.... Qazaq dalasy - alghashqy adamdar payda bolyp, mekendegen jer betindegi sanauly kindikterding biri, - deydi geologiya miyneralogiya ghylymynyng doqtory Ádilhan Baybatsha ózining "Qazaq dalasynyng ejelgi tarihy" maqalasynda. (Qaranyz: "Egemen Qazaqstan" gazetining 1997 jylghy qazan aiynyng 10-yndaghy kezekti sany). Búghan dәlel úlanghayyr jerimizding qay púshpaghynan bolmasyn әr kezenderi tabylghan arheologiyalyq qazbalar men mәdeny eskertkishterding týp tarihy tym ejelgi dәuirlerden syr suyrtpaqtaytyndyghynda. Arghy ata-babalarymyzdyng sausaghy tiyip, kózin kórgen mol múraghattardyn  býgingi qolda bar jiyntyq qory әlemde jer kólemi jaghynan (2,7 mln. sharshy shaqyrym) toghyzynshy oryndy iyelenetin qazirgi tәuelsiz Qazaqstan memleketining qadym zamandarda adamzattyng altyn besikterining birigeyi bolghandyghy jónindegi joramaldyng aqiqattyghyn aighaqtaydy. Týrki tektes halyqtardyng shyn azattyghyn ansaghan Maghjan aqyn:  "Kóp týrik enshi alysyp tarasqanda, Qazaqta qara shanyraq qalghan joq pa?"-degen edi ghoy. Kezinde kóshpelelerding at dýbirine bólengen Euraziya qúrlyghynyng dәl kindigine ornalasqan jerimiz baytaqtyghy boyynsha da osy alyp aimaqtaghy qos kórshimiz Qytay men Reseyden keyingi ýshinshi qatarda túr.

.... Qazaq dalasy - alghashqy adamdar payda bolyp, mekendegen jer betindegi sanauly kindikterding biri, - deydi geologiya miyneralogiya ghylymynyng doqtory Ádilhan Baybatsha ózining "Qazaq dalasynyng ejelgi tarihy" maqalasynda. (Qaranyz: "Egemen Qazaqstan" gazetining 1997 jylghy qazan aiynyng 10-yndaghy kezekti sany). Búghan dәlel úlanghayyr jerimizding qay púshpaghynan bolmasyn әr kezenderi tabylghan arheologiyalyq qazbalar men mәdeny eskertkishterding týp tarihy tym ejelgi dәuirlerden syr suyrtpaqtaytyndyghynda. Arghy ata-babalarymyzdyng sausaghy tiyip, kózin kórgen mol múraghattardyn  býgingi qolda bar jiyntyq qory әlemde jer kólemi jaghynan (2,7 mln. sharshy shaqyrym) toghyzynshy oryndy iyelenetin qazirgi tәuelsiz Qazaqstan memleketining qadym zamandarda adamzattyng altyn besikterining birigeyi bolghandyghy jónindegi joramaldyng aqiqattyghyn aighaqtaydy. Týrki tektes halyqtardyng shyn azattyghyn ansaghan Maghjan aqyn:  "Kóp týrik enshi alysyp tarasqanda, Qazaqta qara shanyraq qalghan joq pa?"-degen edi ghoy. Kezinde kóshpelelerding at dýbirine bólengen Euraziya qúrlyghynyng dәl kindigine ornalasqan jerimiz baytaqtyghy boyynsha da osy alyp aimaqtaghy qos kórshimiz Qytay men Reseyden keyingi ýshinshi qatarda túr.

Al, úlanghayyr elimizding kartasyna qarasang týrki qauymdastyghy ornyqtyrghan órkeniyettilikting bólinbes bir bólshegindey bolyp Syr ózenin emirene emgen Qyzylorda oblysy Qarataudyng batys púshpaghynan bastap soltýstiginde Aqtóbe ónirimen aralyqtaghy 225,5 myng shaqyrymdyq aumaqty en jaylap jatyr. Kenishke bay, kýrishi mol, týlikke toly búl ónirding qoynauyna da tarih túnyp, shejire úya salghan. Bir kezdegi úzyndyghy 2137 shaqyrymgha sozylghan arnasy keng Syrdariya ózining qanasyna simaghan mol suyn ortaytu ýshin Yaksart (keyinnen Qamys qala, Aqmeshit, Perovsk jәne qazirgi Qyzylorda) shaharynyng túsynan Janadariya men Quandariya jәne Qaraózek syndy ýsh salagha bólinip, IYirkól, Toranghylsay, Qúrózek, Qútyrghansay atalghan birneshe ózekterdi qamtyghan kórinedi. Qyzylqúm men Qaraqúm ýstirtterining shól dalasyn sulandyrugha tamyr tartqan búl tabighy jýieler eng aldymen arqyray aqqan asau ózen kezinde kólemi jaghynan dýnie jýzi boyynsha tórtinshi oryndy iyelengen aidyndy Aral tenizin shalqytty. Nәtiyjesinde osy aimaqty mekendegen júrtshylyq jappay balyq aulaudy kәsip etip, keyin eginshilikpen ainalyssa odan song tórt týlik mal sharuashylyghyn damytugha da qol jetkizgeni mәlim. Tylsym tabighat ana netken sheber desenizshi?! Say-salamen jayylyp shyghangha shyqqan syrly ózenning suynan Qyzylqúmnyng júpar iyisti jusany men qyzuy mol sekseuili nәr alghan. Ólkege qút pen bereke darytqan atamekenning darhandyq nәri  sonau jaugershilik zamanda qiyan keski qyrghyndardyng alapat sýrginine úshyrasa, kenestik jyldardaghy qoldan jasalghan qiyanattardyng kesirinen taghy túsaulandy. Desek-te on jyldan astam uaqyt boyy ekologiyalyq apatty daghdarysymen dýnie jýzin dýrliktirgen sol ýlken qazandyqtyng túzdy tabanyna songhy jyldary mol su qory jiberilip, tәuelsizdikting túghyrlana týsken túsyndaghy el ekonomikasynyn  damu qarqyny búl aimaqty ata kәsibimen  qayta týletude.

Ótkel bermey asau minezi tanytqan búl ózenge kezinde ataqty Nil ózeninen tabylmaghan ghajayyptar osy Syrdyng óne boyynan bayqalady degen joghary bagha berilui de beker bolmasa kerek. Sonday-aq Syrdariyanyng bastauynan qúyar saghasyna deyin úshqan búlbúl qústyng tek jayqala ósken gýlge qonyp jetedi degen el auzyndaghy sipattamany anyz desek te aqiqaty basym. Ghalymdardyng payymdauynsha Syr men Ámu ózenderining arasyndaghy jaziraly jazyqta jýzge juyq mәdeny mekenderding qúm men topyraqqa kómilip qalghany anyqtalghan eken. Údayy jýrgizilgen shapqynshylyq әreketter men basqa da jaghdaylardan qirap býlingen qalalar men qorghan-qamaldardyng jermen-jeksen boluy tarih jarasynyng tyrtyghy dersin. Eski shyghys tanu ghalymdarynyng kóbi dala kóshpendilerinde qala mәdeniyeti bolmaghan deytin birjaqty synarezu pikir ústanghan. Al, V.V.Bartolid, S.P.Tolstov pen Á.Divaev jәne qazaqtyng kórnekti ghalymdary Á.Marghúlan  men Á.Qonyratbaev arheologiyalyq zertteuler arqyly Syr alqabynyng ózinde oghyz-qypshaq úlystarynyng Otyrar, Týrkistan, Sauran, Sunaq, Sýtkent, Ýzkent, Jankent, Janaqala, Barshyn kent jәne Jetiasar syndy irili-úsaqty mәdeniy-sharuashylyq, sauda-sattyq ortalyqtary bolghanyn naqty dәleldep berdi. Sonymen qatar Qanqa baba, Sarman ata, Oqshy baba, Qorqyt әuliye, Qarmaqshy ata, Qayyp ata jәne Arsylanday basqa da sәuletti keshendik múnaralardy izdestire tauyp, taspen jazylghan simfoniya derlik ghajayyp qúrylystardyng ornyn hatqa týsirip ketken.

1982 jyly oblystyng aumaghynda 220 eskertkish (114 arheologiyalyq, 50 arhiytektura, 41 monumentalidyq jәne 14 tarihiy) esepke alynsa, songhy kezdegi resmy derekter boyynsha 145 arheologiyalyq, 298 arhiytektura, 49 monumentalidyq, 16 tarihy turistik mәndegi nysandardy qosqanda barlyghy 508 eskertkishting bar ekendigi belgili boldy. Sonda songhy jiyrma jyldan astam  uaqyttyng aralyghyndaghy aiyrma - eki jýz seksen segiz. Osydan-aq izdeushisi bar últtyq ruhany baylyghymyzdyng qanshama qyruar dýniyelermen tolyqqanyn tap basyp tanugha bolady emes pe?

Bayyrghy týrki qoghamynyng qúrylymy men әleumettik ereksheligi jәne әdet-ghúrpyna say salt-dәstýrlerin de bayandaugha negizdelgen әigili "Qorqyt baba kitaby" dastanyn qiynnan qiystyryp sheber qúrastyra bilgen Áziz abyz ózining sazgerlik qúralymen "Targhyl tana", "Áuippay", "Úshardyng úluy", "Jelmaya" men "Bashpay" syndy basqa da ondaghan әuenderdi oryndap elge taratqan eken. Qazir búlardyng bәri halyq shygharmasy retinde el arasynda keninen oryndalyp jýr. Kezinde úmytyla bastaghanymen keyingi kezde qayta kórinis tapqan yspaly jәne ýrmeli (nar qobyz, jez qobyz, adyrna, jetigen, asa tayaq, shinkildek, dabyl, danghyra, saz syrnay siyaqty ) saz aspaptarynyng bastauynda túrghan eng kóne Qyl Qobyzdyng shyghu tegin zertteushiler tobynyng Qorqyt babanyng shygharmashylyghymen baylanystyrghan payymdauy osylaysha óz zandylyghyn tapqan synayly. Búl az deseniz mynanday derek taghy bar. Qorqyttyng jastyq shaghynda týsine bir perishte enip: ýienkining týbinen ýiirip alghan aspabyng alty jasar atannyng jiligindey eken, oghan endi nar týiening terisinen shanaq pen or tekening mýiizinen oiylghan tiyek jәne besti aighyrdyng qúiryq qylynan esilgen ishek jetpey túr,-depti. Osy aitylghandardy oryndap, qolyndaghy  qobyzgha til bitirgen babamyz elding erkindigi men halyqtardyn  yntymaghy jәne bolashaq úrpaqtyng bayandy baqyty ýshin  jelden de jýirik jelmayasyna minip mәngilik mekenge layyqty Jerúiyqty izdep shyghady. Talay jol jýrip tútastyghyn saqtay almaghan júrtynyng berekesizdigin kórip, jan týrshigerlik ghalamy súmdyqtargha shydamaghan abyz qart qartayghan shaghynda ózekti jangha bir ólimning baryn bilip, ajaldyng tyrnaghynan qashady. Qayda barsa da Qorqytqa kór qazyp jatyrmyz degen shoshynarlyq suyq sózden týnilgen ol sharshaghan sәtinde sәl myzghyp almaq bolyp kirpik ilgen boyda Kók Tәniri bylay dep ayan bergen deydi: "Áy, pәruana pendem dýniyening tórt búryshyn tegis kezip túraqtay almadyng ghoy. Jerding ortasy - Syrdyng jaghasy. Endi ózinning tughan eline baryp mәngilikke damyl tabasyn" . Osy eskertuden selt etip oyanghan Qorqyt babamyz shynynda da suda kór qazushy bolmaydy ghoy, ózenge baryp jan saqtarmyn deydi ishtey. Sóitip Syrdariyanyng ortasyna ter singen teri jabudy jayyp jiberip, kýnirengen kýileri arqyly úrpaghyna ózining naqyl sózderin úlyqtaugha kirisedi. Sebebi jahandaghy jaratylys ataulynyng ýnin sóiletken óner iyesining qyl qobyzy kýnirenip túrghanda әzireyilding ózi  dәrmensiz eken. Osylaysha ol jýz jyl boyy súm ajaldy óz manyna juytpaghan kórinedi. Toqtausyz sarnaghan ashy zardyng alysqa jetkeni sonshalyqty osy syrly әuenge elitken an-qústar qimylday almaghan kórinedi. Qyr astynan estilgendey syrly sazdyng syryn bilmek niyetpen alystaghy arqa jerinen úzap shyqqan Qyryq qyz jýre-jýre Betbaqdalanyng shóline jolyghyp әbden sharshaydy da әri qaray ilgerileuge әlderi kelmeydi. Ayaghy auyrghanyna qaramastan keudesindegi qúr sýldesin sýiretip jalghyz ózi jyljyghan  taldyrmash boyjetken Syrdyng jaghasyna jaqyndaghanda әl jinau ýshin sәl qalghyp ketken әziz babany jan alghysh keyiptegi qara qúrt shaghyp óltiredi. Osylaysha ekeui bir-biri kóruge ýlgirmey qalghan. Qyl qobyzy qosa kómilgen ardaqty әulie saghanasynan kýni keshege deyin "Qorqyt-Qorqyt" dep әruaqty babany joqtaghanday múndy saryn údayy sarnap túrsa kerek. Al, mazardyng janyna jaqyn manaydan qyzyl qyshtan qalanghan Aqsaq qyz molasynyng da tabyluy osy anyzdardyng úshyghy shyndyqqa janasatynyn aighaqtap túrghanday.

Búla boyy qasiyet pen kiyege túnghan Qorqyt baba Syrdyng Aral tenizine qúyatyn saghasynda úzaq jyldar boyy oghyz memleketining astanasy bolghan Jankent shaharynda (qazirgi Qazaly audanynyng ortalyghy Áyteke By kentinen ontýstik batysqa qaray 20 shaqyrym) dýniyege kelgeni belgili. Shamamen 295 jylday ghúmyr keshken abyz aqsaqaldyng mýrdesi ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary ózining tughan jerine tayau Qarmaqshy topyraghynan tabyldy. Sodan beri joly týsken músylman qauymy  "kiyeli Qorqyt babanyng kýmbezi" retinde osy túsqa basyn iyip, minajat jasaudy dәstýrge ainaldyrghan bolatyn. Erte kezde jarqabaqqa saz kesekten qalanghan shaghyn qorymdy búryn tabighat tozdyrsa, keyin tasyghan su mýjip qúlatypty. Sosializm saltanat qúryp túrsa da últjandy janashyr azamattardyng jogharygha deyin talap qoya biluinen júqanasy ghana qalghan mazar memlekettik qorghaugha alynyp, qabirding qalghan bóligi jaqyn mangha qayta qoyylypty. Qorqytty qadirleuding Syrdariya jaghasynda myng jyldyq tarihy baryn biletin sol kezdegi Qarmaqshy audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy marqúm Eleu (Manghystau oblysynyng qazirgi әkimi Qyrymbek Kósherbaevtyng әkesi) Kósherbaev  babanyng esimin mәngilik este qaldyru maqsatynda ensesi biyik eskertkish ornatugha baryn salypty. Arda azamattyng búl batyl bastamasyn Syr eli keninen qoldaghan bolatyn deydi osy baghytta jýrgizilgen jasyryn júmystardyng jay-japsaryn jaqsy biletinder. Ásirese tanymal qorqyttanushy týrkolog ghalym Áuelbek Qonyratbayúlynyng aqyl-kenesine jii jýginse kerek.  Al, kóre almaushylyqtyng qyrsyghyna úshyraghan keybir qandastarymyz óz qysastyqtarynan qaytpay jogharghy jaqqa aryz boratumen bolady. Shaghym Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti mәdeniyet bólimining orynbasary  A.Ustinovtyng qúlaghyna tiygen song jergilikti ónirde oryn alghan olqylyqtardy tekseru ýshin ortalyqtan arnayy júmys toby jiberilipti. Negizgi maqsattary Úly Qazan tónkerisi kýnining qarsanynda kommunistik partiyanyng kýn kósemine túrghyzylghan eskertkishti kýrdeli jóndeuden ótkizuge bólingen qomaqty qarjynyng qaydaghy bir әulie shaldy dәripteytin asta-tók dastarhan men aqyndargha beriletin qymbat jýldelerge júmsalghanyn anyqtau bolatyn. Biraq jogharghy jaqtan janúshyra jedel jetkender búl aqparattardyng shyndyqqa janaspaytynyn bayqap, mәlimetterding jalghandyghy jayyndaghy qorytyndygha keledi. Sebebi qúrylys júmystary halyqtyng ózi jinaghan qomaqty qarajat arqyly Bayqonyrdaghy әskery qúrylysshylardyng kómegimen ense kótergen eken.Alayda әr týrli dengeydegi alyp-qashpa әngime osymen ghana shektelmey respublikanyng sol kezdegi basshysy D.Qonaevqa deyin jetedi. Osyghan oray Qaltay Múhamedjanov, Ábilda Tәjibaev syndy ziyaly azamattarmen sóilesken song Dinmúhamed Ahmetúlynyn: "Ol eskertkish Mәskeu men Pekin qalalarynyng arasyn jalghaytyn ýlken tas joldyng ayaldamasyna salynghan. Búl tarihy oryn shet eldik turisterge kórsetetin mol mәdeny múragha iye. Men ózim ol jerge qúrylys júmystaryn jýrgize bastaghan kezde әdeyilep baryp qaytqanmyn"- degen bir auyz sózi tarpandyq tanytqan talaylargha tosqauyl bolypty.

Sóitip syrbaz sәuletshi Bek Ybyraev pen tanymal-fizik Sovet Isataevtyng birlesken jobasymen audan ortalyghy Josaly qystaghynyng manayyndaghy Qorqyt baba atyndaghy temir jol beketinen bes shaqyrym qashyqtaghy Mәskeu-Tashkent temir joly men Samara-Shymkent ortalyq tas joldyng aralyghyndaghy  biyik tóbening basynda zәulim belgi boy kóterdi. Jana ýlgini jobalaushylar dýniyening tórt búryshyna әr qyrynan qaratylghan Qobyzdyng simvolikalyq túrqyn ózindik ýilesimmen sheber beyneleuge baryn salady. Tipti tas túghyrgha jan bitiruge baghyttalghan talpynystarynyng tehnikalyq túrghydan tamasha ýndestik tapqany әli de talaylardy tanyrqatuda. Sebebi ainalasy jazyq aitaqyrdy ýiire soqqan anyzaq jelding baghytyna baylanysty jogharghy jaqqa arnayy ornatylghan ortasy tesik úzyndy-qysqaly temir ózekshelerding ýni әr aluan syrly sazgha úlasuymen  úigharylghan. Dybystyng búl tanghajayyp qúbylysyn kәsiby baghytta bayypty baghamday biletin kәnigi mamandardyng aituynsha  avtorlardyng tamasha tóltumasy alghashqy kezderi kelushilerge keremet әser bergen. Al songhy jyldary kýiding kýmbiri kómeski tarta bastaghangha úqsaydy. Tyndaghan qúlaqqa qazirgi kezde әiteuir bir shuly yzyndardyng esteletini anyq. Mýmkin alghashqy kezdegi sapasy shynynda da joghary dengeyde bolghan shyghar. Biraq keyinnen әldeneshe mәrte barghan bizder ýshin kónildi demeytin kórinis әlgindegidey әlsiz.

1997 jyly oblys ortalyghy Qyzylorda qalasynda elimizding ghana emes, sonymen birge Týrkiyanyng Ázirbayjan men Týrikmenstannyng qorqyttanushy ghalymdarynyng qatysuymen ótken halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya barysynda danaghóy abyz mәngilik damyl tapqan túsqa әlemdik  talaptargha say múrajay salu kelisiledi. Osy iygi bastamagha oray jәne  Birikken Últtar Úiymynyng oqu men ghylym jәne mәdeniyet jónindegi mamandandyrylghan mekemesi YuNESKO birlestigining shenberinde 1999 jyly "Qorqyt Ata kitabynyng - 1300 jyldyghyn" dýnie jýzilik dengeyde ótkizu is-sharasy barysynda Elbasynyng tapsyruymen Qazaqstan Ýkimeti bәiterektey dara túrghan  eskertkishting manayyna shaghyn mәdeny nysandary bar keshen túrghyzyp, qasiyetti oryngha kelbetti kórik berdi. Barghan adam kirer qaqpanyng qos qaptalyndaghy qobyz súlbasynsha beynelengen shaghyn bólmelerdi birinshi bayqaydy. Jәdigerlik múraghattardyng bir shoghyry osy úyaday tar jerge ornalastyrylghan. Qyzyqtaushylardyng sany on adamnan  assa ainalyp shyghuynnyng ózi mún. Desek-te búl oryn úly joldyng boyymen jolaushylap ótetin jalpaq júrttyng at basyn tirep tәu eterlik kiyeli qút mekenge ainaldy. Shyny kerek kórkem qúrylystyng birtindep toza bastaghanyn da bylayghy júrt birden bayqaydy. Janasha zamannyng talaby men júrtshylyqtyng súranysyn qanaghattandyratyn  songhy ýlgidegi jayly qonaq ýy men kelushiler tamaqtanatyn dәmhana  jәne basqa da qosymsha nysandar arqyly әli de әrlendire týsu qajettiligi jútandyghynan-aq kórinip túr.

Jankent shaharynda ómirge kelip, absolutti órkeniyetting naq tóri sanalatyn Jer kindigi túsynda mәngilikke damyl tapqan Qorqyt babanyng kesenesi - әlemge әigili Bayqonyr qalasynan nebәri alpys shaqyrym qashyqtyqta ornalassa, Jetisar mәdeniyeti atanghan eski júrttyng sileminen seksen shaqyrym jyraqta jatyr. Barymyzdy bayyptay bilgen jangha osynau biregey baylanystardyng arasynda ózara ýndestik bary anyq.

... Ejelgi mәdeny mekenderding biri Jetiasar aimaghynda eski dәuirding irgeli órkeniyetin qalyptastyrushylardy basqa etnikalyq qúrylymdarmen salystyru әzirge qiyn,-dep bastalady Qazaq Kenestik Ensiklopediyasynyng (Almaty, 1980 j) anyqtamalyq kitabyndaghy tarihy derekter toptamasynyng Jetiasargha baylanysty (152-153 better) bóliginde. Odan әri: - Jetiasar eskertkishteri bizding zamanymyzdaghy 3-7 ghasyrlarda  órkendegen huny mәdeniyetining әserimen tirlik keshken Tohar taypalarynan qalghan deytin boljam bar. Sebebi Jetiasar mәdeniyeti eski júrttar kólemining kendigimen, ornalasuynyng airyqshalyghymen jәne materialdyq mýlikterding ereksheligimen ózindik qaytalanbas qúbylysqa iye,-dep jazylghan. Jetiasar mәdeniyeti ótken VI-V ghasyrda kóne Quandariya ózenining tabanynda irgesin qalap, qúm arasyndaghy qyzghaldaqtay qauyz jarghan ózindik qúpiyasy men syry mol  qasterli meken. Biraq atauy kóptegen zertteulerde siyrek kezdesetin búl ónirge tarihshy ghalymdar men arheologiya mamandary úzaq jyldar boyy jetkilikti nazar audarmay kelgen.  Jerding eng biyik nýktesinde gýldengen órkeniyetting kuәsindey búl ónirde Kýiik asar, Jol asar, Tik asar, Monshaqty asar, Qara asar, Qoraly asar (Asar - týrkishe biyik degen úghymdy bildirgen) syndy qosymsha ondaghan eski qonystar men Kelinshek jalynday kóptegen qúmtóbeler tarihy jәdigerler júrtyn jasyryp edәuir alqapta tizbektelip jatyr. Bidayyq asar men Tompaq asar jәne Ýngirli asardaghy beyitter men obalardyng ótken ghasyrdyng 70-80 jyldary aralyghynda kezdeysoq tabylghany da aitylyp  jýr.

Sonyng ishindegi eng iri ejelgi júrttardyng biri sanalatyn - Altyn asar turaly QKR Ensiklopediyasyn aqtaryp otyryp tómendegi maghúlmatty tauyp aldym. Onda: Altyn asar - Qarmaqshy audanynyng ortalyghy Josaly qystaghynyng ontýstik batysynda elu shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Onyng syrtqy pishini (trapesiyagha) úqsaydy. Búl ónirdi 1946 jyly Horezm arheologiyalyq ekspedisiyasy  (S.P.Tolstov) zerttep, 1948-50 jyldar aralyghynda arnayy qazba júmystary jýrgizilgen. Osy sharalardyng nәtiyjesinde kólemi 16 gektardan astam qala túrghyn ýy qúrylysynyng jaqsy saqtalghan júrnaqtary tabylady. Osy kóne shahar júrtynyng ishindegi tórt ghimarat zertteushilerding erekshe yqylasyn audarghandyqtan, alghashqysy - Ýlken ýy (qólemi 180 x 150 m, biyiktigi 12-15 m); ekinshisi - Kishi ýy ólikterdi jerleuge arnalghan; ýshinshi jәne tórtinshi qúrylystar - biri dóngelek, biri tik búryshty dual qorshaular. Olardyng nege arnalghany belgisiz. Birinshi ýidi qazu barysynda eki qúrylys qabatynyng (gorizont) bolghany anyqtaldy. Tarihshy ghalym S.Tolstov kezinde olardy tómennen joghary qaray dәn ýgitkish bóligi jәne qol diyirmen  qabaty dep jiktegen.

Úzyn tór ýilerding qos qatar týzilui - tómengi bóligine tәn bolsa, jogharghy qabattaghy ýilerding ortasynda ashyq oshaq pen onyng ainalasynda alasa sәkining ornalasuy sol kýiinde qaldyrylghan. Ýy ishi qabyrghagha japsarlasa salynghan oshaq otymen jylytylghan degen boljam bar. Tipti ýilerding birinen kýidirilgen qysh kirpish te tabylghan. Tómengi qabattaghy zaldardyng birining qabyrghalary aq boyaudyng ýstine qyzyl boyaumen týsirilgen dóngelekter men shoq gýlder týrindegi suretpen bezendirilgen. Qúrylystar mólsheri 38 x 28 x 9 sm-den, 50 x 30 x 10 sm-ge deyingi tórt búryshty shiyki kirpishpen. Keyde pasha bloktarmen aralastyryla otyryp salynghan.

Al, kishi ýy - dóngelek pishinde bolghan. Qabyrghasynyng biyiktigi 10 m shamasynda, al diametri 30 metr jәne ýy alty metrlik biyiktikke kelgen kezde dәlizben qorshalghan. Qazba júmys Altyn asardyng 1-4 ghasyrlargha jatatyn tómengi jәne 4-7 ghasyrlardy qamtityn mәdeny qabattargha bólinetinin kórsetti. Halqy mal, egin sharuashylyghymen ainalysqan búl qalada patriarhtyq-qúl iyelenushilik qatynasta bolghan, - dep jazylypty. Búl bayypty boljamdy tarihshy ghalym әri otandyq arheologiya ghylymynyng kórnekti ókilderining biri sanalatyn jerlesimiz Áuelbek Qonyratbaevyn  tanymdyq túrghydaghy zertteu enbekterinen de aiqyn angharugha bolady. Mәselen ol ózining "Eski qamaldar qorghalsyn" atty maqalasynda: ... Qazaq, venger Orta Aziya halyqtary qúramyn jasauda eski sananyng V-II ghasyrlarda Saryarqa men Syrgha kelgen birqatary Europagha ótip vengerler atanghan gun taypalarynyng qimyly airyqsha mәndi. Syr boyyndaghy Alty asar men Jetiasar jәne Qosasar qamaldary sol gun (kerderi) taypalary zamanynan qalghan, - dey kele odan әri: - Jaqynda ghana Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng ekspedisiyasy (jetekshisi Gh.Músabaev) bizding oblysqa kelip ketti. Olar Ózkent pen Sunaq (Janaqorghan) jәne Jetimasar men Qysh qalany kórdi. Búl Syrdariya audanynda. Qysh qaladan biz altyn tenge men han sarayynyng naqyshtaryn taptyq. Ol naqysh ejelgi qanly-horezm jazuymen "Shaushafar" dep atalghan. Qanly jazularynan Orhon jazulary shyqqan boldy. Shaushafar-ertedegi qanly-horezm dinastiyasynyng biri. Gun taypalary salghan Jetiasar men Qosasar 712 jyly kýirep, oghyz-qypshaq qalalary Jent pen Jankent jәne Sunaqqqa qosa Otyrar qalasy 1219 jyly órtelgen. Búl qirau Shynghys hannyng shabuyly kezimen túspa-tús keletinin aitady. (Qaranyz: Qyzylorda oblystyq "Lenin joly" (qazirgi "Syr boyy") gazetinin  1970 jylghy kezekti sandarynyng birinen).

Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik Uniyversiytetining oqytushysy әri ólketanushy, arheolog Tәnirbergen Mәmiyev respublikalyq "Jas alash" basylymynyng 1997 jylghy tamyz aiynyng 19-yndaghy №98 sanynda jariyalanghan "Syr boyyndaghy ertedegi qala mәdeniyeti" maqalasynda: - Qanlylyqtardyng taypalyq birlestikterining biri Syrdyng tómengi jaghyn mekendegen toharlar bizderge Jetiasar mәdeniyeti men kóptegen asarlar eskertkishin qaldyrghan. Búl toharlar, yaghny Pompey Trog eske alatyn tórtnan taypalarynyng ýshinshisi, sodan keyin olar Baktriyany jaulap, Ámudariyanyng jogharghy aimaghy bir kezderi Toharstan atanghan. Qazaq tilinde Jetiasar (jeti qala) degendi bildiredi. Negizinde olardyng sany jiyrmagha jetedi. Búl tarihy keshenning iri eskertkishi - Altyn asar ertedegi qala orny - naqty emes trapesiya beyneli qúrylysty bolyp 16 gektar alandy alyp jatyr. Asarlardy zertteu men barlaudy ghalym-arheolog S.Tolstovtyng basqaruymen Horezm etnografiyalyq ekspedisiyasy 1946 jyly bastady. Jetiasar manayyndaghy qazba júmystary sonan keyin 1948-1949 jәne 16-951-1966  jyldary da jýrgizildi. Eskertkishterding biri Tompaq asarda L.Levinanyng basshylyghymen qazba júmystary atqarylghan bolatyn. Qala qam kirpishten túrghyzylghan. Eki qabat qúrylys qorghanys maqsatynda salynypty. Biyik dualdarynda sanyraushylar bar, Eki qatarly shaghyn bólmelerdi kireberistermen jalghastyrady. Jauyngerler demalatyn bólmede jatatyn sәki-sufa men ashyq oshaq bolghan. Qazba barysynda keramikadan jasalghan búiymdar, auyzdyqtar, sadaq úshy, diyirmender jәne basqa da әskery qúral-jabdyqtar men ýy túrmysynyng zattary tabylghan. Jerleu (beyitter) ertedegi qala ornynan jýz metr batysqa oray ornalasqan. Olar ainala aryqtalyp qazylghan. Beyitterding betin ashu kezinde ghalymdar birqatar mәlimetterge qanyghyp, kóptegen ghylymy súraqtaryna jauap aluyna mýmkindik tudy, - deydi.

Qorshaugha alynyp, arnayy kýzetter qoyylghan әskery qúpiya nysannyng manayyndaghy mәdeny oshaqtardyng erekshe qúndylyghyn birden bayqaghan mәskeulik ghalymdar bayyrghy obalar men kóne qorghandardan tabylghan birtalay tarihy dýniyelerdi tiyisti oryndardyng rúqsatymen ilezde-aq ortalyqqa jetkizip alghan kórinedi. Búl júmystardy úiymdastyrghan Ludmila Mihaylovna Levina (arheolog, tarih ghylymynyng kandidaty, Resey Ghylym Akademiyasynyng Arheologiya institutynyng ghylymy qyzmetkeri)  osy ónirdi arnayy zerttep talay qúpiya syryn ashqan tanymal tarihshy S.Tolstovtyng tól shәkirti eken. Biraq qolyndaghy qymbat baghaly múraghattargha eshkimning talas tudyrmauy ýshin  búl eski dýniyelerding qazaq halqynyng arghy tegine týk qatysy joq deytin teris týsinik taratqan. Jәne osy qúndy qazynalardy fotogha týsirip, suretter men jeke slaydyn shygharady. Onyng әr qaysysyn sol kezdegi kenestik aqshamen eki myng somnan satatynyn jasyrmasa kerek. Taghy bir qyzyghy,  ol  1989-1992 jyldary Bayqonyr gharysh ailaghynyng basshysy qyzmetin atqarghan Qazaqstannyng halyq deputaty, general-mayor A.Kryjkonyng júbayy bolyp shyghady.

Joghary bilimdi pedagog Elenora hanym Ivanovna ózi jetekshilik jasaghan №12 liysey-mektepten (1990 jyldan bastap Halyqarylyq Gharyshkerler Mektebi, әigili qúrastyrushy ghalym Vladimir Nikolaevich Chelomeyding atynda) ólketanu múrajayyn ashyp, jergilikti ónirding tarihy oryndaryna arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizedi. Óz otanyna qonys audarar kezde jinaqtalghan biraz dýniyelerdi ózimen birge alyp ketken shyghar, qazirgi tanda gharyshnama ghylymyna asa qajetti mektep baghdarlamasyndaghy tiyisti pәnderdi terendete oqytatyn búl bilim ordasynda ejelgi tarihymyzdan syr shertetin jәdigerlik zattar joq.

Belgili kósemsózshi Beybit Saparalynyng 1989 jyly joly týsip Bayqonyr qalasyna kelgen sәtinde osy orayda esitip-bilgenderi men kónilge týigen oilaryn Almaty qalasyndaghy "Óner" baspasynan 1992 shyqqan "Adalbaqan" kitabynyng 173-180 betterinde bayyppen bayandaydy. Eng manyzdy túsy әngimesining qorytyndysynda avtor tәuelsiz Qazaqstan Ýkimeti men mýddeli memlekettik qúrylymdardyng basshylaryna bes birdey talap tilegi baryn tәmpishteydi. Jaldyq sipattaghy erekshe mәrtebesi bar Bayqonyr gharysh keshenining qazirgi jaghdayyn jaqsy biletin jergilikti jurnalist retinde óz tarapymnan sol úigharymdardyng en  ózekti sanalatyn eki baghytyn býgingi kýn talabynyng túrghysynda qayta tolyqtyryp qaraudy  úsynamyn. Yaghni, ýshinshiden, - deydi avtor: - Jergilikti halyqpen kelispey, qazaq elining rúqsatynsyz, eshqanday tólemaqy tólenbey ghasyrlar boyyna úrlanyp kelgen bagha jetpes kóshpendiler mәdeniyetining tól óner tuyndylaryn keri qaytaru jayy Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy teng dәrejeli yntymaqtastyq pen mәngilik dostyq jәne mәdeny baylanystar baghytyndaghy eki jaqty memleket aralyq kelisim qújattarda kórinis tauyp, mýltiksiz oryndaluy qajet. Búl alanjarly pikir әrbir últjandy azamattyng ruhyna dem beredi.

Tórtinshiden, Qazaqstan Respublikasy Parlament palatalary janynan osynau saualdargha tiyisti jauap izdeytin arnauly top qúrylyp, Bayqonyr aumaghyndaghy tarihy jәne arheologiyalyq manyzy bar oryndar memleketting qamqorlyghyna alynuy tiyis. Jәne kezinde zansyz tasyp әketilgen jadylyq jauhar jәdigerler jiyntyghyn Reseyden keri qaytara otyryp, keltirilgen ziyan ýshin qajetti mólsherdegi aiyp púl aqysy talap etilgeni jón.

Kenestik kezende osylaysha tonaugha týsken tarihy tәbәrikterdi keri qaytaru ýshin elimizding mәdeniyet pen turizm salasyndaghy uәkiletti oryndary Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy yntymaqtastyq jónindegi Ýkimetaralyq komissiyagha úsynyspeng shyghyp, arnayy qújattargha qol qoyghany jón der edik.

Bayqonyr qalasy.