandastaryna toqtala kele: T.Rysqúlovtyng negizgi iydeyasy – jalpytýrkilik iydeyasy. Týrkistandyq túlgha. Tútas Týrkistan iydeyasyn әlemge moyyndatqan túlgha. Ol turaly birneshe pikirler bar. Ol, birinshiden, taza bolisheviyk, kommunist boldy degen úghym bar. Ekinshiden, panturkistik úiym jetekshisi degen ústanym, ýshinshisi belgili bir rudyn, jýzdin, aimaqtyng ókili retinde ghana tanu. Aytylghan pikirlerding ýsheui de әlsiz, Túrar Rysqúlov búlardan әldeqayda biyik. Kezinde ol turaly M. Tynyshbaev pen M. Dulatovtyng enbekterinde aiqyn aitylghan, dedi.

Sonday-aq, ghalymdar T. Rysqúlovtyng biz bilmeytin san qyryna toqtaldy.

Shara barysynda tarih ghylymdarynyng doktory, professor Talas Omarbekov T.Rysqúlov: «týrikshildikke», «últshyldyqqa» aiyptalghan jәne últty qorghaugha arnalghan kýrdeli taghdyr» taqyrybynda keleli tarihy sәtterden ýzindi keltirip, Resey qúramyndaghy ortalyghy Tashkent bolghan Týrkistan avtonomiyaly kenestik sosialistik respublikasy qúrylghanyn aitty. Ol 1918 jyldyng 30 sәuiri bolatyn. Jana respublika qúru sheshimine tikeley qatysy bar, Túrardy sol kezde últtyq auytqushylyq isterge aralasty dep aiyptaghan bolatyn. Sol kezderi T.Rysqúlov, S. Qojanov, D. Jaynaqov, Q. Sarmoldaev syndy 1920 jyldardaghy qazaqtyng kórnekti qayratkerlerining esimderi tarih sahnasyna shyqqan bolatyn. Olar halyq ýshin ter tógip, enbek etti. Solardyng arasynda T. Rysqúlov Týrkistan jerinde Týrki kenes respublikasyn qúru kerek degen bastama kótergenimen, ol bastamany ýstemshil pighyldaghy Mәskeu kommunisteri qoldamady.Ol shyndyqty betke aitatyn adam bolghan. Ony qoldaghandar M. Tynyshbaev pen

M. Shoqay edi, dedi. Sonday-aq, shara barysynda T. Omarbekov «Asharshylyqty toqtatqan Rysqúlov» atta maqala jazghanyn tilge tiyek etti.

Tanymdyq dәris sonynda jazushy, tarihshy Beybit Qoyshybay, jurnalist-jazushy Kólbay Adyrbekúly, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng kandidaty Sәbit Shildebay últ qayratkerining bolmysy men baspasózdegi orny, múraghatta saqtalghan suretterining negizinde onyng tarihy kezenderi turaly túshymdy oilaryn ortagha saldy.

Jiyngha oqytushylar men atalmysh oqu ornynyng studentteri qatysty.

Ásel Nazaraly,

«Úly dala túlghalary» ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5527