Kezinde úly oishyl Abay atamyz: «Birindi qazaq, biring dos, kórmeseng – isting bәri bos» degen eken. Búl sózding mәnisine oy jýgirtsek, sol kezden-aq  shyn mәninde últ bolyp úyymyzdyng negizgi, yaghny óz halqymyzdyng mýddesi ýshin kýreste dostyq, tatulyq, birlik auaday qajet bolghandyghy atoylap kórinedi. Alayda býgingi tirligimizge qarasaq, onda úly aqynnyng osy bir sózin qaytalaytyn uaqyt endi keldi me deysiz.

Búl rette halqymyzdyng qamyn kýitteu ýshin elimizdi nyghaytu qajettigin Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Abay jәne XII ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda da atap ótedi. Onda ol: «Biz egemen el retinde ósip-órken­deui­miz ýshin memlekettiligimizdi nyghay­tuymyz kerek. Zang ýstemdigin jәne qoghamdyq tәrtipti saqtau barshagha ortaq mindet ekenin úghynghan jón. Halyqtyng biylikke degen qúrmeti bolmasa – eldigimizge syn...Ýkimet mýsheleri, sonyng ishinde ministrler men әkimder memlekettik jәne qoghamdyq manyzy bar mәselelerge qatysty sheshim qabyl­daghan kezde azamattardyng úsy­nys­­tary men tilekterin eskerui kerek. Múny Abay menzegen әdiletti qogham qalyptastyrudyng birden-bir sharty dep bilemin. Úly aqyn «Keleli kenes joghaldy, El sybyrdy qolgha aldy» degendi beker aitqan joq. Elge biylik jýrgizetinderge júrttyng kónili tolmaytynyn da anghartady», dedi.

Rasynda halqynyng arasynan shyqqan biylik halqynyng jaghdayyn jaylasa, sol biylik túrghan jerden artyq jayly jer bolmasy anyq. Birde Konfusiy kezekti saparynan kele jatqanda joldan aulaqta jylap otyrghan bir әieldi kóredi. Anyqtap qarasa ol әiel bireulerding ziraty aldynda býk týsip enirep, birnәrselerdi aityp otyr eken. Biraq onyng ne aityp otyrghanyn úgha almaydy. Sodan qasyndaghy shәkirtin qayghyryp otyrghan әielge jiberedi.  Áyelding qasyna kelgen shәkirt: - Jalghyz óziniz sonshama qayghyryp jylap otyrghanynyzgha qaraghanda, siz naghyz qimas jandarynyzdyng bәrinen aiyrylghan sekildisiz, - deydi. Ony estigen әiel: - Iya aityp túrghanyng ras, jaqynda qayyn atamdy jolbarys talap óltirdi. Sonday bir ang endi kýieuim men úlymdy da joq qyldy, - deydi.

- Onda siz nege qauipsiz basqa jaqqa ketpeysiz? –dep súraydy Konfusiyding ózi. Sonda auyr qayghydan qan jútqan әiel basyn kóterip: - Men naq osy jerde ghana ómir sýrgim keledi, óitkeni búl aimaqta biylik, salystyrmaly týrde aitqanda, qatal emes, - dep jauap qaytarady.

Birazdan keyin Konfusiy shәkirtine búrylyp: - Esinde bolsyn shәkirtim, biylik eng ýreyli kýsh – tipti qaharly annyng ózinen de ýreyli, - degen eken.

Áriyne, әlemde ýreyli de, óte qatal biylik joq dep eshkim aita almas. Ári-beriden keyin biylik te halyqtyng óz ónimi ekeni belgili. Degenmen biylikting de biyligi bar. Óz elining qamy ýshin basyn bәigege tigetini bar. Jәne býginde biylik sekildi eldin, jerdin, halyqtyng qamyn oilap, basyn daugha salyp jatqan jandar da az emes. Iya birqatary qamalyp ta jatyr. Biraq kózi ashyq, bilikti jastar shetel asuda. Ony qazir jasyrudyng qisyny joq. Jaqsy bolsa nege olay bolyp jatyr dersiz. Oghan da qazir derek kóp. Mәselen, Abai.kz aqparattyq portalynda 2018  jyly jariyalanghan, yaghny el jaqsylarynyng el basshylyghyna joldaghan ashyq hatynan da myna bir ýzindini keltirsek artyq bolmas.
«...Memleketting negizgi mindeti – jastardyng ósip-ónuine, bilim alyp elge qyzmet etuine jaghday jasau. Jastardyng 1/3 astamynyng әrtýrli diny sektalargha kirui, olardyng arasyndaghy ekstremizm, 500-dey qazaq jastarynyng Siriyadaghy soghysta jýrui t.b., – ol eldi ydyratugha salynghan bomba. Qazaqstan әlemdegi eng kópdindi yaghny últtyq, últaralyq birligi nashar, memlekettik iydeologiyasy qalyptaspaghan elding biri.Ýkimet pen әkimderding jastar mәselesine tiyisti kónil bólmey, elde jýieli jastar sayasatynyng bolmauy - ol búl elding bolashaghynyng búlynghyrlyghyn kórsetedi. Bastan shirip bereket ketken elden ghana talantty jastar men bilimdi mamandar ketuge asyghady. 2017 jyly elden 36 myng adam ketse, sonyng 80 payyzy múghalim, dәriger, injener, yaghny kәsiby mamandar. Soltýstik oblystarda mektepti jaqsy bitirgenderding 75-80 payyzy Reseyge oqugha ketip, sonda qaluda. Astana, Almaty t.b. qalalardaghy jastardyng 55-65 payyzy baspanasyz, 30-40 payyzy júmyssyz, 20-25 payyzy bazarda arba sýiretu, ayaldamalardy kýzetu t.b. uaqytsha arzanqol júmyspen kýn kórude. Sondyqtan, jastardyng kópshiligi uaqytyly otbasyn qúra almaydy, qúrghandarynyng ózderining 40-50 payyzy ajyrasyp jatyr. Búnday azghyndyq qazaq tarihynda, tipti soghys pen ashtyq jyldarynda bolmaghan. Tәuelsizdik jyldaryndaghy elde tabighy ósim mardymsyz. 1991 jyly 17 mln bolsaq, elge kelgen bir mln oralmandy qosqanda 2018 jyly 18,2 mln boldy. Búl aralyqta ózbek halqy 13 mlngha (54 %) ósip 21-den 33 mlngha jetti. Halyqtyng ósip-ónuine biylik tarapynan naqty qadam jasalghan joq...»

Al búl mysaldan keyin jogharydaghy úly Abaydyng sózine qayta den qoysaq, ghúlama aqyn býgingi órkeniyet qana qamtamasyz ete alar adamdardyng bostandyghy men jarastyghyna negizdelgen, izgiligi men iygiligi birdey biyik damyghan әdil, әr adamgha qolyn sozar janashyr qoghamnyng qaytkende qalyptasa alatyndyghyn naqty atap kórsetken ghoy. Ol biylikting kóregendiligi arqyly jýzege asady. Endi sony jýzege asyra alsaq, biylikke de júrt kónili tolyp, úly aqyn amanatyn oryndaghan Mәngilik elge qadam basar ek.

Aleksandr Tasbolat

Abai.kz