«Han balasynda qazaqtyng haqysy bar: qalayda qazaqtyng bir qyzmetine jaramay qoymaymyn!». Qarashanyng qamyn kýittep, Úly múrat jolynda shahit keshken Álihan Bókeyhanovtyng jaryq dýnie esigin ashqanyna biyl - 145 jyl. 13 qyrkýiek kýni Astanada «Núr Otan» Halyqtyq Demokratiyalyq partiyasy, «Azattyq» radiosynyng Qazaq redaksiyasy jәne L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining úiymdastyruymen «Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan» taqyrybynda Halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyasy ótkeni jayly biraz el qúlaghdar. Kýlli júr «bәiit aityp, bayan qylmasa da» «betegeli Sary arqanyng boyynda» elim degen erge taghzym jasaldy. Búghan da shýkir.  Osy orayda Álekeng turaly, ol kisining adamy bolmysy, kisilik minez-qúlqy, túlghalyq qasiyetteri tónireginde az-kem mәslihat qúrghan edik...

Shoqan men Álihan

Mәmbet Qoygeldiyev

tarih ghylymdarynyng doktory,

professor:

«Han balasynda qazaqtyng haqysy bar: qalayda qazaqtyng bir qyzmetine jaramay qoymaymyn!». Qarashanyng qamyn kýittep, Úly múrat jolynda shahit keshken Álihan Bókeyhanovtyng jaryq dýnie esigin ashqanyna biyl - 145 jyl. 13 qyrkýiek kýni Astanada «Núr Otan» Halyqtyq Demokratiyalyq partiyasy, «Azattyq» radiosynyng Qazaq redaksiyasy jәne L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining úiymdastyruymen «Alash múraty jәne Tәuelsiz Qazaqstan» taqyrybynda Halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyasy ótkeni jayly biraz el qúlaghdar. Kýlli júr «bәiit aityp, bayan qylmasa da» «betegeli Sary arqanyng boyynda» elim degen erge taghzym jasaldy. Búghan da shýkir.  Osy orayda Álekeng turaly, ol kisining adamy bolmysy, kisilik minez-qúlqy, túlghalyq qasiyetteri tónireginde az-kem mәslihat qúrghan edik...

Shoqan men Álihan

Mәmbet Qoygeldiyev

tarih ghylymdarynyng doktory,

professor:

- Taghdyr onyng mandayyna jana sapa jәne mazmúndaghy qazaq últ-azattyq qozghalysynyng jetekshisi bolu mindetin jazghan eken. Osy rette mynaday bir jaghdaydy eske almasqa sharam joq. Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanov 1866 jyly Balqashqa qúyatyn Toqyrauyn ózenining boyynda ómirge keldi. Sonyng aldynda ghana, yaghni, 1865 jyldyng kókteminde Balqashtyng ontýstik shyghys irgesinde Shoqan Shynghysúly Uәlihanov ómirden ozdy. Onyng eng songhy jazghan ghylymy enbegi «Sot reformasy turaly jazbalar» dep atalady. Syny ústanym túrghysynan jazylghan búl enbeginde ol «hristian jәne otyryqshy orys túrghyndary ýshin dayarlanghan ózgeristik sharalar» «mening otanymda» sol kýiinde engiziletin bolsa, onda odan eshqanday da jaghymdy nәtiyje bolmaq emes» degen tújyrymgha keldi. Búl úly ghalymnyng imperiya qúramyndaghy elining endigi jaghdayyna arasha týsui ghana emes, sonymen birge seziktene qarauy da edi.

Ómirge Shoqannyng izin ala kelgen Álihan Núrmúhamedúly 1867-1868 jyldardaghy orys әkimshiligi engizgen basqaru jýiesi jaghdayynda er jetip, eseydi de sol ghasyrdyng sonynda reseylik reformalyq sharalardyng týbinde qazaq elin birjola jongmen ayaqtalatynyn bayqap, jana sapa jәne mazmúndaghy qazaq últ-azattyq qozghalysyn bastau isin qolgha aldy. Oqyghan, bilimdi azamattary sausaqpen sanarlyq sol tústaghy qazaq qoghamy jaghdayynda búl óte auyr is bolatyn. Onyng búl bastaghan isin zamandas serigi Aqang kezinde:

Qyraghy, qiya jazbas, súnqarym-ay!

Qajymas qashyq jolgha, túlparym-ay!

Ýiilgen ólekseni órge sýirep,

Shygharmaq qyr basyna, inkәrim-ay!- degen óleng joldary arqyly baghalaghan edi.

Osy arada mynany aitqan jón. Shoqan Shynghysúly ýshin de, sol siyaqty Álihan Núrmúhamedúly ýshin de Reseylik biylikke qatysty negizgi irgeli mәsele búl - biylikting qazaq qoghamynda jýrgizgen reformalyq sharalary men basqaru jýiesining ishki mazmúny edi. Týptep kelgende últtyng taghdyryn sheshetin osy eki faktor-tyn. Sondyqtan Álihan Bókeyhanovtyng kózqarastyq ústanymy men әreketi ózinen búrynghy qazaq oishyldary men sayasy qayratkerlerining (K. Qasymúly, I. Taymanúly j.b.) qyzmetining jana tarihy jaghdaydaghy jalghasy bolatyn.

Osy rette Á. Bókeyhan men onyng serikterining kózqaras ústanymyndaghy mynaday erekshelikterdi bólip ataghan jón. Shoqannyng ómiri men qyzmeti orys biyligining qazaq qoghamyna tereng boylap enip kele jatqan mezgiline túspa-tús kelse, Álihan Núrmúhamedúlynyng kemeline kelgen shaghy - biylik jýiesining daghdarystyq kezenge enuimen sipattalady. Eger Shoqannyng ghúmyry erte qiylmamaghanda qazaq qoghamynyng jaghdayyna baylanysty Á. Bókeyhanov jasaghan tújyrymgha ol daghy keletin edi. Shoqannyng zamandas jaqyn dosy G. Potaninnning Alash qozghalysynyng basshylarymen pikirles qana emes, últ mәselesinde olarmen bir ústanymda boluy osy pikirge negiz bola alady.

Álihan Bókeyhanovtyng ózi de, ol bastaghan top ta ómirlik optimizmge sýiendi, al olardyng optimizmining negizinde qoghamdyq prosesterdi ghylymy taldaugha alu isi jatty. Abay óz zamanyndaghy qazaq shyndyghyna baylanysty «ózderindi týzeler dey almaymyn, óz qolynnan ketken song óz yrqyn» degen tújyrymgha keledi. Óitkeni Abay jalghyz edi.

HH ghasyrdyng basyndaghy Álihan Núrmúhamedúly bastaghan top mýldem basqa ústanymda boldy. Olar san jaghynan az bolghanymen, últ bolashaghy ýshin qayrat-jiger tanyta alatyn әleumettik kýsh edi. Bilimmen qarulanghan ziyalylar toby ózderining aghartushylyq qyzmeti arqyly halyqty sonyna ertip, onyng ómirin ózgerte alatyndyghyna senimdi boldy. Últqa arnap kitap, gazet, jurnal shyghardy. Sol arqyly qazaq sózining mәn-maghynasyn jana sapa-satygha kóterdi. Ziyalylar men olar jazghan sóz qoghamdyq kýshke ainaldy.

Búl irgeli de maqsatty isting basynda Álihan Bókeyhanov pen onyng iydeyalas serikteri Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly siyaqty túlghalar túrdy. Álekeng men onyng serikteri bastaghan is kóp úzamay-aq óz nәtiyjesin bere bastady. Últ bolashaghy men onyng mýddesi ýshin ómirin arnaugha әzir jana buyn, jas úrpaq qalyptasyp kele jatty.

Tek alasapyran ózgeristerge toly eki jyldyng ishinde (1917-1918) seksenge juyq qazaq siezderi bolyp ótti. Ómirge últtyng basyn biriktiretin Qazaq Komiytetteri, Alash partiyasy, eng sonynda últtyq memlekettilikti janghyrtu isin qolgha alghan Alashorda ýkimeti keldi. Az ghana uaqytta bolyp ótken osynshama ózgerister әlemdik tarihty siyrek kezdesetin qúbylys bolatyn. Bar bolghany 10-15 jyldyng tónireginde jýrgen osy últtyq ósuding basynda sayasy liyder retinde Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanov pen onyng serikteri túrdy.

Álekenning eng ýlken armany óz halqyn memlekettik biyligi bar elder qatarynan kóru edi. Onyng búl úly maqsat jolyndaghy kýresi jenilge týsken joq. Bir emes, eki birdey buyn osy jolda sayasy repressiya qúrbany boldy. Búldaghy әlemdik tarihtyng qayghyly betterining biri. Úly kýreskerding armany endi mine shyndyqqa ainala bastady. Qazaq memlekettiligining irgesin nyghaytu býgingi úrpaqtyng eng qasiyetti boryshy.

Turashyl túlgha

Túrsyn Júrtbay, jazushy, ghalym:

- Álihan Bókeyhanovtyng ýsh týrli minezin erekshe atap ótuge bolady. Birinshisi әri eng bastysy - ol kisining turashyldyghy. Pikirin aituda eshkimnen jasqanyp, taysalmaytyn batyldyghy. Mysaly, tergeushiler Álekendi jauapqa tartyp: «Siz «Alashordany» bilesiz be?» - dep súraq qoyghanda: «Maghan «Alashordany» bilesiz be, - dep súraq qoyma. Men -«Alash» partiyasy men «Alashorda» kenesining tóraghasymyn, «Alashorda» ýkimetining tóraghasymyn. Sondyqtan da onyng is-әreketine tolyq jauap beremin. Al «Alashorda» Kenes ókimetin moyyndap, onyng búrynghy is-әreketi ýshin eshkim de, eshqashan da jauapqa tartylmaytyny turaly Lenin qol qoyghan kelisimnen keyin ol ýkimet tarihtan ketti. Eger de Leninning qoly onyng ózi ólgen song jýrmey qalsa, onda ýshinshi adam bolyp Stalin qol qoyghan. Ol kelisim kýshin joyghan joq. Joysa, kelisim boyynsha, maghan habarlar edi. Men Stalinnen onday hat algham joq. Álde sender ony moyyndamaysyndar ma? Onda maghan jazbasha jazyp berinder. Al jazbasandar, demek, ol kelisim kýshinde, odan da kelesi súraghyna kósh», - degen mazmúnda jauap bergen. Qay tergeushi «Lenindi moyyndamaymyn» dey alsyn.

Ekinshisi, Bókeyhanov bolmysynyng salauatty, aldyna kelgen jannyng mysyn basatyn ózgeshe jaratylys iyesi ekendigi. Búl jayly Álkey Marghúlan, Qalijan Bekhojiyn, Ghalym Ahmedov, Mariyam Múqanova, Valentina Nikolaevna Áuezova estelikterinde ashyq jazghan.Tipti tútqyndaugha kelgen Mәskeuding ýlken lauazymdy tergeushilerining ózi tútqyndaytyn kezde artyq minez kórsete almaghan. Liza Álihanqyzy Bókeyhanova bylay dep eske alady: «Ákemning mysy kez-kelgen adamdy basyp túrushy edi. Ákem ózin tútqyndaugha sauyldap kirip kelgen tergeushilerdi kórgende saspastan: «Liza, shay qoy. Qonaqtar keldi. Búl Mәdeniyetti kisiler, dәstýr attamaydy», - dedi. Olar ýndey almay qaldy. Sol pauzany paydalanyp: «Keshirinizder, telefon shalugha bola ma?» - dedi. Olar rúqsat berdi. Kórshisi, asa belgili kenes ghalymy trubkany alghanda: «Vasya! Men úzaq komandirovkagha ketip baramyn. Lizany saghan tapsyrdym. Amanat!» - dedi de maghan qarap: «Liza! Sen anda-múnda jýgirme. Odan eshtene shyqpaydy. Búl «barsa-kelmestin» komandirovkasy» - dedi sabyrmen. Tergeushiler múnyng bәrin ýnsiz tyndap túrdy, ýndeuge bata almady. Men soghan tang qaldym. Ákemning salauaty olardy esh oghash qylyq kórsetuge mýkindik bermedi». Búl әngimeni Liza Kenes túsynda Alash tarihynan jabyq taqyrypta doktorlyq dissertasiya qorghaghan tarihshy Jaqsaliyevke aityp bergen. Álekendi kórgen adamdar: «Biz Bókeyhanovpen erkin sóilese almaymyz. Onyng mysy basyp túrady jәne astarlap sóileydi», - deydi eken. Álekeng ózining syryn sanauly ghana adamdargha aitqan. «Men tek Baytúrsynovpen, Dulatovpen ghana últ turaly ashyq sóilese alamyn», - deytini sol.

Ýshinshi qasiyetin aitar bolsaq, sonday Úly túlgha nәzik jandy, adamdargha bauyrmal, jany ashyghysh, sezimtal bolghan. Liza Bókeyhanqyzy: «Ákem Smaghúl qaytys bolghanda qatty qayghyrdy. Ózi baryp, onyng denesin kórqaptan alyp, mәiitin medisinalyq tekseruge apardy. «Óndiristik ulanu» degen diagnoz qoyypty. Denesin krematoriiyge órtedi. Búl onyng janyna qatty batty», - dep eske alady. Mening oiymsha Bókeyhanov Smaghúl Sәduaqastyng qazasyna tek kýieu balasy retinde qabyrghasy qayysyp otyrghan joq, óz iydeyasyn, Alash iydeyasyn algha aparatyn ýmitti shәkirtinen aiyrylghan auyr qayghydan egildi. Alash iydeyasy ólgen siyaqty kórindi. Mine, osynday jany nәzik adam. Kez-kelgen jaghdayda mysqylmen, qaljynmen qarsy alatyn Álihan Bókeyhanov osy bir Alash iydeyasyn aqsatpay atqarady degen azamaty jazyqsyz qazagha úshyraghany janyna batty. Demek, Alash iydeyasyna kelgende Álihan Bókeyhanov ózining ómirin arnaugha, kýresuge bar. Al iydeyany jýzege asyratyn tәsilge kelgende sonday nәzik әri uayymshyl. Osy ýsh minez Álihan Bókeyhanovtyng kýreskerlik túlghasynan bólek, adamy bolmysyn terenirek tanytady.

«Sender qazaqpyn dep maqtanasyndar..»

Yqylas Ojayúly, Euraziya Últtyq uniyversiytetining oqytushysy:

- Áygili tarihshy Manash Qozybaev kózi tirisinde bergen bir súhbatynda Álihangha qatysty býy degeni bar edi. «Biz әli әlihantanudyng eteginde jýrmiz». Osy sóz kýni býgin ózektiligin joyghan joq. Shynymen de Mәkeng aitqan etekten úzaghan joqpyz. Sebebi, Álihan anau-mynaugha aldyrta qoyatynday jay adam emes. Epikalyq tynysy ýlken túlgha. Mening oiymsha Álihannyng adamdyq, qayratkerlik bolmysyn bolsyn, bar qyrynan ashyluyna nauqandyq sharalar ghana әser etpeui kerek. Nege ekenin bilmeymin, Alash ziyalylaryn, qogham qayratkerlerin әiteuir datagha shenberlep, baylap tastaghanbyz. Sonda ghana aitamyz da, basqa uaqytta júmghan auzymyzdy ashpaymyz. Bәlkim túlghanyng kesh tanyluyna, jalpy onyng tolyq bolmysynyng ashylmauyna osy nemqúraylylyghymyz әser etip otyrghan shyghar. Tәuelsizdik alghan 20 jyldan beri naghyz Álihannyng tolyq baghasyn bere almauymyz da sodan. Álihan jýz nemese jýz elu jylda datalyq kórsetkishpen ghana atalyp ótetin túlgha emes. Bizde qazir Álihan alashtanushylargha kerek, basqamyzgha keregi joq sekildi jaman әdet qalyptasqan. Olay bolmaydy. Álekendi iyisi qazaq bilui, qúrmetteui shart. Ol kisining býkil enbekteri әr qazaqtyng kitap sóresinen oryn teuip, esimi el jadynda saqtaluy tiyis.

Álihan barlyq ghylymnyng basynda túrghan, keng tynysty qogham qayratkeri. 1896 jyldan 1901 jyldary aralyghynda Sherbina ekspedisiyasyna mýshe boldy. Osy aralyqta Álekeng qazaqtyng el men jer shejiresin kókiregine toqydy. Qazaqtyng qoghamdyq, әleumettik jaghdayyna bes sausaghynday qanyqty desek bolady. Tipti kimning qorasyna qansha eshki-laghy barlyghyna deyin Álekenning kókeyinde sayrap túrdy. Álekenning adamdyqqa hәm ar ilimine qatysty tórt mәselesine toqtala keteyin. Óitkeni Álihan syndy ýlken múhiyt, sheksiz kól-dariya, telegey teniz adamdy aityp tausu mýmkin emes.

Birinshiden, Abay degen alapat janar taudyng shyrpysyn tútatqan, ony mazdatqan Álihan Bókeyhanov. Qazir biz atyna arasha ýimelep jýrgen Abaydy eng alghash tanyghan, onyng qazaqtyng ruhany baghdarshamy ekenin bilgen, abaytanu degen ýlken aq paraq bolsa, soghan alghashqy nýktesin týsirgen Álihan. Abay qaytys bolysymen tuystaryna hat jazyp, ólenderin jinattyrghan Áleken, Abaydyng jyldyghynda ýlken maqala jriyalady. Abay ólenderine taldau jasap, bylaysha aitqanda abaytanudyng qazyghyn qaghyp, irgetasyn qalady. Álihan 1906 jyly 9 qantarda Abay shygharmalaryn jinaqtap, ony kitap etip shygharmaqqa niyettenip ketip bara jatqan jolynda Kereku jerinde tútqyndalady. Sol kezde Kerekudegi týrme bastyghyna hat jazyp, qorjynynda bes myng somgha tatityn óte qúndy dýnie jatqandyghyn, ony saqtaudyng asa manyzdy ekenin eskertip shyr-pyr bolady. Ol - Abay ólenderi edi. Abay ólenderining alghashqy tәrjimasy da Alihan Bókeyhanovtyng qalamsaby arqyly orys oqyrmandaryna jetti. Abaytanudyng irgetasyn qalaghan dep otyrghanymyz sol ghoy.

Álihannyng ekinshi bir túlghalyq, adamgershilik qasiyetin Ámire Qashaubayúlyna baylanysty aitayyn. 1925 jyly Parijde dýnie jýzilik etnografiyalyq konsert bolady. Oghan Ámire baratyn bolyp bekitiledi. Soghan baylanysty Álekeng Ahmet Baytúrsynúlyna renishpen hat jazady. «Ámire Qashaubayúlyn Parijge jibermekshi. Ol bir de bir әn sózin tolyq bilmeydi. Bolmaytyn nәrseni aitady. Men ony әnshilerding arnauly ýiine aparyp, әn saldyrdym. Áytse de, Ámire әn salghan kezde qatty úyaldym. Aytqan әnining sózinde pәtua bolsashy. Bir әn sózin jattatugha bolatyn edi ghoy. Ózi orys meshany siyaqty kiyinedi. Ony dúrystap kiyindiru de sonshalyq qiyn is pe edi» - dep nazyn aitady. Ári ózi bas bolyp Ámirege әn sózin týgel jattatqyzyp, arnayy studiyagha baryp, әnin jazdyryp, janasha kiyindirip, attandyrady. Álihan bolmaghanda Ámirening altyn dauysy bizge jeter me edi? Bir Qúday bilsin. Mәskeuge baryp, ary qaray Parij asqan Ámirening ólimine sol sapardan oralghandaghy sózi sebepker boldy dep aitylady. Álihan Bókeyhanov pen Mústafa Shoqaydy jolyqtyryp, dәmdes bolyp qaytqan song Ámire: «Sender múnda kelip ap qazaqpyn dep maqtanasyndar. Al men naghyz qazaqty Mәskeu men Parijden kórdim», - deydi eken. Ol sóz «salpanqúlaqtardyn» qúlaghyna jetip, Ámirening ghúmyryn  kóktey soldyrghan.

Ýshinshi bir aitarymyz - jogharda atap qetkendey, býginde ózekti taqyryp bolyp otyrghan ar ilimine baylanysty dýniyeler. Álekeng aitady: «Oqu-bilim bolsa, maqsat bәri tabylady degendey kórinedi. Búlay bolsa, ol adasqandyq. Bilimmen maqsat shyqpaydy. Ibilis júmaqtan bilimsizdiginen quylghan joq, imansyzdyghynan quyldy. Últyna, júrtyna qyzmet qylu bilimnen emes, minezden (osy jerdegi «minezden» degen sózdi belgili alashtanushy Dihan Qamzabekúly Álekenning menzegeni «iman», «adamgershilik» dep týsindiredi), - deydi. Endi qaranyz, búl neni eske salady? «Tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jauy», - degen Ál Faraby babamyzdyng danalyq taghylymyn sanana oraltady. Olay bolsa Álekenning aitqysy kelgeni birden belgili. Yaghni, bilim men iman eki basqa nәrse. Ekeui toqaylasqanda, birin biri tolyqtyrghanda ghana kәdege jarap, júrttyng iygiligine júmsalady.

Tórtinshiden, (búl da ar ilimine baylanysty), Álihannyn: «Jattap bilgen bilim - bilim emes. Naghyz bilim tәjiriybeden tuady», - degeni bar. Búl kózqaras sonau ghasyrlardaghy ghylymnyng laylanbaghan kezindegi ghúlamalardyng ústanymymen para-par. Álihannyng «Boygha qayrat, oigha kóz» bitiretin bilim dep otyrghany ne ózi? Qazir әbden shatasyp boldyq. Qazaq ghylymy «kimge», «nege», «qashan», «qayda» degen sekildi saualdargha jauap beretin jattampazdyqqa kóshti. Búl ýlken qasiret. Mәselen qazirgi okushylardan, studenterden «Kenesary kim» dep súranyzshy, bәrining jauaby bir qalyptan shyqqanday: «pәleninshi jyly tughan, pәleninshi jyly ólgen. Últ azattyq kóterilisining basshysy», - degennen aspaydy. Búnyng bәri «Oydyng kózin, boydyng qayratyn» oyatatyn, ruhpen suarylghan shynayy bilim emes. Býgingi testik jýiemiz qanday shәkirt dayyndap jatqanyn bile me? Álekeng osydan bir ghasyr búryn últ oqu-aghartuynyn, ar ilimining konsepsiyasyn jasap ketken edi. Býgingi ghylym, bilim reformasyn jasaushylar Álihan aityp ketken taghylymdy eskerip, nәtiyje shygharsa, qúbaqúp bolar edi.

"Abay-aqparat"