Bizde sonau kenes ýkimeti kezinen múragha qalghan ýlken «syrqat» bar. «Ortasha jalaqy» degen kezinde kommunisterding oilap tapqan tamasha әdisi. Bir ghajaby, múnday úghym dýniyejýzining damyghan eshbir elinde joq. Olarda ortasha jalaqy emes, әr salanyng ózining jalaqysyn kórsetu ghana bar. Mәselen, auyl sharuashylyghynda, bilim men densaulyq salasyndaghylar qansha jalaqy alatyndyghy taldap otyrylady. Búl júmys isteytin halyqtyng әl-auqatynyng qanshalyqty dengeyde ekendigin aiqyn kórsetetin naqty kórsetkish..

Alayda,  bizde osy «ortasha jalaqy» degen úghymnan bas tartpay keledi. Onyng syry da belgili. Búl halyqqa ótirik sifrdy kórsetip, «bizdegi júmys isteytinerding barlyghy jyldan-jylgha jaqsy ómir sýrip, qoy ýstindek boztorghay júmyrtqylaytyn zaman tuyp keledi» degen ertegige halyqty sendiruge tyrysu. Sirә da «Ótirik, shylgha ótirik jәne statistika» degendi ekonomister beker aitpasa kerek. 

Biylghy jyl bastalar-bastalmastan búl ertegi odan әri jalghasyn tabuda. Statistikanyng sybyrlauyna sýiengen ýkimetimiz ortasha jalaqy byltyrghy jyldyng songhy toqsanynda elimiz boyynsha túp-tura 204 myng tengege jetkendigin quana habarlady. Sóitip, ol sonyng aldyndaghy tiyisti kezenmen salystyrghanda 15 payyzgha kóterilip, talay júrtty quantyp tastapty. Al endi múnayly ólke men Núr-Súltan men Almaty qalaryndaghylardyng qaghanaghy qarq, saghanasy sarq kórinedi. Atap aitsaq, Atyraudaghy ortasha jalaqy 345 myn, Manghystauda 309 myn, Núr-Súltanda 308 myn, al Almatyda 248 myng tengege jetip, búlardaghy tirshilik odan sayyn qúlpyra týsipti. Alayda búl jerde әlgindey ailyqty qansha adam alatyndyghy jayly aitudy mýldem úmytyp ketken synayly. Mýmkin, ótirikteri shyghyp qalady dep qoryqty ma eken. Ózgesi-ózge sol ólkelerdegi múghalimder men dәrigerler, memlekettik qyzmetshiler dәl osynday shylqymaygha batyp otyr degenge eshkim sene qoymaytyndyghy belgili.

Jaraydy, múnayly ólke men ýlken shaharlardaghy ailyqtargha qarap auyz ashyp, kóz júmbay-aq qoyalyq. Odan bizge esh payda týse qoymas. Odan da ózge de ólkelerdegi naqty jaghdaygha kóz salalyq. Mәselen, bizding Qostanay oblysyndaghy tek ailyghyna ghana qarap otyrghan júrttyng býgingi tirshiligi qanshalyqty dengeyde? Elimizdegi ornaghan júmaqtan bizge de birdene tiyip qaldy ma eken?  Álde múnda tek ózgelerding tabysyna tamsanyp qana otyr ma? Endi osy saualdargha jauap izdep kórelik.

Ýkimetting jan jadyratatyn habaryna qaraghanda, bizde de jaghday jyldan-jalgha jaqsaryp keledi eken. Tóbemiz kókke bir ghana eli jetpey qalypty. Qazir bizde әlgi ortasha jalaqy anau-mynau emes, tura 161 myng tengeni qúrapty. Áriyne, elimiz boyyna alghandaghy jalaqygha jete qoymaydy. Alayda ortasha tirshilik etuge jarap jatyr. Tek bir ókinishtisi, búl ailyqty alugha ekining birining shamkasy jete bermeydi. Óitkeni júmys berushige eng aldymen sening mol tәjiriybeng men asqan iskerliging kerek. Áytpese, eng tómengi jalaqyny mise tútyp, jýre ber. Búghan, mәselen, Qostanay qalasy boyynsha elektrondy enbek birjasynyng bergen mәlimetine kóz salsanyz, jetip jatyr. 

Aytalyq, Qostanay qalasy әkimdigine qarasty №8 bala baqshasyna tәrbiyeshi kerek kórinedi. Jalaqysy 42 myng tengeni qúraydy.. Al «Qostanay joldary» jauapkershiligi shekteuli serikestigi әrtýrli júmysqa shaqyrady. Aylyghy 60 myn. Mine, osylaysha kete beredi.

Sonda deymiz-au, ýkimetimiz elimiz boyynsha ghana emes, oblys boyynsha da ortasha jalaqy degendi tauyp alyp, kimdi aldaydy? Qaghaz jýzindegi orasan mol jalaqy kimdi jarylqaydy? Áriyne, jalaqysy aiyna 1 million tengege jetip qalatyn ministrler men deputtatarymyzdyng óz tirshilikterine riza ekendigin aityp jatudyng ózi artyq bolar. Mýmkin, tek oblys әkimderining sәl-pәl ókpesi bolar. Olardyng ailyghy 600-700 mynnan aspaytyn kórinedi. Eng bolmasa, milliongha jetpegen son, qay jyrtyghyn jamaysyn? Mәselen, bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetov te ailyghyna onsha riza emes sekildi.

- Mening ailyghym 762 mengeni qúraydy, - degen edi ol byltyrghy jyldyng ayaghynda Núr-Súltandaghy ortalyq kommunikasiya qyzmetindegi baspasóz mәslihatynda. - Pәter aqy men kommunaldyq qyzmetke 40 myng tenge tóleymin. Ózge de jay adamdar tәrizdi tamaqqa, kiyimge ketedi degendey. Odan qalghanyn jinap jýremin. Qansha degenmen balalardyng bolashaghyn oilau kerek qoy. Olar layyqty bilim alugha tiyisti.

Áriyne, biz әkimning ailyghyn qyzghanyp otyrghan joqpyz. Alayda 762 myng tenige ailyq alatyn adamnyng balalarynyng bolashaghyn oilau ózgelerge qaraghanda әldeqayda jenilirek shyghar. Onyng ýstine qarapayym jandar bizding әkim sekildi aumaghy 21 gektar jerdi qúraytyn, ishinde jangha kerekti bәri bar, qala syrtyndaghy aumaqty reziydensiyada jalghyz ózi túrmaydy da. Ákim bolmaghandyqtan olar qala ishindegi kólikke de óz qaltasynan tóleydi. Sondyqtan oblys әkimin qarapayym jandarmen salystyrudyng ózi aitugha úyat dýniye. Ár nәrsening reti bolady.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz