Úighyr preziydent, orys әkim, sheshen ministr bolghanyn namysymyz ben últtyq ar-újdanymyzdyng taptalghany sanaytymyz jasyryn emes. Sebebi biz últty qanmen beriletin “qúdaydyng syiy” dep oilaymyz. Bizge salsa, әlemde qazaqtan talantty, qazaqtan qabiletti últ joq. Bizding senimimizde qazaq degen qany taza tekti últ. Ózge etnos ókilderi sondyqtan qazaq bola almaydy. Ghasyrlar boyy syny túrghydan zerdelenbegen, eshqanday ghylymy zertteuge sýienbeytin ústanymdarmen ómir sýremiz. Eng ókinishtisi, etnosentrizmge tek qazaqtar ghana emes, Qazaqstandy mekendeytin etnostardyng barlyghy derlik shaldyqqan.

Qordaydaghy bolghan oqigha zamanauy memleket retinde qalyptasa almaghanymyzdy taghy bir ret kórsetti. Sanamyz sol ru-taypalyq dengeyde qalyp qoyghan. Qordaydaghy konfliktige jýregim qatty auyrsa da, tanghaldym dey almaymyn. Osynday jaghday boluy mýmkin ekenin ishtey sezgem. Sebebi aghayyn-tuys pen dos-jarannyng arasynda ksenofobiyalyq әngimeler aitylatynyn jasyra almaymyn. Sondyqtan ksenofobiyagha tosqauyl qoigha jetkilikti dengeyde ýles qosa almaghan men de kinәlimin.

Ksenofobiyagha ne týrtki boldy? Otarshyldyq. Bodandyq ezgiden qajyghan kez kelgen últ ýshin tәuelsizdik eng ýlken baylyq bolary sózsiz. Sol tәuelsizdikke núqsan keltiretin kez kelgen dýniyege senimsizdikpen, kýdikpen qaraytynymyz ras. Ókinishke qaray, bizge ózge etnos ókilderi Qazaqstan tәuelsizdigine tileuqor emestey kórinedi. Osynday kózqarastyng qalyptasuyna Qazaqstandaghy jәne ózge elderdegi separatistik qozghalystar әser etti. Múnday jaghdayda qazaqtyng sanyn kóbeytu eng dúrys sheshim dep oilaghan siyaqtymyz. Qazekeng kópshilikke ainalsa, azshylyq etnos ókilderi “shanyraqqa qaraydy”, separatister tyiylady dep oiladyq.

Alayda Qazaqstandy qazaqylandyru shovinizmge úlasyp, azshylyq etnostar tughan elinde ógey bala kýiine týsetinen úghynbadyq. Qala berdi, keri effekt berip, azshylyq etnostar arasynda ksenofobiyalyq jәne separatistik sezimderding odan әri nyghaya týsetinin boljamadyq. Sonymen birge olardyng týiinshegin týiip, últy men dinine, jynysy men nәsiline baylanysty kemsitpeytin elderge kóshu kerek degen oy týietinin týsinbedik. Apama jezdem say. Sol sebepti Qordayda bolghan oqighagha eki jaq ta kinәli.

Alayda birinshi kezekte Qordaydaghy oqighagha biylik kinәli. Sebebi biylik Qazaqstandy mekendeytin etnostargha ózara tatulyq pen týsinistikte ómir sýruding formulasyn úsyna almady. Dekorativti jәne deklarativti últtyq sayasatpen zamanaui, qúqyqtyq jәne stereotipterden ada memleket qúra almaymyz. Mening dostarymnyng arasynda týrli etnos ókilderi bar. Ózimdi oisha solardyng ornyna qoyyp kórdim. Kórdim de, týnilip kettim. Manyzdy degen súraqtargha jauap izdeuge tyrystym. Men kimmin? Uaqytsha túryp jatqan kelimsekpin be, әlde osy elding tolyqqandy azamatymyn ba? Tolyqqandy azamatymyn deyin desem, “naghyz qazaqtar” әrdayym “shanyraqqa qaratqysy” kelip túrady. Ózge elge kóship keteyin desem, tughan jerim, ýirengen ortam. Ekiúday sezim.

Koloniyalyq ótkenimiz, óz jerimizde ekinshi sortty últ kýiine týsuimiz, tilimiz men dәstýrimiz, dinimiz ben dilimizding әbden diskriminasiyagha úshyrauy kóp qazaqtyng kókeyinde jýrgen jara. Ol jaralar tәuelsizdik jyldarynda, ókinishke qaray, tolyq emdelgen joq. Atalmysh mәselelerdi kóterip, tarihy әdiletti kóksegen qazaq últynyng talaby sondyqtan oryndy. Diskriminasiyagha úshyraghan últ/nәsil/jynys ókilderine jenildikter men artyqshylyqtar beru әlemde bar tәjiriybe. Ony pozitivti diskriminasiya (affirmative action) deydi.

Deytúrghanmen belgili bir últ/nәsil/jynys ókilderine pozitivti diskriminasiya sharalary ne ýshin qoldanylyp jatqany týsindirilmese, onda atalmysh últ/nәsil/jynysqa jatpaytyndar múny basqasha qabyldauy mýmkin. Sheteldegi qazaqtardy repatriasiyalau men qazaq tilining keng qoldanysqa enuin memleket tarapynan qarjylandyru sol atalghan pozitivti diskriminasiya mysaly. Alayda pozitivti diskriminasiya ózge últ/nәsil/jynys ókilderin diskrminasiyalaugha úlaspauy kerek. Qazaqstanda ekinshi sortty últ/nәsil/jynys bolmauy kerek. Memleket qúraushy tituldy últ jәne kelimsek últtar degen kategoriya bolmauy kerek.

Endigi kezekte oiyn erejeleri barlyq etnostargha týsinikti últtyq sayasatty qalyptastyruymyz qajet. Qazaqstandaghy etnosaralyq tatulyq resmy qújattarda, sayasatkerlerding populistik úrandarynda, QHA úiymdastyratyn konsertterinde ghana bolmauy kerek. “Na chemodanah” otyrghan ózge etnos ókildirining kónil-kýiin men jaqsy týsinemin. Olargha janym ashidy. Olardyng Qazaqstanda qalghanyn shyn jýrekten qalaymyn. Qazaqstan azamattarynyng barlyghy men ýshin qazaq. Qaytalap aitayyn, eltanba beynelengen tu týstes pasporty bar kez kelgen adam men ýshin birdey. Sebebi mening týsinigimde últ degen qangha negizdelgen genetikalyq kategoriya emes. Men ýshin últ – belgili bir elding azamattyghyn bildiretin sayasy kategoriya.

Núrbek Matjanidyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz