Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin qazaq tilin biludi mindetteu kerek
Resey, Armeniya memlketinde búryn ómiri bolmaghan Aughanstandaghy iran tildes týrki nәsildes halyq hazarlar 1995 jyldardyng ortasynan bastap, bosqyndar retinde sayasy baspana ala bastady. Sol elderding salty men dәstýrine adaldyq tanytty. Al, osy últtyng Qazaqstandaghy is-әreketti «Jaman ýidi qonaghy biyleydige» soghyp otyr.
Álemning әr qiyryndaghy týrli azamattyq soghystan bas saughalaghan etnikalyq azshylyqtar sheneuinikterimizding últsyzdanghan jalpaq shesheyliginen op-onay Qazaqstan azamattyghyn alyp jatyr. Qazaq sannynyng artuyn esepke alugha tiyisti monoúlttyqty emes, orystildilikti qúp kóretin kópúlttyqty tu etip jalaulatqan biylik Qazaqstan halqy taghy bir últ pen úlysqa artty dep jar salugha kirisedi.
600 hezar QR azamattyghyn alyp, elimizdegi jalghan konsepsiya «kópúlttylyqqa» óz ýlesin qosuda. Olardyng ishindegi eti tirisi qúrylysshy injener bir kezderi kók tiynsyz qazaq eline aughan-kenes soghysynda tanysqan qazaq ofiyserin pana tútyp kelip, bosqyn mәrtebesin alghan býginderi esin men etek-jenin jiyp, dýkenderge stellaj jasaytyn firmanyng basshysy bolghan Radjab Ály Gulam Riza 2017 jyly hezarlyqtardyng mәdeny ortalyghyn qúryp, óz tili men dilin saqtaugha bel sheshe kirisip ketti. Biraq onda qazaq tiline oryn joq. (Bas suretke qaranyz).
Demek, jerimizdi panalghan jetimek úlystar qazaq mәdeniyetine pysqyryp ta qaramaydy, tek orys tildes úlystyng qarasyn kóbeytuge óz ýlesin qosugha kiristi. Endi osy últtyng jastary qazaq eli turaly ne deydi.
Radjab Áliyding jiyeni 2006 jyly elimizge kelgen 15 jasar Samiyr:
«Na dary my govorim toliko doma, s rodiytelyamy y mejdu soboy, no ne vsegda. Mne udobney govoriti na russkom. No na dary ya pisati ne mogu, u nas ne bylo vremeny uchitisya. Tam slojno, mnogo arabskoy grafikiy.
Rodiytely govoryat, chto znati svoy yazyk — eto vajno. Govory na russkom, no ne zabyvay dari. Uje XXI vek, rodiytely ne prepyatstvuyt nam v obsheniy ny s kem. Devushkam toje. U nas ony poluchayt obrazovaniye. V Afganistane ony ne iymeiyt prava uchitisya»,- deydi.
Týiin. Bosqyndardy panalatuda ýshin olardy Núr-Súltan men Almatygha jolatpay, elimizding Batysy men Ontýstiginde qazaq tili men mәdeniyetin, salt-dәstýrin ýiretetin arnayy lageriler qúryluy kerek. Tilimizdi kerek etpeytin «hazer» siyaqty últtardyng ókilderine memlekettik tildi auyzsha jәne jazbasha mengermese QR azamattyghyn berudi dogharatyn uaqyt jetti. Siz búghan qalay qaraysyz, aghayyn!
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz