Tamyryna tarihtyng talayghy tanbasy singen- Qazaq elining qasiyetti qúrsaghy nebir tau túlghalardy týletip úshyrsa da, qúshaghynda terbey almay tasbauyr tolqyndardyng ótine úzatyp jatty. Patshaday úldardyng parqyn kesh tanudy peshenemizding ózeginde óshpeytin ókinishtey qyp ghasyrlar dastanyna betteumen kelemiz. Degenmen, ótkenge salauat aituda qazaqtay qamkónil de joq dersin…
Qylyshy qynynan qan kópirtken keshegi dәuir, kelmeske keruen tartqan Kenesting elesi, jylanqúiryq kórinisi «sary belden» asqan zamanda, ensemizdi kóterip erlerimizdi týgendeudemiz. Últyna mәrt, halqyna adal qayyspas qara narday túlghalardyng tizbegin alystan taptyq, alystan tarttyq. Býginde solardyng qatarynan bóle qarap, oiymyzgha ózek etpek bop otyrghan kórnekti memileket jәne mәdeniyet qayratkeri, etnogrf-ghalym, últ janashyry bolghan eren túlgha - Ózbekәli Jәnibekov. Jasynan qoghamda bolyp jatqan ýrdister men oqighalardyng bel ortasyna aralasyp, Ghany Múratbaevtar taghan tartyp ketken komsomol jastary basy-qasynda shiraghan Ózbekәlining qazaq últynyn, júrtynyng aldyndaghy alabóten enbek joly sol kezden - aq bastau alghan edi.  Qazaqstan jastarynyng mәdeny әlumettik mәselelerining nebir týitkilderining sheshiluine ózek bola jýrip, últ әdebiyetining kelesi jas buynynyng qanattanuyna da tikeley negiz bolghan desek artyq ketkendik emes. Búl orayda Ózbekәlige tәlimgerdey bop, maqsat mýddesin aiqyndauda ústazday bolghan qazaqtyng dara perzenti - Iliyas Omarovtyn  ornyn aitpasqa bolmaydy. Sózimiz qúrghaq bolmas ýshin Ózaghannyng «Taghdyr taghylymy» kitabyndaghy, «…Jalpy Ilekenmen bir kezdesken adam onyng parasattylyghyn, imanjýzdiligin, ózgening oiyn ishtey úghynyp, jýrekpen týsinetin azamattyghyn mәngi baqy esinde saqtaytyn…» degen siyaqty asqaq tútqan pikirlerinen angharugha bolady. Býginde qazaq mәdeniyeti, әdebiyetining alyptaryna ainalghan  Oljas Sýleymenov, Túmanbay Moldghaliyev, Sәken Jýnisov, Qadir Myrzaliyev, Shәmshi Qaldyaqovtar osynday izgi aghalardyng qanatynan demeu kórgendigin bile beremiz be eken?! «Súnqaryna jaghday jasamaghan el, maydalardyng mazaghyna qalady» degendi tereng týisinu osy bolar, sirә. Qazaqtyng «temir komissary» atanghan Temirbek Jýrgenov, kenqoltyq, aq jarqyn Iliyas Omarovtardyng sara jolymen kele jatqan mәdeniyet minstrligin óz kezeginde Ózaghanda abyroymen atqardy. Búl tústa da últ bolashaghy ýshin tókken teri de bir kisidey. IYә, Ózbekәlini eske alatyn kez kelgen adam erekshe bir әserli estelikterdi qimastyqpen, boyyna túnghan parasattylyq pen adamgershiligi, kesektigine tamsanady. El ertenin alyp keletin jastargha qamqorlyqtyng manyzdylyghyn týisingen túlghanyng ómir joly da eshkimge úqsamaytyn qymbat, enbekke, kýreske, ónegege toly. Qay sala, qanday qyzmetting qúlaghynda bolmasyn últ el mýddesining janyna saugha bolghan Ózaghannyng nendey salada izi joq desenshi! Tek, ózi: «…mening ómirimning ózi osynday abzaly mol izdenisterden túrady. Ókinishtisi - biz siyaqty qyzmettesterding (funksionerlerdin) tikeley aralasqan, tipti ózi úqsatqan sharuasyna qoltanbasyn qaldyra bermeytinin paydalanyp, bitken isting nәtiyjesin әldekimderding ózine telip alatyny…» degendey dayyn asqa tik qasyqshylar da tabylmay qalmapty. Qazaqtyng tól mәdeniyeti, muzykasy, teatry, kóne jәdigerlerine qamqorlyq, olardy jinau, toptastyru, múrajay jasaqtauda, últymyzdyng ótkenin óltirmeu, ony qúrmetteude Ózbekәli Jәnibekovtyng enbegi eren. Mәselen, qúramyna arheolog, tarihshy, fotografy bar birneshe toppen kóne jәdigerlerdi izdep, halyqpen kezdesken. Ol - Manghystau men Ýstirttegi, Otyrar qalasynyn, Úlytau manyndaghy, Talas-Shu ózeni jaghalaularyndaghy, Jetisu men Ertis boyyndaghy mazarlar men kóne eskertkishterdi, halyq múralaryn týgendep, tizimge aldyrady. Sonyng nәtiyjesinde Qaraqan, Aysha-Biybi, Aqyrtas, Qozy-Kórpesh, Bayan súlu, Arystanbab, Joshy han, Alasha han siyaqty arheologiyalyq eskertkishterdi shaghyn zertteulerinde ghana kórsetilgen otyz myngha juyq mazar men eskertkishti qújat týrinde rәsimdep, memlekettik dengeyde qorghaluyna qol jetkizedi. Yaghni, býgingi úrpaqqa jogharyda atalghan tarihy eskertkishterdi tikeley atsalysuymen amanattap, sol kezde turistik industriyagha ainaldyrudy kózdegendigi - Ózaghanyng kóregendigining bir ghana dәleli ispettes. «Sherter», «Adyrna», «Sazgen» sekildi folklorlyq ansamblderin qúryp, Qazaqta tól by óneri joq degen qarang pikirding kýlin kókke úshyrghan «Altynay» by ansambilin dýniyege әkeldi. Últtyq biyimiz jayynda qúndy endekter jazyp, týptep zerttegen. Qazaq alpauyttary Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaev, Shәkәrim Qúdayberdiyev, Ahmet Baytúrsynov esimderining halqyna qayta oraluyna belsene atsalysyp, qazaq tilin damytu baghdarlamasynyng memlekettik tújyrymdamasyn jasaugha qatysady. 1970-75 jyldary Torghayda obkom hatshysy qyzmetinde jýrgendegi ózi bel ortasynda jýrip jasaqtaghan Arqalyq múrajayy. Odan ary qaray tizbeley beruge bolatyn orasan zor enbekteri býgingi úrpaqqa jemisin berude. Óz sózinde qogham qayratkeri Myrzatay Joldasbekov: «1988-90 jyldary Ó.Jәnibekov ortalyq partiya komiytetining hatshysy, men iydeologiya bólimining mengerushisi bolyp birge qyzmet istegen kezderim әli jadymda. Ózagha, azamattyq oidyng qalyptasuy, últtyq tarihymyzdyng qayta tirilui, qazaq teatrynyng dәuirleui, beyneleu, sәulet ónerining órleui, sheberler auyly bәri-bәri Ózaghannyng esimimen baylanysty. Ol shyn mәninde qazaq mәdeniyetining alyp túlghasy, bilgiri, janashyry edi. Kelbetinde halqymyzdyng aibary bar edi, әdildiktin, adamgershilikting jyghylmaytyn aq tuy edi» - dep sol bir kýnderdi eske alsa, e.gh.d., professor Erlan Múhtarúly «Qazaqtanu ghylymynyng qara nary» , - dep qúrmet tútatyndyghynan kóp nәrseni bayyptaugha bolady.
Kózi tirisinde «Dýniyede men eki qúdiretten-milisya men Jәnibekovten qorqamyn»- dep әzildeytin Shәmshi kompozitorgha Ózaghang jerlestigin eskere, «Osy sen, Shәmshi bizding elding jalghyz topjarghany ekensin, kók sugha qúshtarlyghyndy qashan qoyasyn?»- degeninde, «E, men nege jalghyzbyn, al, siz she?»-dep qarsy súraq qoysa kerek. Tamyrynan tanymyn ýzip qalghan tútas últtyq tarihymyzgha nauryz merekesi, aitys ónerining kiyesin alyp keluge tikeley múryndyq bolghan, Qazaq maqtanyshy Qoja Ahmet Yassauy kesenesin qalpyna keltirgen, ruhany astauymyzday Tayqazannyng týrki júrtyna qauyshtyrghan jankeshti úldy tanu, iya, Tayqazandy Leningradta ótken kórmege uaqytsha súrap alghany turaly mәlimetti tauyp, elge qayta әkelu jóninde mәsele de kótergen qaharman Ózbekәli Jәnibekovty tanu osy bolsa kerek. Elbasymyzdan bastap, býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng tizginin ústap otyrghan kóptegen aghalarymyz osy Ózaghannan tikeley tәlim alyp, azamattyq bolmystaryn bekitkendigin de basa aitpasqa bolmas. Olay deytinimiz qashan da qarapayym, keudesine qarlyghash úyalaghan qamqor aghamyzdyng boyyndaghy parasat pen kesektik keskininen susyndaghandardyng estelikteri eren. Úly múrattar jolynda kez-kelgen iske bel sheshe kirisip, tór men bosaghanyng arasynda birdey qyzmet ete beretin mәrt kónildigin býgingi estelikter saghynatynday. Aqtyq sapargha  el aghalary Qyrymbek Kóshirbaev, Erlan Aryndar bas kóz bolyp shygharyp salghan Ózaghana topyraq Arystanbab janynan búiyrypty. Últyn qorlatpay, újdanyn kirletpey ótken eren túlgha «kózi soqyrdan, kónili soqyr - jaman» degen sózdi jii aitsa kerek. Qazaqtyghymyz qalghyghan tústaghy qaghylez azamattyq ýn.
Ýlken ózen aqqan jerde ýlken arna bolady. Ózaghang arnasy ghasyrlar túmshalaghan tarihpen sabaqtas, sondyqtan da ol eshqashan qansymaq emes. Esti úrpaqqa ýlgi, enseli elge maqtan.

«Bizding elding jigitteri jigitterding tóresi,
Olar jayly, au, aghayyn ne bilesing sen osy?...»  

Jarqynbek  AMANTAYÚLY
«Bilik» gazeti, № 05 (102) 22 sәuir