(oytýrtki)

Bóri basy - úranym,
Bórili mening bayraghym.
Sýiinbay

00. Qazirgi zamanauy tәjiriybe basy birikken elderding ghana nesibesi mol, túrmysy tolyq bolatynyn kórsetip otyr. Sondyqtan da el men el birigip, jer men jer bir-birine úlasu ýstinde, shekara belgiler jay shartty mejege ainalyp jatyr. Búrynghyday teke-tirestik joq, kerisinshe, ortaq til tabysu bastaldy. Arghy-bergi kórshining joghyna «sauap boldy» dep shapattau qaldy. Onyng ýstine alys-beris kóbeyip, alys-jaqyn aghayyndyq damyp keledi. Óitkeni, sayasi-ekonomikalyq baylanystarmen berik shyrmalghan elder ýshin ózgening joghy men joghaltqany ózine de yrys әkelmeytin boldy: daghdarys bolsa - daghdarys ortaq, damu bolsa - damu ortaq; tapshylyq bolsa - tapshylyq ortaq, tabys bolsa - tabys ortaq; eng bastysy, tynyshtyq bolsa - tynyshtyq ortaq, soyqan bastalsa, o da seni ainalyp ótpeytin, sharpymay qalmaytyn boldy.
Sóitip, ortaq mýdde sayasi-ekonomikalyq birlikke bastap otyr. Sonymen, birligi bir el ozatyn zaman tudy.

(oytýrtki)

Bóri basy - úranym,
Bórili mening bayraghym.
Sýiinbay

00. Qazirgi zamanauy tәjiriybe basy birikken elderding ghana nesibesi mol, túrmysy tolyq bolatynyn kórsetip otyr. Sondyqtan da el men el birigip, jer men jer bir-birine úlasu ýstinde, shekara belgiler jay shartty mejege ainalyp jatyr. Búrynghyday teke-tirestik joq, kerisinshe, ortaq til tabysu bastaldy. Arghy-bergi kórshining joghyna «sauap boldy» dep shapattau qaldy. Onyng ýstine alys-beris kóbeyip, alys-jaqyn aghayyndyq damyp keledi. Óitkeni, sayasi-ekonomikalyq baylanystarmen berik shyrmalghan elder ýshin ózgening joghy men joghaltqany ózine de yrys әkelmeytin boldy: daghdarys bolsa - daghdarys ortaq, damu bolsa - damu ortaq; tapshylyq bolsa - tapshylyq ortaq, tabys bolsa - tabys ortaq; eng bastysy, tynyshtyq bolsa - tynyshtyq ortaq, soyqan bastalsa, o da seni ainalyp ótpeytin, sharpymay qalmaytyn boldy.
Sóitip, ortaq mýdde sayasi-ekonomikalyq birlikke bastap otyr. Sonymen, birligi bir el ozatyn zaman tudy.

01. Osy orayda týrik halyqtarynyng ortaq birligining orny bólek bolyp túr. Bastalghan bastama ong nәtiyjesin berip te jatyr. Bir-birine arqa sýiep, qol úshyn berip, qasynan tabylatyn tuystyq bastalyp ketti. Endi sol tuystyq birlikti aighaqtap túratyn rәmiz-nyshandar syqyldy.
02. Qazirgi týrik halyqtary ýshin ortaq rәmiz-nyshandar tandau óte kýrdeli mәsele bolyp tabylady. Óitkeni,
-ortaq sayasiy-qoghamdyq rәmiz-nyshan tabu әzirge mýmkin emes, týrik halyqtarynyng kópshiligi әmirshil-mansapqor memleketterding qúramynda qalyp otyr;
-ortaq diny rәmiz-nyshan tabu taghy da mýmkin emes, týrik halyqtary әrtýrli dindi ústanyp otyr;
-shekara belgi tabu mýmkin emes, memleketter arasyndaghy shekaranyng jabyq tústary jetkilikti;
-ortaq jazu ýlgisin tabu mýmkin emes, týrik halyqtary әrtýrli jazudy paydalanyp keledi.
Endeshe qazirgi sayasiy-qoghamy ahualdy eskerip, týrik halyqtarynyng bәrine týsinikti-tanymal rәmiz-nyshandar qarastyrugha tura keledi (maqala iyesining oiyn dúrys týsingen jón).
03. Týrik birligining aighaq belgisi tarihy saltanat ýstinde kórinetin biregey tu (jalau), eltanba men әnúran bolsa,  kýndelikti mazmúny - jazu (әlipbiy):
-tu elding basyn bir jerge toptastyratyn shaqyrtqy, jol bastar bayraq bolsa;
-eltanba elding biregey bolmysyn kórsetetin aighaq,
-әnúran el mәrtebesin (ensesin) kóteretin úitqy, syrt kózge aiqay-aybar;
-jazu - adam men adamdy, úlys pen úlysty jalghastyrar dәneker.
04. Týrik halyqtaryna aldymen Tәniri ústanymdary ortaq. Tәniri ústanymdary - týrik halyqtarynyng túrmystyq tәrbiyesi, sol tәrbiyeden qalyptasqan qoghamdyq tәrtibi: tabighatqa (qorshaghan ortagha) qiyanat jasaugha bolmaydy; ózine qajetinnen artyghyn alma; shópti taptama; sudy ysyrap qylma; jerdi jaralama; balaly angha tiyispe; qústyng úyasyn búzba t.b. tolyp jatqan tyiymdar mýltiksiz oryndalyp otyrghan.
Qazirgi tilmen aitqanda ekologiyalyq zan.
Tәniri ústanymdary - jazylmaghan zan. Tәniri ústanymdary ózining zәrulik mazmúnyna qaray klassikalyq dinderding (mysaly, islәmnin) qaghidattaryn tolyqtyryp, qazirgi kezde din talaptaryna ainalyp ketken.
Jalbarynary da, bas iyeri de ortaq. Ol -Kók Tәniri.

Na Drevnem Altae jily ne yazychniki, a osnovopolojniky Edinobojiya. Otsuda  ih imya - turki. ...na yazyke drevnih altaysev slovo «turk»  iymelo ryad znacheniy, odno iz nih - «dusha napolnennaya Nebom... fakty upryamaya veshi v miyre, osobenno esly ony svyazany so svetlym obrazom Tengry [Murad Adjiy].

05. Týrik halyqtarynyng jer betindegi ornalasu tәrtibi de erekshe:
-bir toby múz jastanyp, qar keship jýr;
-endi bir toby orman aralap, su (ózen-kól) jaghalap jýr.
-tau bókterlep, shyng asyp jýrgenderi taghy bar;
-sayyn dalany qonystanyp, qúm sharlap jýrgen de týrikter.
Basqasha aitqanda, geografiyalyq boylyqty (meridian) ala ornalasqan birden-bir halyq bolyp tabylady. Sonau múz qúrsanghan teristikten bastalyp, endey kelip Eren Qabyrgha men Jer Orta tenizine tirelgen.
06. Týrik halyqtary qonystarynyng shalghaylyghyna qaramay, kórneki mýsindi ortaq tapqan. Ol - Kók bóri. Kók bóri jayly senimi de ortaq, anyzy da ortaq.

Bóri basy - úranym,
Bórili mening bayraghym.
Bórili bayraq kóterse,
Qozyp keter qaydaghym [Sýiinbay].

07. Endeshe týrik halyqtarynyng bәri jatyrqamay qabyldau ýshin týrik rәmizderi Kók Tәniri (Kók aspan) jәne Kók Bóri atymen (beynesimen) baylanysty bolu kerek. Rәmizderding ónirinde kók (kógildir) týs basym bolsa, týrik halyqtarynyng kóz týisinimine jaqyn bolady.

Áriyne, qazirgi kezde Kók Tәniri men Kók Bóri úghymy kópshilik sanasynan shyghyp qaldy, tipten, jat bolyp ketti dese de bolady. Sondyqtan týrikterding býgingi úrpaghyna tarihy dәris ótkizuge tura keledi. Olardyng betin beri qaratu da onay bolmaydy. Óitkeni Kók Tәniri klassikalyq dinderding tasasynda qalyp, kýni ótken kóne tarih kýige týsken. Al Kók Bóri bolsa, onyng Bóri atauy tildik ainalymnan shyghyp, Qasqyr úghymymen mazmúndas bolyp ketti. Onyng ýstine Qasqyr úghymy túrmysta qiyanaty ótken Kókjal qasqyr, Súr qasqyr degen syqyldy beymeyrim tajaldy bildiredi.
Jasyratyny joq, «europaózimshil» sayasatkerlerding de tiksinuin kýtuge bolady.

Tórtinshi, sonau kóne (ejelgi) týrik jazuyna kóz tigip otyrghan shaghyn toptyng әreketi. Osyghan oray, iz de әldeqashan óship ketken kóne jazuyn qayta janghyrtyp jatqan evrey, monghol halyqtarynyng jankeshti әreketi men bir uys qana gruziyn, armyan halyqtarynyng eltanbasynday bolghan biregey әlipbiyin tilge tiyek etip, jýz elu million týrik halyqtarynyng qúr alaqan qalghany qalay dep qynjylamyz. Ókinishtisi, týrki júrtynyng qazirgi órkeniyetti elderding jazu tarihyn on orap alyp ketetin, atam zamanghy tarihy bar jazuy bola túryp, «jazu-syzusyz» júrt atanghandyghynda bolyp otyr. Al, «jazu-syzusyz» halyq degenning ar jaghynda «jabayy, mesheu, telmirindi, tili damymaghan» t.b. siyaqty «ataqtar» túrghan joq pa? Múnyng ózi elding ensesin basyp, erdi ezge ainaldyrudyng taptyrmas qúraly bolyp shyqty. Tipten, keshege deyin kenes qúramyndaghy týrki halyqtary «ózimizding jazu-syzusyz halyq ekenimizdi әlemge jar salyp aityp, orys jazuy kelip janymyz qalghanyn» jarysa jamyray, maqtana moyyndap kelgen joqpyz ba? Endeshe «kók týrik» jazuyn janghyrtu - erikken men esi ketkenning isi emes, týrik júrtynyng әlemy qogham aldyndaghy eldik namys-abyroyyn kóteretin is.
Basqalardy bilmeymiz, kóne týrikshi retinde bәseke-baqtalastyqtan aulaqpyz. Óitkeni kóne týriksheni qoldap, jón eken deytinder az, býgin-erteng kóne týrikshege óte qoyamyz deuding de jóni joq. Sebebi kóne týrikshilerding óz arasynda ortaq pikir joq, bir tanbany eki adam bolsa eki týrli, on adam bolsa on týrli oqidy. Sonyng nәtiyjesinde «kóne týrik әlipbii - mynau» dep ústata qoyatynday dayyn әlipby joq. Maqsat - kóne týrik jazuynyng iykemdelgen әlipbiyin, tanbasy men emlesin dayyndap, tanymdyq dәris retinde synyptar men dәrishanalargha jetkizip beru. Sóitip kózi ashyq kelesi úrpaq kóne jazudy tanyp-bilip, ony jatyrqamas, erten-aq olardyng zamany tuady, sol kezde oilanar. Bizdiki - ata jazudyng qyr-syryn olardyng jadyna qúiyp, oy salyp ketu.

Á. Jýnisbek,
A. Baytúrsynúly atyndaghy
Til bilimi instituty

www.mtdi.kz