Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2314 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2011 saghat 05:06

Múhan Isahan. Ghylym men iman birtútas úghym

Bilim - jaratylys júmbaghyn sheshetin ilahy kilt. Onsyz kózimiz kór, qúlaghymyz sanyrau, sanamyz qaranghy. Biz, bilim-ghylymnyng san-týrli nәzik qyrtystaryn enserumen tabighat qabattaryn ghana emes, Tәnir-Taghalanyng kýsh-qúdiretin de tolyqqandy tany alamyz. Ásili, Úly Jaratushyny taqlid (ózgelerge elikteu) dәrejesinde tanyp-bilsek te, iman keltirgender qatarynan sanalamyz. Áytse de, haqiqat auylyna sapar shegip, týnliginen Tәnir núry tógilgen shanyraqtyng qútty qonaghy bolyp, onda ruh lәzzatyna qanyghyp, Haq shúghylasyna shomudyng mýlde jóni bólek. Osylaysha aqiqat syrynyng (ilmi-iaqiyn) dәmin tatsaq ghana, biz shynayy iman keltirgen salih qúldar sapynan kórine alamyz. Osy sebepten de, Haq-Taghala Qúran-Kәrimde: «Alla iman keltirgender men bilim iyelerining dәrejelerin joghary qoyady» (Mýjajele, 11) dep búiyrady. Yaghni, aqiqat ilimning - bizdi synaq әlemining pendelik qúrsauyna ilindirmey, Úly Jaratushymen qauyshtyratyny talassyz shyndyq.

Bilim - jaratylys júmbaghyn sheshetin ilahy kilt. Onsyz kózimiz kór, qúlaghymyz sanyrau, sanamyz qaranghy. Biz, bilim-ghylymnyng san-týrli nәzik qyrtystaryn enserumen tabighat qabattaryn ghana emes, Tәnir-Taghalanyng kýsh-qúdiretin de tolyqqandy tany alamyz. Ásili, Úly Jaratushyny taqlid (ózgelerge elikteu) dәrejesinde tanyp-bilsek te, iman keltirgender qatarynan sanalamyz. Áytse de, haqiqat auylyna sapar shegip, týnliginen Tәnir núry tógilgen shanyraqtyng qútty qonaghy bolyp, onda ruh lәzzatyna qanyghyp, Haq shúghylasyna shomudyng mýlde jóni bólek. Osylaysha aqiqat syrynyng (ilmi-iaqiyn) dәmin tatsaq ghana, biz shynayy iman keltirgen salih qúldar sapynan kórine alamyz. Osy sebepten de, Haq-Taghala Qúran-Kәrimde: «Alla iman keltirgender men bilim iyelerining dәrejelerin joghary qoyady» (Mýjajele, 11) dep búiyrady. Yaghni, aqiqat ilimning - bizdi synaq әlemining pendelik qúrsauyna ilindirmey, Úly Jaratushymen qauyshtyratyny talassyz shyndyq.

Haq dinimizding alghashqy alghaday ayaty «Ey Múhammed! Oqy! Rabbynnyng atymen oqy! Ol Allah, adamdy úiyghan bir tamshy qan týiirinen (egilgen júmyrtqadan) jaratty. Oqy! Rabbyng asa jomart! Ol adamgha qalammen jazu jazudy ýiretti. Adamgha bilmegen nәrselerin ýiretti» (Alaq, 1-5) dep nәzil bolghany músylman qauymgha mәlim. Búl ilahy pәrmen jer betine ghalamat tónkeris әkeldi. Keshe ghana әlipti tayaq dep bilmeytin bәdәuy arab osy ayatty oqyp-bilip, jýrek-kózi ashylyp, sanasy sәulelendi. Ózi ghana ghalamnyng syryn úghynyp qoymay, әlemge aqiqatty pash etu ýshin atqa qondy. Barghan jerinde «Tal besikten jer besikke deyin ghylym ýirenu músylmangha paryz» (hadiys) dep úran tastap, sanasyn túrmys biylegen júrttyng pighylyna haqtyng sәulesin týsirip, jan-dýniyesine qozghau saldy. Qalyng eldi qarudyng kýshimen emes, qayghysyn bólisumen jendi. Qaradýrsindikpen emes, ilimning kýshimen moyyndatty. Jýrgen jerindegi júrtqa «sheyitting qanynyng tamshysynan ghalymnyng qalamynyng siyasynyng tamshysy әldeqayda artyq» (hadiys) degen qaghidany miras etip qaldyrdy.

Alghashqy aqjal tolqynnyng (salafiya) shashqan izgilik dәn-daqyly nyshan berip, tarih sahnasyna Ál-Kindi, Ál-Farabi, Ibn-Sina, Imam Ghazali, Ibn Rushd, Ibn Haldun, Fahriddin әr-Razi, Ál-Biruni, Ál-Horezmi, Ál-Huzuni, Ál-Battany sekildi  t.b iri ghúlamalar shyqty. Olar, ghalamnyng tylsym qúpiyasyn ashyp, adamzatqa beydaua tirshilikting iygilikti qyr-syryn úghyndyrdy. Ghúlamalardyng Haq dinge sýiene otyryp, ashqan tyng janalyqtary músylman әlemining kógine sәule shashyp, týnliginen núr bolyp qúiyldy. Iman baylyghymen birge, bilim baylyghyna qanyqqan júrt, qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq ghúmyr keshti. «Sheberding qoly ortaq» demekshi, músylman órkeniyetining shúghylasy týsip ózge ónirlerge jetip, basqa din ókilderi de (hristiandar) osy sony sorappen jýre otyryp, órkeniyet biyigine kóterildi.

Áytkenmen, músylman júraghaty HII ghasyrdan keyin kemening eskegin teng ese almay (dýnie jәne aqyret qayghysyn), toqyraugha úshyrady. Boyyn jalqaulyq biylep, sanasyn nadandyq shyrmay bastady. Dýniyelik ilimnen tek dýniyening baylyghyn izdedi. Qiyamet-qayym qayghysynan qoryqpay, qiyampúrys oilardyng jeteginde ketti. Haqiqattyng emes, qara niyetting qúlaq kesti qúlyna ainaldy. Júmaqtyng mәngilik baqytyna keneludi emes, jalghan ótkinshi ómirding lәzzatyna toyattaudy basty maqsat etti. Haqtyng jamalyna emes, jaratylystyng bir sәttik qyzyghyna batugha qúshtarlyq tanytty. Ashkózdikke úrynghan din-qaryndastan ynsap ketti. Alty baqan alauyz bolyp, birlikten taydy. «Ghalymyn óltirumen, ghalamyn da óltirdi» (hadiys). Sóitip, qolyndaghy bar ilahy qúndylyghynan aiyrylyp tyndy. Nәtiyjesinde, ashtan ólip, kóshten qaldy. Nesibesi kem bolyp, ózi ózgege jem boldy

IYә, nadandyqtyng shyrmauynda jýrgenine myng jyl ótse de, din-músylman balasy әli oyana qoyghan joq. Sanasyn túmshalaghan qaranghylyqtyng perdesin serpip tastar qasiyetti ilim (Qúran men Sýnnet jәne aqyl) qolynda túrsa da, әli bardyng baghasyn bile almay kýn keshude. Ókinishtisi, bizding masang kónilimiz Úly Jaratushygha degen senim ghylymmen jymdasqanda ghana jýrekting ilahy núrgha malynatynyn, jaratylysqa da ghylym hәm iman kózimen qaraghanda ghana dýniyening synaghyn enseretinin úgha almauda. Yaghni, bizding ghylym men imannyng birtútas ekenine týiisigimiz jetpeude. Endeshe, «Altyn ghasyrgha» qaytadan ayaq basuymyz ýshin haqiqy senimmen birge «ghylymsyz kýning joq» degen tәmsildi ghúmyrlyq ólshem etip aluymyz shart-aq. Sertimizge berik bolsaq, úshpaqqa shyqpaqpyz, sharttan tayqysaq, nadandyqtyng shyrmauynda shang qauyp qala bermekpiz...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485