Qordaydaghy tóbeleske ne týrtki boldy? Júrtshylyqtyng kókeyindegi basty bir saual osy edi. «Barlyghy aqsaqaldy úrghannan bastaldy» degen boljam aitylghan. Shynynda qalay?

Qariya adamdy balalary auruhanagha alyp, basty jolmen kele jatady. Býiirden dúnghan azamattary mingen kólik jýitkigen kýii jolgha atyp shyghugha úmtylady. Biraq jol jýrisi erejesine sәikes, olar basty jolmen kele jatqan kólikti ótkizip jiberui kerek. Onyng ýstine qazaqtar syrqat kisini dәrigerge jetkizuge asyghuly. Osy jerde keris tuady. Sonda bir noyys dúnghan kólikti tepkilep, onyng memlekettik nómirine zaqym keltire bastaydy. Búl zorlyghyna jәne búzaqylyghyna shydamaghan qazaq ony bir úrady. Júdyryqtasushylardy ajyratu ýshin arashagha týsken aqsaqalgha dúnghannyng ayaghy tiyip ketedi.

Áleumettik jelilerde aitylghan «qart adamnyng tóbesin baltamen oiyp tastapty» degen derek jalghan bolyp shyqty. Ýlken tóbeleske qatysqan qazaqtarmen jәne dúnghandarmen jan-jaqty әngime kezinde anyqtaghanym, kólik ainalasyndaghy kiykiljing turaly kópshilik bilmeydi eken. Yaghni, alapat arpalysqa búl serpin bermegen.

Sonda ne? Polisiya qyzmetkerleri shiyelenisti bastaghan, aqsaqaldy tepken onbaghannyng qolyna kisen salyp, qamap tastaydy. Qazirgi kezde ol búzaqy temir torda otyr.

Osydan keyin qúqyq qorghau qyzmetkerleri saqtyq tanytyp, kóshede kýdik tudyrghan kólikterdi teksere bastaydy. Búl – olardyng mindeti. Sol kezde toqtatylghan mashinalardyng birinde jýrgizushisining qújattary joq bolyp shyghady. Ýide qaldyryp ketkenin syltauratqan. Poliysey izgilik tanytyp, batystaghyday birden qolyn qayyrmay, ýiine birge erip barudy úsynady. Múny estigen kýdikti boqtap, balaghattap, esigin tars jauyp, kóligimen qashady. Qúqyq qorghau organdarynyng ókilderi sonynan quyp, dúnghan auylyndaghy aulagha deyin indetip kiredi. Aldyn ala telefonmen eskertip qoysa kerek, ýiden qashqynnyng tuysqandary, joldastary qaptap shyghyp, poliyseylerge jabylghan. Jәne polisiya qyzmetkerlerin jabyla úryp, tepkilep jatqanyn ózderi viydeogha týsirip, maqtanysh qylyp, әleumettik jelilerge salady.

Mine, dәl osy beynejazbany kórgen basqa auyldaghy azamattar ashynyp: «Mynau ne basynghany! Qazir qúqyq qorghau organdaryndaghy jigitterimizdi sabap jatyr. Erteng bәrimizding basymyzdy jara ma? Búl ne degen masqara!» dep kóterilgen.

Arty ne boldy? Jamandyqqa arandady. Dúnghan auyldary tarapynan da búghan esh aiyby joq qarapayym jandar zardap shekti.

Eldi birlikke, yntymaqqa shaqyru bizge paryz. Tatulastyrugha kýsh salyp jatyrmyz. Músylmannyng qanyn músylman jýktemeui kerek.
Qylmysta últ joq. Osyny úmytpayyq, aghayyn! Sonymen birge qazaq elin mekendegen barlyq úlys pen etnos memleket qúraushy qazaq últynyng ainalasynda úiysugha tiyis. Elden qashqandary – múny qalamaytyndar dep bilemiz.

Baqytbek Smaghúl, 

Parlament Mәjilisining deputaty

Abai.kz