- Nәke, býginde 200 millionnan astam kisining arghy tegi bop sanalatyn ata halyqty qalay ataghanymyz dúrys, týrik pe, joq týrki me? Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin súhbat barysynda dәstýrli týrki degen ataudy qoldana bersek qaytedi? Sózimizding basyn osydan bastayyqshy...

- Ata halyq dediniz. Endeshe, atamyzdyng atyn «týrki» dep sholaq qayyrugha әste bolmaydy. «Týrki», «týrk», «týrkologiya» degen - Kenes Odaghy kezinde bizding aqsaqal ghalymdarymyz oilap tapqan «ghylymi» jasandy ataular. Ata-babalarymyz 1300 jyl boyy týrik dep atalyp keldi. Endi ony «týrki» dep mazaqtaudyng qajeti joq. Sol bayyrghy atauy 1300 jyl boyy ózgermegen-di. Ony ózgertip ataugha bizding eshbir qúqyghymyz joq. Ángimening basy Týrik Eli turaly bolghandyqtan, ony dúrys atau kerek. Alashordalyqtar da eshqashan olay atamaghan. Tipten týrik әlemining ataqty aqyny Maghjannyng jyrlarynda «týrki» degen sóz joq. «Itting iyesi bolsa, bórining Tәnirisi bar», «Arghy atam - er týrik» deydi ...

- Alayda «týbi bir týrki» degen sóz de qazir qúlaqqa әbden sinisti bolyp ketken siyaqty...

- Nәke, býginde 200 millionnan astam kisining arghy tegi bop sanalatyn ata halyqty qalay ataghanymyz dúrys, týrik pe, joq týrki me? Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin súhbat barysynda dәstýrli týrki degen ataudy qoldana bersek qaytedi? Sózimizding basyn osydan bastayyqshy...

- Ata halyq dediniz. Endeshe, atamyzdyng atyn «týrki» dep sholaq qayyrugha әste bolmaydy. «Týrki», «týrk», «týrkologiya» degen - Kenes Odaghy kezinde bizding aqsaqal ghalymdarymyz oilap tapqan «ghylymi» jasandy ataular. Ata-babalarymyz 1300 jyl boyy týrik dep atalyp keldi. Endi ony «týrki» dep mazaqtaudyng qajeti joq. Sol bayyrghy atauy 1300 jyl boyy ózgermegen-di. Ony ózgertip ataugha bizding eshbir qúqyghymyz joq. Ángimening basy Týrik Eli turaly bolghandyqtan, ony dúrys atau kerek. Alashordalyqtar da eshqashan olay atamaghan. Tipten týrik әlemining ataqty aqyny Maghjannyng jyrlarynda «týrki» degen sóz joq. «Itting iyesi bolsa, bórining Tәnirisi bar», «Arghy atam - er týrik» deydi ...

- Alayda «týbi bir týrki» degen sóz de qazir qúlaqqa әbden sinisti bolyp ketken siyaqty...

- Týrik әlemi - ýlken әlem. «Týbi bir - týrik» deu kerek. Eger shyndyqqa kelsek, Týrkistan degendi biz «Týrikstan» dep jazuymyz kerek edi. Alayda bayyrghy týrik tilinin, qazirgi qazaq tilining zandylyghyna qayshy qúbylys múnda bar. Ol «-kst-» ýsh dauyssyz qatar kelip túr. Búl - bizge jat kórinis, arab-parsy tilderining әser-yqpaly. Demek, búl bayyrghy týrikshe «Týrik» + parsysha «-stan» degen eki sóz birikken «búdandasqan» sóz bolyp otyr. Qysqasy, «Orys+stan», «Ýndi+stan», «Monghol+stan», «Ameriyk+stan» degenmen para-par. Osman imperiyasynyng ornyn basqan Týrkie Respublikasy da (ózderin «Týrkie júmhúriyeti» deydi ghoy) parsy-arab tilderining әserinen alystap kete almay, eli de, halqy da «týrk», «týrkiye», «týrkler» bolyp atalyp qaldy. Maghan salsanyz, ony qazaqshalap Týrkiya demey-aq, Týrik Respublikasy, týrik halqy, týrikter deu jón. Euraziyadaghy týrik tektes júrttyng barlyghyn «týrikter», «týrik halyqtary» degen dúrys. Bizding qazaqtar da - týrik balasy. Atalmysh halyqtardy zertteytin ghylymdy da týriktanu degen ondy. Osylay atasaq, adasyp, shatasyp ketetin jan shyqpas, eshkim kem bolyp jatqan jay joq qoy dep oilaymyn.

- Anadoly týrikteri týrki halyqtaryna ortaq til etip týrik tilin jasaghysy kep onsyz da janúshyryp jýr. «Týrik» atauymen týrkologiya ghylymy solardyng sayasy úpayyn týgendep berip jýrmey me?

- Men sayasatker, sayasattanushy emespin. Óz pikirim mynau - Hún imperiyasynyng izin basa VII ghasyrda Týrik Eli kýlli týrik tildes úlystardy úiystyryp, aluan týrli halyqtardy tútastyryp, imperiyanyng kók tuyn berik te bekem etip qadap, qaharly da qatang sayasiy-әskery tәrtip ornatty.

Al Anadoly týrikteri - bizding oghúz tektes aghayyndarymyz, sol bayyrghy tuystas etnostarymyzdyng bir bóligi ghana. Batys әlemine baryp tirelgen qara shanyraqtan tym alystap ketken bauyrlarymyz. Olarda Osman imperiyasy ruhynyng sarqynshaqtary bar. Etnikalyq qúramy jaghynan qazir Týrik respublikasy da - kópúltty memleketterding biri. Bizdegidey tilding ayanyshty jay-kýii joq. Ol jerdegi barlyq últ, úlys ókilderi bir ghana qazirgi týrik tilinde sóilesedi. Olardyng sayasy mýddesi nede? Mәselening týbi nede? Týrik halyqtarynyng ortaq tili degen әngimede. Oghan eng layyqtysy - qazirgi qazaq tili. Alayda bizde, respublika kóleminde qazaq tilining qoldanystyq órisin keneytuden qorqyp, ýreylenip jýrmiz. Oghan basty kinәli jerlerdi ataghym keledi. Birinshisi - teledidar, radio baghdarlamalary. Qazaqtildi baghdarlamalar bar bolsa da, bar ekeni belgisiz, tipti joqtyng qasy derlik. Orystildi baghdarlamalar tym basym. Attap bassan, oryssha ghoy. Mysaly, radio bolsyn, internet bolsyn bәri-bәri - oryssha. Balalargha, jasóspirimderge arnalghan qazaqsha arnalar bar ma osy? Al memlekettik mekemeler, jekemenshik kәsipkerlerding aqparattyq kenistiginen bastap, resmy hat almasu, hat jazysuda, qarapayym kýndelikti tirlikte, avtobus, taksiy... dep aita bersen, tolyp jatyr.

- Qas tanba men segiz búryshty týrikting nyshany dep belgilep jýrmiz. Osy qanshalyqty negizdi? Búdan basqa da tanbalar bar ma?

- Qas tanba men segiz búrysh arbanyng dóngelegin menzegen tanbalar bolyp tabylady. Kóshpeliler túrmysynda tanbalar erekshe oryn alghan. Búl - úzaq әngime...

- Jaqsy, ol turaly oqyrmandy keyinirek jan-jaqty habardar ete jatarmyz. Juyrda syna jazudy kompiuterge salyp, arnayy shrift jasap shyqqan ekensizder, qútty bolsyn!

- Kóp raqmet. Biraq «syna jazu» deu dúrys emes. Árbir zattyng óz atauy bar ghoy. Bizding týriktanuda «syna», «oyma», «runikalyq jazu», «tas jazu» jәne t.b. dep qate atalyp jýr. Kóne týrikter bizding ata-babalarymyz asqan súnghylalyqpen oilap jasaghan tól tuma jazuyn «týrik bitik» dedi. Ol ejelgi tanbalargha negizdeldi. Sonymen qatar fono-morfemdik zandylyqpen yqshamdalyndy. Kóne týrik bitik - 40 tanba-әripten túratyn, tól tanbalar grafikasyna negizdelip, әlipbiylik dәstýrding buyndyq-әriptik (dybystyq) qos jýiesimen jasalghan fono-morfemdik (dybystyq-maghynalyq bólshekterge negizdelgen) alfaviyt. Týrik Elining resmy jazuy bolyp tabylatyn týrik bitikting jasalu bolmysyndaghy ghylymy negizdi qúndylyghy men kemengerligin maqtanyshpen ataugha bolady. Óitkeni búl kóptegen týrik tektes etnostardyng tilin bir emlege, bir tәrtipke yqshamday bilgen «әmbebap» jazu boldy. Búl - kóshpeli dalalyq órkeniyetting birden-bir asyl qazynasy. Qazir kóptegen týrik tilderinde sol bayyrghy atauy «jazu» degen maghynada «bitiyg», «bichiyk» jәne t.b. sózderi de saqtalynghan.

Qazirgi zamanda tehnikalyq mýmkindikter asa ken. Týrik bitikting tanba-әripterining arnayy baghdarlamasyn QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Til komiytetining tapsyrysy boyynsha Abay atyndaghy Últtyq pedagogikalyq uniyversiytet ghalymdary - fizika-matematika ghylymynyng doktory, professor Qazizat Ysqaqov, Gýlzada Serjan jәne t.b. bilikti mamandar jasady, búl kýrdeli isti naqty iske asyrdy. Sonymen birge týrik bitikting asa kóp aqparattyq mәlimetterding internet veb-saytyn da jasadyq. Ony www.irq.kaznpu.kz mekenjayynan kóre alasyzdar. Osy mamandarymyz jasaghan týrik bitikting baghdarlamasy týriktanu ýshin ýlken jetistik bolghan dep oilaymyn. Tipti de óte útymdy әri jaqsy, sapaly jasaldy. Ol azamattargha da aitar alghysym kóp, Tәnir jarylqasyn degim keledi. Múnday is dýniyejýzinde búryn-sondy, tipten qazaq, orys, aghylshyn tilderinde jasalmaghanyn taghy aitqym keledi. Endi kez kelgen adam kompiuterine sol baghdarlamany ornatyp kóne týrik bitikpen tanysugha, jaza beruge bolady.

- Ata jazuymyzdyng qyr-syryn bir kisidey bilesiz. Ózinizge belgili, evreyler әldeqashan «óli tilge» ainalghan ivrit tili men kóne әlipbiyin qayta tiriltip alyp, iygiligine jaratyp otyr. Qazir týrik ziyalylarynyng arasynda ortaq týrik iydeyasy kóterilip jýr. Bar týrikke ortaq etip osy jazudy alugha bola ma?

- Bolghanday qanday! Keremet bolar edi! Týrik bitikpen jazu - bizding ata dәstýrlik tabighy bolmysymyz. Bizge etene jaqyn tanba-әripterimiz degen sóz. Eger osy jazugha kóshetin bolsaq, barlyq týrikke bir ghana jazu qajet bolady. Ol jazudy qoldansaq, tanba-әripter de ýnemdeledi, uaqyt ta ýnemdeledi. Tipti birte-birte bir ghana tilmen sóileser edik. Búl jazu asa kýrdeli qytay, japon siyaqty iyeroglifti jazu emes. Órkeniyetten qalyp qoyamyz degen ýrey de bar keybir ziyaly qauymda. Týrik bitikting ózi dayyn túrghan tanghajayyp órkeniyet emes pe?! Oghan kóshu ýshin tek qana batyldyq kerek. Qorqyp, ýreylenip, «orys mәdeniyetinen, әlemdik latynshadan qalys qalamyz» dep shoshityn eshtene de joq. Ol jazulardy onsyz da ýirenip jýrmiz ghoy.

Qaranyzshy, biz kóne týrik bitikten keyin arab grafikalyq jazudy, odan - latyn, odan keyin kirillisany qoldandyq. Endi qayta latyngha kósheyik degen de úsynystar bar. Jazudy ózgertu degenimiz - kýndelikti kiyim auystyryp kiyetindey, onay sharua emes. Ol ýshin әueli jazudy qoldanugha layyqty tilding kenistigi bar boluy kerek. Bizding jay-kýiimiz - kýrdeli, qostildimiz, tipti endi ýshtildi bolugha úmytylyp baramyz. Biz kóp tildi mengeruden qoryqpauymyz kerek. Biraq ana tili - san ghasyrlar boyy qalyptasqan, qangha singen, últtyng últtyghyn kórsetetin airyqsha manyzdy etnoәleumettik qúbylys. Bizge keregi - memlekettik tilding mәrtebesi. Bir negrding nemese japon, qytaydyng qazaqsha sóileui emes, qazaqtyng qazaq tilin jetik mengerui, últ boluy bizge asa manyzdy. Ahmet Baytúrsynúly «Tili joghalghan júrttyng ózi joghalady» degen edi. Tarihta tilin joghaltqan talay júrttar boldy. Mysaly, Qytaydaghy Ishki mongholdardy, Manjúriyadaghy manjúrlardy tili joghalghan el deuge bolady. Reseyde qanshama týrik úlystary ana tilin joghaltqanyn kim biledi?..

- Joyylyp bara jatqan týrki halyqtaryna arasha týsuding joldary bar dep oilaysyz ba?

- Bar, әriyne. Patshalyq Reseyding XIX ghasyrdaghy sanaq, týgendeulerinde «200-den astam týrik tildes últtar men úlystar bar» delingen eken. Qazir qanshasy qalghandyghy bizge beymәlim. Olargha baryp tektep jatqan eshkim joq. Últty saqtap qalu degenimiz - últtyq genofondy saqtau degen sóz. Qazaq dalasy barlyq týrik júrtynyng qara shanyraghy bolghandyqtan, dәl býginderi olardy ózimizge qonystandyryp qana saqtap qala alamyz. Basqa joldary da bar ghoy. Jalpy, últtyghyn saqtap qalghan úlystardyn, shaghyn memleketterding tәjiriybelerinen ýirenetin jayttar kóp dep oilaymyn.

- Bir kezderi kóne týrik eskertkishterining dýniyejýzi boyynsha ornalasu kartasyn dayyndap jatyr edinizder. Ayaghyna jetkize aldynyzdar ma?

- IYә. Kóne týrik bitiktastary men eskertkishterin týgendeu, katalogtau isi kýrdeli bolsa da, negizinen, ayaqtaldy. Jalpy, kartasy dayyn bolghan. Degenmen taghy da janadan tabylyp jatqandary bar. Mysaly, Mongholiyadan 2008 jyly kóne týrik bitik jazuly muzykalyq aspap tabyldy. Ony da kartagha engizu kerek.

- Bir ghalym aghamyz «týrkologiyanyng eng jemisti dәuiri Kenes kezine tiyesili, qazir kóne týrki men qazaqtyng arasyndaghy baylanysty zerttep jýrgen adam joq» dep edi. Shynymen de, Tәuelsizdikten keyingi týrkologiyanyng damuy qalay bolyp jatyr? «Shirkin» degizetin jastar bar ma?

- Kenes Odaghy dәuirinde týriktanu ghylymy jýieli týrde damy bastaghany ras. Ol da - zandy qúbylys. Alayda ol «týrkologiya» sayasy astyrtyn mýddeni kózdegendikten, tek qana «Sovettik» týrik halyqtaryn «sovettendiru» maqsatynda qarjy-aqshany ayamady, qarjy bolghan son, jazylmaghan taqyryp qalmady, is solay boldy. Onyng ýstine birde-bir týrik halyqtary óz tarihynyng naqty shyndyghyn bile almay, bilse de, jaza almay ketti ghoy. Jazghandaryn qudalap atyp, joq qyldy. Týrik halyqtaryn bilimsiz nadan kýiinde ústaghysy keldi. «Mynau - sening tilinning grammatikasy, mynau - sening tilinning sózdigi, mynau - sening bar joq mәdeniyetin, mynalar - senderding týriktanushy ghúlamalaryn» dep qorytyndylady. Kenes Odaghynyng keyingi kezenderinde (70-90 jyldary) týriktanu salasy ghylymy izdenis emes, ataqqúmarlardyng әlegi men rublidep ailyq aludyng oiynshyghyna ainaldy. Sol sebepten de Qazaqstan Tәuelsiz memleket bolghan alghashqy jyldary sol bayaghy «tәtti kәmpitting kenselik týrkologtary» týriktanudy әbden әlsiretip, qojyratyp bitirgen kezi bolatyn. Bir ghana mysal, Qazaqstanda «kóne týrik arheologiyasy» degen aty-zatymen joq boldy, kóne týrik bitiktanu salasyn aitpay-aq qoyayyq. 1954 jyly «Qazirgi qazaq tili» (akademiyalyq grammatikasy) jazyldy da, odan keyin ol is toqtady. Týriktanu degen keng auqymdy sala týrik tilderin «fonetikalap» zertteuden-aq ary barmay qaldy, tipti «týrkologiya» degen tildi zertteushilerding menshigine ainalghanday. Ótkendegi jaqsy-jaqsy jetistikterdi joqqa shygharyp otyrghan joqpyn. Endi sol «kenestik týrkologiyanyn» shala-jansar qaldyghynan egemendi Qazaqstan óz týriktanuyn qalyptastyruy kerek. Sondyqtan 1991 jyldan beri qazaqstandyq týriktanu salasy «endi ghana er jetip» keledi dep oilaymyn. Jetken jetistikter de mol. Jetispey jatqan ister de kóp. Bizde týriktanu ortalyqtary kóptep ashyldy. Mening oiymsha, qazaqstandyq týriktanudyng strategiyalyq baghdarlamasy qajet.

- Ángimenizge kóp-kóp raqmet!

Izgi tilek

Kóne týrik bitik jazuyn ýirenu tym auyr is emes. Tanba-әripterdi jattau әrkimnin-aq qolynan keledi. Arghy atalarymyzdan qol ýzip qalmau ýshin sol múralardy belsendi nasihattap, týrik halyqtaryn júrtqa tanytyp jatqan gazetterinizge aitar alghysym kóp!

Átten...
Últtyng ruhyn kóteretin, ózimiz jasaghan tarihy taqyrypta jazylghan kinofilimder, balalargha, jasóspirimderge arnalghan mulitfilimder qazirgi ghalamdanu zamanynda biz ýshin auaday qajet bolyp túr. Tipti tәrbiyelik manyzdy kompiuterlik oiyndardyng baghdarlamalaryn da jasaugha bolady ghoy.

Datym bar!
«Tәniri tekti bek úldardy qúl bolghyzbay,
Súlu qyzdardy kýng bolghyzbay,
Isher asyn mol ettim,
Kiyer kiyimin keng ettim,
Kedeydi bay qyldym,
Az halyqty kóp qyldym,
Jaqsylap tynda!
Aqylmen úq!» - deydi bitiktastarda bilikti qaghandar men asyl bekzattar. Kóne týrikterding әlemdik tarihy sahnasyndaghy asqaqtaghan biyik kezeni bolatyn. Osynday biyiktikten biz de kórinuge úmtylayyq demekpin.

Maqsat Ádilhan

«Alash ainasy» gazeti 19 mausym 2009 jyl