Byltyr 17 mynnan astam qandas kóship keldi
2019 jyly 17 661 etnikalyq qazaq nemese 9 993 otbasy tarihy otanyna oraldy jәne oralman mәrtebesine ie boldy. Oralmandardyng kópshiligi Qytaydan – 41,5% (7 326 adam), Ózbekstannan – 40,1% (7 074 adam), Týrkmenstannan – 6,5% (1 152 adam), Mongholiyadan – 6,2% (1 095 adam), Reseyden – 1,8% (313 adam), 3,9% (701 adam) basqa elderden keldi.
Oralmandardyng basym kópshiligi Almaty – 38%, Manghystau – 14% oblystaryna, Shymkent – 7% jәne Núr-Súltan – 6% qalalaryna qonystandy.
Kelgen oralmandardyng jalpy sanynan enbekke jaramdy jastaghy adamdar 62,7%-dy (11 082 adam), enbekke qabiletti jastaghylar – 30,7%-dy (5 420 adam), zeynetkerler – 6,6%-dy (1 159 adam) qúraydy.
Enbekke jaramdy jastaghy oralmandardyng ishinen bilim dengeyi boyynsha 13,6% – y joghary bilimdi, 25,2%-y – orta arnauly bilimdi, 46,7%-y – jalpy orta bilimdi, 14,5%-nyng bilimi joq.
2019 jylgha QR Ýkimeti 2 031 oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyn bekitti, ol mynaday týrde bólindi: Qostanay oblysy boyynsha – 815, Pavlodar oblysy boyynsha – 550, Aqmola oblysy boyynsha – 306 adam, Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha-250, Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha – 110 adam.
Oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizilgen adamdargha Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan «Enbek» memlekettik baghdarlamasyn iske asyru shenberinde subsidiya beru týrinde qoldau kórsetildi: kóshuge – otbasynyng әrbir mýshesine 35 AEK (84,2 myng tenge) birjolghy tólem; túrghyn ýidi jaldau (jalgha alu) jәne kommunaldyq qyzmetterge tóleu boyynsha shyghystardy jabu ýshin 12 ay boyy otbasyna 15-ten 30 AEK (36,1-den 72,2 myng tenge).
Esterinizge sala keteyik, 1991 jyldan 2020 jylghy 1 qantargha deyin 313 256 otbasy nemese 1 057 280 etnikalyq qazaq tarihy otanyna oralyp, oralman mәrtebesin alghan bolatyn.
QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi
Abai.kz