Ýstimizdegi jyldyng qazan aiynda Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl tolady.

Osyghan oray Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi Myrzageldi Kemelding «Shәkәrimning ar ilimi» atty kitabynan Shәkәrimning ólimine qatysty bólimin jariyalap otyrmyz.

Abay zamany men HH ghasyrdyng alghashqy bóligindegi aqyn-filosof, qazaqtyng dara tughan, dana tughan úldarynyng biri Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng taghdyry óte kýrdeli. Ol 1931 jyly dýnie salghannan keyin elu jylgha juyq úmyt qalghan túlgha.

Abaydy qazaq týgel biledi, biraq Abaydy tereng týsindim dep aita alatyn adamdar az. Abaydy jan-jaqty tanyp-bilu qiyn. Abaydyng túnghiyq әlemine ýnilgen sayyn onyng odan әri terendey týsetini, zangharyna kóz tastaghan sayyn biyiktey beretini úly aqyn poeziyasynyng halyqtyng jýregin bekem jaulap alghandyghynan bolsa kerek. Shәkәrim de Abay sekildi dara әri kýrdeli túlgha, ony tanyghan әrbir qazaq azamatynyng da ony tereng týsinip, jan-jaqty tanyp-bilui onay emes. Shәkәrim de Abay siyaqty adamgershilikti, tazalyqty, ar-úyatty, eldikti, tatulyqty, meyirimdi, raqymshylyqty, әdildikti ústanu arqyly qazaqty eshbir elden kem bolmay jetiledi dep sanaghan. Shәkәrim shygharmashylyghyn oqyghan әrbir adam onyng halqyn qanshalyqty sýigenin, qazaqty órge sýireuge barynsha niyettenuin týsinedi.

Ýstimizdegi jyldyng qazan aiynda Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng dýniyeden ótkenine 80 jyl tolady.

Osyghan oray Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi Myrzageldi Kemelding «Shәkәrimning ar ilimi» atty kitabynan Shәkәrimning ólimine qatysty bólimin jariyalap otyrmyz.

Abay zamany men HH ghasyrdyng alghashqy bóligindegi aqyn-filosof, qazaqtyng dara tughan, dana tughan úldarynyng biri Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng taghdyry óte kýrdeli. Ol 1931 jyly dýnie salghannan keyin elu jylgha juyq úmyt qalghan túlgha.

Abaydy qazaq týgel biledi, biraq Abaydy tereng týsindim dep aita alatyn adamdar az. Abaydy jan-jaqty tanyp-bilu qiyn. Abaydyng túnghiyq әlemine ýnilgen sayyn onyng odan әri terendey týsetini, zangharyna kóz tastaghan sayyn biyiktey beretini úly aqyn poeziyasynyng halyqtyng jýregin bekem jaulap alghandyghynan bolsa kerek. Shәkәrim de Abay sekildi dara әri kýrdeli túlgha, ony tanyghan әrbir qazaq azamatynyng da ony tereng týsinip, jan-jaqty tanyp-bilui onay emes. Shәkәrim de Abay siyaqty adamgershilikti, tazalyqty, ar-úyatty, eldikti, tatulyqty, meyirimdi, raqymshylyqty, әdildikti ústanu arqyly qazaqty eshbir elden kem bolmay jetiledi dep sanaghan. Shәkәrim shygharmashylyghyn oqyghan әrbir adam onyng halqyn qanshalyqty sýigenin, qazaqty órge sýireuge barynsha niyettenuin týsinedi.

Qazaq aqyndarynyng ishinde Shәkәrimning ólenderi men ózge de shygharmalary alghashqylardyng biri bolyp baspa betin kórgen, sondyqtan ol qazaq jazba poeziyasynyng negizin salushylardyng biri retinde ataluy oryndy. Shәkәrimdi býgingi el renessanstyq túlgha retinde tanyp, onyng shygharmashylyghy jan-jaqty zerttelude. Shәkәrim shygharmashylyghy әli tolyq zerttele, oishyldyq, danalyq kelbeti ashyla týsui, adamdyq, arlylyq, adamgershilik, aqyl mәselelerine arnap jazghan dýniyeleri taldana týsui tiyis.

«Shәkәrimning meyir men zorlyq, әdilet pen zúlymdyq, ghylym men morali, adam men zaman turaly tolghanystary eki ghasyr shegindegi qazaq qoghamdyq oiynyng marqayghan qalpyn, býkil týrki әlemindegi biyik óresin aighaqtasa kerek» deydi jazushy-ghalym Múqtar Maghauiyn.

Shәkәrim jýiesiz zamanda ómir sýrgen. Abaydyng uaqyty otarshyldyq - bir jýiege baghynghan, belgili bir talaptargha moyynsúnghan zaman bolsa, Shәkәrimning kezi patsha ýkimeti men bolishevikter, alashordashylar ýkimeti, odan keyingisi zobalang jyldargha úlasyp, naghyz beybereket, jýiesiz zamangha tap kelgen. Shәkәrim óz dәuirindegi qazaq elining týsinik-tanymynyng dәrejesin, әleumettik-mәdeny túrmysynyng jayyn, halyqtyng psihologiyalyq kýiin, oi-sana dengeyin, әlemdik kenistik pen uaqyt auqymyndaghy ornyn, olardyng ózge eldermen salystyrugha kelmeytindey dengeyde ekenin jaqsy týsingen. Osynday qily zamannyng ózinde arlylyqty, danalyqty, bilim-ghylymdy bәrinen biyikke qoiy arqyly ruh biyigine jetken Shәkәrimdi tughan halqy eshuaqytta úmytpaq emes.

Búl enbegimizde Shәkәrimdi atay almaghan, tany almaghan uaqytymyzgha salauat aityp, ólgenimiz tirilip, óshkenimizding janghanyn baghalap, asylymyzdyng qadirin bile týssek degendi maqsat tútyndyq.

Shәkәrimning intellekti, ishki dýniyesi, parasaty men payymy, filosofiyasy kóp ret taldap-talghaugha layyq. Shәkәrim jastayynan ólenmen, dastanshylyqpen qatar, filosofiya, teologiya, geografiya, tarih ilimine den qoyghan. Búlardan týigenin birde ólenmen, birde qara sózben jazyp otyrghan. Shәkәrimning qay shygharmasy bolmasyn, onda pafos joq, ol - shyndyqqa, dәldikke negizdeledi.

Shәkәrim Qúdayberdiúly 1858 jyly 11 shildede Shynghystaudyng eteginde dýniyege keldi. Shәkәrim - Abaydyng nemere inisi, Qúnanbaydyng ýlken әieli Kýnkeden (Áybóbek) tughan Qúdayberdining Tólebiyke (Dәmetken) degen bәibishesinen kórgen tórt úldyng kenjesi. Olar - Omar, Múrtaza, Shahmardan jәne Shәkәrim. Shәkәrimning sheshesi sheber, keste tigetin, ong oyatyn, kiyim pishetin, pyshaq soghatyn ismer adam bolypty. Ol arab tilin jaqsy bilgen, «Múhtasardy» tauysqan.

Shәkәrimning úly naghashysy, Qúnanbaydyng bәibishesi Áybóbekting әkesi Aghanas by - Naymannyng teristanbaly ruynyng agha biyi. Qúnanbaydyng әkesi Óskenbay Yrghyzbayúly Aghanas biydi Naymandaghy tirekti oryn sanap, arnayy qúda bolghan. Qúnanbay atasy Aghanas biydi alghyspen atap, jii auyzgha alady eken.

Abaydyng әkesi Qúnanbaydyng bәibishesi Kýnkeden Shәkәrimning әkesi Qúdayberdi tusa, Qúnanbaydyng Kýnkeden keyingi әieli Úljannan Abay tughan. Sonymen Shәkәrim - Abaydyng nemere inisi.

Abaydyn: «Atadan altau, anadan tórteu» degen óleng joldaryndaghy altaudyng bireui - Qúdayberdi. Qúdayberdi Shәkәrimning alty jasynda qaytys bolady, sodan Shәkәrim atasy Qúnanbaydyng bauyrynda ósken. Qarshadayynan-aq erekshe zerektik tanytqan Shәkәrimdi Abay óz qamqorlyghyna alghan. Ol Abaydan 13 jas kishi, demek Abaydyng ýlgisi - Shәkәrimning ómirde kórgen eng basty ýlgisi. Bir әuletten eki aqyn, aqyn ghana emes, filosof, sazger, qayratker adamnyng shyghuy búl әuletting tektiligining belgisi. Shәkәrim ózining alghashqy ólenin әkesi qaytys bolghan song aq shygharypty. Shәkәrim shygharmalarynda ol óleng 1866 jylmen tanbalanypty, demek Shәkәrim birinshi ólenin bar bolghany 8 jasynda jazghan. Ol ólenning mazmúny bylay: dalada oinap jýrip bala Shәkәrim jerde órmelep bara jatqan jauynqúrtty basyp óltirip alady. Qasaqana jasamasa da, sezimge toly bala sol jauynqúrt atynan óleng shygharady. Onda: «Ólimning qandaylyghyn kózing kórdi,

Keshegi tiri jýrgen әkeng qayda?!» dep keletin, әkesining ólimin múnaya esine alatyn óleng joldary bar. Osy ólenin әjesine oqyp bergende «búdan bylay óleng shygharma, ol iri túqymnyng ainalysatyn isi emes» dep tyiym salypty. Osy jerde Abay: «jastyng talabyn shektemender»,- dep Shәkәrimge ara týsipti. «Osy qoldau mening aqyn boluyma tikeley әser etti» dep Shәkәrim údayy aityp jýredi eken.

Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasynda ekeui eki anadan tughan Qúdayberdi men Abay arasyndaghy jyly qarym-qatynas surettelgen. Onda Qúdayberdining auyryp, tósek tartyp jatqan kezi, onyng kónilin súrap Abay kelui, aghalyq-inilik kónil-kýy kórinisteri, qadirles-qimas aghasynyng shiyettey balalaryna Abay qamqor bolatyny beynelengen. Romanda: «Qarashoqydaghy qystaugha kelgen son, Abay eng әueli әkesine barmay, Kýnkening ýiine kirdi. Múnda Abaydyng eng jaqyn kóretin tuysqany Qúdayberdi kópten beri nauqas bolatyn. Aldymen soghan amandasyp, jayyn bilmek» - dep jazylghan. Áuezov suretteuine qaraghanda, Qúdayberdi sabyrly, ústamdy, oily, jas inisi Abay tartys-jala, súmdyqtargha iligip ketpese eken degen qamqor kónildi, izgi jýrekti adam bolghan. «Qúdayberdi ólerde Abay oghan: «Balalaryndy әke ornyna baghu qaryzym bolar, jetimdik kórsetpespin» dep ant etkendey bolatyn. Aytqanynday, Abay sodan beri Qúdayberdi balalaryn ózimen tuysqan Ospannan da, óz balalarynan da qatty erkeletetin» dep jazdy.

Shәkәrim jeti jasqa jetkende әkesi Qúdayberdi 37 jasynda dýnie salghan. Sodan keyin 18 jasqa deyin úly atasy Qúnanbaydyng qarauynda, baqylauynda bolghan. Qúnanbay dýniyeden ótken son, odan aldyn da Shәkәrim Abaydyng ýlgisimen ómir sýrdi, Abay ony óz qamqorlyghynda ústady. Qúnanbay ólgende Abay 31 jasta edi.

Shәkәrim atasynan kóp úlaghat alghan. Atasynyng «Elge jaqsan, qúdaygha da jaghasyn», «Kópti syilasan, ózing de syily bolasyn», «Kópsiz - qol joq», «Kópsiz - kómusiz qalady», «Kópke sengen - kógeredi, kópti jamandaghan - kómiledi» degen úlaghatty sózderi Shәkәrimning kónilinde mәngi saqtalyp qalghan.

Shәkәrim óz ómirining biraz jayyn óz shygharmalarynda, әsirese «Mútylghannyng ómiri» degen úzaq óleninde jazdy.

Besimde oqu bilsin dep,

Ata-anam berdi sabaqqa.

Jeti jasta jetim bop,

Týskendey boldym abaqqa.

Ardaqty kenje jetim dep,

Álpeshtedi meni kóp.

Nadandyqqa boldy sep,

Qaqpay eshkim qabaqqa, - dedi.

Múhtar Áuezov Abay ólenge 1884-1886 jyldardan bastap kiristi deydi, ol kez Abaydyng 39-41 jasy bolady. «Oy kirgeli tiymedi erik ózime, Sandalmamen kýn keshken týspe izime» deytin kezi sol kez. Abaydyng óz ortasynan basy asqan adam ekenin býkil qazaq eli, biylik moyynday bastaghan jyldar osy kez. Búl Shәkәrimning otyzgha jetpegen kezi edi.

Shәkәrimning ózi «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi» degen enbeginde: «Men paqyr óz әkem ólgen song úlyq atamyz qajy marqúmnyng tәrbiyesinde qalsam da, búrynnan auylymyz, qystauymyz bólek bolghanda qajy marqúm meni jetim dep ayap, qysyp oqyta almay, ghylymnan mahrúm qalyp, jetimdikti syltau qylyp, oiyma ne kelse sony istep, әdepsiz, ghylymsyz óstim. Áytse de týrki tanyp, oryssha hat tanyp qaldym» deydi.

Biraq Shәkәrim búl jazghanynday oiyna ne kelse sony isteytin, jenil minezdi, oisyz bala bolmaghan. Bes jasynda óz betinshe sauat tanyghan, eseygen song kóne týrik, arab, parsy tilderin ózining anasynan birte-birte ýirenip alghan. Keyinirek oryssha biletin Núrpeyis degen adamnan orys tilin de mengeredi.

Shәkәrim biraz uaqyt jastyq qyzyghyna týsip, oiyn-sauyqqa, serilikke ýiir bolghan, dombyra, garmoni tartudy ýirengen, sayatshylyqqa da qyzyqqan. Osynday kezdegi jastyq jelikterine ketken asyl uaqytyna Shәkәrim keyinnen ókinish bildirip, esine alady.

Ár ónerding ýiretushisi bolady. Shәkәrimning úly Ahattyng aituynsha, Abay Shәkәrimning jasynan dombyragha qúmarlyghyn bayqap, kýzding basynda, kerey ruynan shyqqan ataqty dombyrashy Bitkenbay degen adamdy shaqyrtyp alyp, Shәkәrimge kýy ýiretudi tapsyrady. Bir jylgha taqau uaqyt ishinde Shәkәrim odan kóptegen kýy ýirenedi. Shәkәrimning anasy Bitkenbaygha kóilek, shapan kiygizip, sauyngha bir siyr, miniske bir besti at berip, rahmetin aitady. Shәkәrim: «Mening dombyra ústazym - Bitkenbay, ony tauyp aldyryp berushi - Abay agham» dep rizalyq bildirgen.

Shәkәrimning әkesi Qúdayberdi qazaqtyng kóne qissa-dastandaryn, eski kitaptardy jatqa aitady eken. Osy ýlgi men óner-bilimge asyqtyq Shәkәrimning oi-órisin tez keneytip, ólenge degen qúshtarlyghyn oyatady. Ol bilim-ghylymnyng qasiyetin keshteu bolsa da tereng týsinip, óz betimen oqyp, ýirenip, ruhany qazynalargha kóp ýnilgen. Óz elining auyzsha sóz múrasyna qosa, basqa júrt asyldaryn mengergen Shәkәrim óndirtip óleng jaza bastaydy, keng qúlashty dastandar jazady. Izdenu, enbektenuding nәtiyjesinde arnayy oqu ornyn bitirmese de, Abaydyng basshylyghymen jәne óz betinshe izdenu nәtiyjesinde Shәkәrim sol zamandaghy qazaq arasyndaghy, qazaq qana emes, sol kezdegi býkil Týrki dýniyesindegi eng ghúlama adamdardyng biri bolyp shyghady.

* * *

Shәkәrimdi tanu ýshin ol ósken jerding tabighatyn da tanu kerek. Akademik Lihachev aitqanday: «Shygharmanyng qayda tughanyn bilmey týsinemin deu, onda jazylghannyng tilin bilmey túryp, oiyn týsinemin deumen salystyrghanda jenil emes. Poeziya da, basqa shygharma da ózdiginen ómir sýrmeydi, ol ózi ósken topyraqtan ónip shyghady jәne ony býkil tughan ólkesimen baylanystyryp qana týsinuge bolady».

Shәkәrim tuyp-ósken, býkil ómirin ótkizgen jer Shynghystau óniri dep atalady.

«Kәri Shynghystau! Adam jerge ie bolghannan beri qaray sening kórmegening joq. Shynghys, Temir siyaqty talay sayypqyrandardy qolynmen jónelttin. Sende talay adamnyng qúmary qanyp, quanghany da boldy, jýregi janyp, sualghany da boldy.  Talay-talay talpynghan jas jýrek maqsatyna da jetti. Talay baqytsyzdyng jaryq kýndey ýmiti ýzilip te ketti. Sende neshe týrli el dәuren sýrip, ang aulap, mal da baqty. Sende talay-talay sabazdyng qany suday da aqty. Ay men kýndey ajarly súlu, qyrshyn jastardy da, arystan jýrekti ainymas batyrlardy da, әlemnen ozghan alayaq, auzynan bal tamghan sheshen biylerdi de jeroshaqtay jer qazyp, ýnireytip bauyryna kómip jatsang da, baqayynnan kelmey týk kórmegendey-aq manqiyp túra beresin-au! Osymen de qoymay, qysqy kýngi shyghystan úzaq kýngi kýn batysqa qaray keregedey jayylghan keng qoltyghyndy ashyp ýnireytip: «Kel, kel! Taghy mening qoltyghyma kirip, birese rahat, birese beynet kórip, az kýn arpalysyp ótetining kelinder» - dep ýnsiz dauysynmen shaqyryp túratynyndy qaytemin!...

Áne, keshegi bir kezde amal júldyzynyng orta sheninde qaytpas qara jelining dauyly soghyp, qardyng suyn say-saydan sarqyratyp, soqqan jel, aqqan sudyng jan-januargha raqat bolsa da, bir jaghynan, úshqan qanbaq, aqqan dónbek siyaqty tamyrsyz, kómeksizderding esin shygharyp, degbir tapqyzbay, sandaltyp aparyp birin qúlaghaly túrghan jargha tyghyp, birin qúdyqqa saldy.

Onymen de qoymay, keybir jerding shymyn audaryp aghytyp, jana óspirim jastarday jana ghana shyqqan jasyl shópti tanymaytyn jat jerge aparyp ta tastady.

Áne! Sol amal júldyzynyng ayaq shetinde jer kepti dep, qoltyghyndaghy el mal ashylatamyz dep bauyrgha qaray kóshti. Atty-jayau aidaghan qoydyng jas tóli sharshaghan son, qoydy jusatyp, jana tughanyn auyzdandyryp, sharshaghanyn tynyqtyryp, qoymen birge barghan balalar jalma-jan qu topaydy dop qylyp, jerdi shúqyrlap orda qylyp, dop oinay bastady. Qystaudan jana kóshken elding jýgi ornyqpay audarylyp, biri týiesin baqyrtyp qayta artyp, biri jýk artqan siyryn auhaulap qualap, aughan jýgin basyp, erli-qatyndy, bala-shaghasymen shulap jýr.

Otardan qaytqan jylqyny aldynan shyqqan jas jigitter kóshke qarsy aidap kelip, aty joqtar jýgenin ala jýgirip, әrqaysysy bir-bir jylqygha qúryq salyp, jylqyny aldy-aldyna bólip qualap jýr. Jana tughan jas qúlyndy tәltirektetip qúryghymen týrtpektep, shiydem kiygen kýlәparaly jylqyshy jylqynyng artynda kele jatyr. Sonda sen, kәri Shynghystau, kóshken elge qara qújyr qabaghynmen ashulana qarap: «Ala qystay mening yghymdy qorghalap, qystan aman shyghyp, býgin iyesiz tastap ketkenin qarashy!.. Qap, bәlem, qayta bir kelersin» - degendey ýnsiz edin-au! Jotadaghy biyikterin: «Batyr-au, mynalar qayda barady? Ana bireuler ne qylyp jatyr?» - degendey aldyndaghy alasa tóbelerden asa qarap, keybir biyikterden sozylghan jota qyr aldynghy tóbening iyghynan tapqan ana biyikting qoly siyaqtanyp; «Bylay túrshy! Enkeye bershi!» - degen siyaqtanyp, bókterge jaqyn, tipti, alasa tóbeler: «analar kórmey qalar» degendey-aq enkeyip qúrjiya qarap, bәrining kózi kóshken elde siyaqty.

Áne! Osy kóshken el sәuir júldyzyn bauyrda ótkizip, maly ashygha, adamy aqqa qanyp, tórt týlik maldyng tóli әbden ayaqtanyp, asyr salyp, endi jaylaugha shyqpaq ýshin qayta kóshti.

Átten, kórkem kóktem-ay! Sen jan-januardyng qayghysyn úmytqyzyp, beyish auasyn jútqyzyp, qabaghyn ashqyzyp, ýmitin ilgeri basqyzyp, tozbas ómir, taymas baq bergendey aldaytynyn-ay! Jayqalghan jasyl shópti quartatyn, jalbyraghan japyraq pen jaynaghan gýlderdi janynan airyltyp úshyratyn kýz bolmaytynday-aq, múqym Shynghys dalasymen qar astynda qalyp, qayghyly aq býrkeyin jamylyp, jorghalaghan jylanday, jorgha mingen jastarday jylmandap aqqan móldir sular, múnan bylay raqat-quanyshtan ýmit ýzgen múnly jýrektey múz bolyp qatatyn qys bolmaytynday-aq, sen kórkem kóktem, jan-januardyng da, adamzattyng da artyn úmyttyryp, aldyn oilatpaysyn-au!».

Shәkәrimning tughan jeri Kenbúlaq - Shynghystaudyng tór jaylauy. Ol Balashaqpaq tauynyng shyghysy men Bayqoshqar ózenining batys jaghalauyndaghy qonys. Kenbúlaq Balashaqpaqtyng keng anghar sayyn boylap Bayqoshqar ózenine úshtasady.

Shaqpaq - Shynghystaudyng syrt jaylauyndaghy ýlken jotaly tau. Jota - Balashaqpaq, orta, ýlken shaqpaq dep bólinip atalady. Sondyqtan ony Ayyr Shaqpaq dep te ataghan. Ayyr Shaqpaqtyng biyiginen ontýstikte - Qaranay, Tazqyzyl, Balgha, Tektúrmas, Qúr jotalary, shyghysta - Buratiygen, Egiz qyzyl, Jәnibek, Tezek shoqysy, Aqshatau jotalary, batysta - Kóksengir, Jorgha, Jauyrtaghy, Shorqashqan, Shymyldyq, Josaly biyikteri, soltýstikte - Keregetas, Qarajal, Qyzyljal, Aydarly qoytas, Qara qoytas, Búshantay, Dildә jotalary, kóldeneng jatqan Shynghystaudyng syrt jotalary kórinedi. Shәkәrim ómirining songhy otyz jylday merzimin osy Shaqpaq ónirinde, onashalyqta, shygharmashylyqpen ótken.

Bayqoshqar - Baqanas ózenine qúyady. Shәkәrimning balalyq shaghy, jasóspirim shaghy, jigit shaghy, azamattyq ghúmyry kóbine osy ónirde ótken. Shәkәrimning qayghyly qazagha úshyraghan jeri Keregetas ta Bayqoshqargha jaqyn ornalasqan. Keregetas - Shaqpaq ózenining bauyrynda, Jylandy ózeni men Dildә ózenining týiiser túsyndaghy biyik jota. Onyng shyghys irgesinde kerege bitimdi tútas tas qabyrgha bar, sondyqtan ony Keregetas ataghan. Tas qabyrghanyng bauyry tereng qara su. Tastyng qabyrghasynda bes-alty adam siyatyn ýngir bar. Shәkәrimdi osy Keregetas manynda atyp óltirgen.

Shynghystaudyng eng biyik jotasyndaghy asu - Aqbaytal asuy dep atalady. Onyng biyiktigi 1100 metr. Búl asudan bastau alatyn Baqanas, Bayqoshqar, Qúr, Tay ózenderi Balqashqa deyin sozylyp jatyr, al Qúndyzdy, Shet, Qarauyl, Shaghan ózenderi Ertiske qúyady. Jaylaugha shygharda jәne týserde el osy asudaghy kósh jolmen ótedi. Shәkәrim búl asudan talay mәrte asqan, әsirese Qyrghyz shatyna qús salugha barghanda osy asu arqyly ótetin bolghan.

Saryarqanyng ontýstik-shyghysynda, Tarbaghatay men Shynghystaudyng ortasynda ornalasqan Aqshatau atty tau bar. Taudyng tasy әkti, aqshyl týsti bolyp keledi. Qyrghyz shaty osy Aqshataudyng bir salasy. Shәkәrim de jylma-jyl salburyngha kelip múnda sayatshylyq qúrghan. Salburyn dep úzaq uaqyt angha shyghudy (býrkit salyp, arqar, búghy, kiyik atu) aitady.

Shәkәrim atasy Qúnanbaydan, aghasy Abaydan ónege, tәlim-tәrbie alghan jeri Aqshoqy atalatyn tau jotasy. Ashysu ózenining batysynda jeti shaqyrym. Sozylghan ýsh biyikten túrady, olar Shetki Aqshoqy, Ýlken Aqshoqy jәne Kishi Aqshoqy atalady. Ýlken Aqshoqyda 1860 jyly Qúnanbaydyng Úljannan tughan teteles eki úly - Ibrahim men Ysqaq jeke otau bolyp shyqqanda qystap shyghyp, jeke-jeke otau ýi-jay salghan, Abaydyng sol qystauynyng silemi әli de kórinip jatyr. Abaydyng túnghysh úly Aqylbay Ýlken Aqshoqyda tughan.

Arhat - tauly qonys, qoy tastary qolmen jighanday qoyyndasyp jatyr, búrynyraqta keruen joly bolghan. Shәkәrim onda býrkit salady eken.

Shynghystauda Ashysu degen ózen bar. Basy Tarbaghatay - Qalba taularynan bastalyp, Arhat pen Orda taularynyng arasymen aghyp ótedi. Ashysu boyynda Enlik-Kebekting eskertkishi, Qúnanbay qajy qabirstany bar.

Qarauyl-Semey kýre jolynyng boyyndaghy 82-shi shaqyrymda Bórili auyly bar. Osy auyldan bir shaqyrym batys teristigindegi Ayaqqaraghan qonysynda Múqtar Áuezov dýniyege kelgen.

Kýshikbay búlaghy - Semey-Qarauyl jolyndaghy búlaq. Abay, Shәkәrimder Semeyge barar joldaghy ayaldaytyn, qonatyn oryn bolghan.

Qasqabúlaq. Sholpan-Saryadyr adyrynyng ishi-syrtynan aghyp jatatyn, tau, tóbe tóskeyinen jaltyrap kórinip jatatyn búlaq bolghandyqtan Qasqabúlaq atanghan. Onday bes búlaq bar. Sonyng bireui Shәkәrimning Qasqabúlaghy dep atalady. Shәkәrim Semeyge baryp-qaytar jolynda búl oryngha soqpay ketpeytin bolghan.

Sayatqora - Shәkәrimning Shaqpaqtaghy Qarabúlaq basyna onashalyqta shygharmashylyqpen ainalysu, qystygýni ang aulap demalu ýshin saman kirpishten salghyzghan orny. Ol - arnauly salghyzghan qysqy mekenning ekinshisi. Birinshisi - Dildә ózenining boyyndaghy ózi qaza bolghan Keregetas irgesinde.

Sayatqorada Shәkәrim «Ádil-Mariya» romanyn, «Lәili-Mәjnýn», «Aysúlu-Nartaylaq», «Mútylghannyng ómiri» degen kólemdi shygharmalaryn, «Borannyn» audarmasyn jәne birneshe ólender men prozalyq shygharmalar jazghan.

Qazir Sayatqoranyng keybir qabyrghalary ghana mýjilip saqtalghan. Ol Abay-Shәkәrim kesenelerinen úzaq jerde ornalasqandyqtan ol jerde 2000 jyly «Sayat qora» ekspozisiyasyna arnalghan ýy salynghan.

 

* * *

Shәkәrimning әkesi Qúdayberdi ýilengennen keyin 3-4 jyl anasy Tólebiyke bala kótermey, Qúnanbay kelinine kisi jiberip: «Qúdayberdi bir anadan tughan jalghyz edi, úrpaghy qalmay jýrmesin, kelinim rúqsat etse, balama bir әiel әpersem dep edim» deydi. Tólebiykening rizalyghymen Qúdayberdi Botantaygha ýilenedi. Bir jyldan song Botantay ekiqabat bolghanda Tólebiyke ony júrttan jasyryp, ózim eki qabat boldym dep, Botantay bosanghanda «men tudym» dep balany tuysymen qoynyna alghan. Sol balagha iiining nәtiyjesinde eki jyldan song ózi shyn eki qabat bolyp birinen keyin birin tórt úl tughan.

Shәkәrim er jetip ýilenuge jetkende oghan Mәuen atty qyzdy alyp beredi. Ol minezi shaypau, birbetkey, tek Shәkәrimdi ghana tyndaytyn bolypty. Keyinirek Shәkәrim noghay qyzy Ayghanshagha ghashyq bolyp, noghaylar әiel ýstine qyz bermeytin últtyq saltymen kelisim bermegen song Shәkәrim Ayghanshany kóndirip ony alyp qashady. Búl iske Abay aralasyp, qalyng malyn tólep, aiyp-púl berip, qyz berisip bitisedi. Sol Ayghanshany alyp kelgende Mәuen: «Kelding be, qaraghym» dep betinen sýiip qarsy alghan eken.

Shәkәrimning bәibishesi Mәuennen eki úl bolghan: Ábusufiyan jәne Ahmettaufiyq. Ábusufiyan 25-shi jyldary qaytys bolghan, odan - Shәmil, odan Banu. Ekinshi úl erte qaytys bolyp ketedi.

Shәkәrim Ayghanshadan bes úl, ýsh qyz kórgen. Olar: Ghabdulghafur (Ghafur), Ghabdulla (Qabysh), Jebireyil, Ghabdulaha (Ahat), Ziyat, Jәkim, Kәmi, Gýllar.

Ayghanshanyng tórkin júrty Qazan qalasynan kelgen noghaylar. Qúnanbay Ysqaq degen noghaymen tanysyp, onyng qyzmeti únap, óz eline qonystandyryp, qamqorlyghyna alady. Ysqaq inisi Mahmútty kóshirip әkeledi, ol Ayghanshanyng әkesi. Olar bayyp, óz aldyna auyl bolady, ol «Bay auyly» atalady. Shәkәrim Ayghanshany alyp qashyp ýilenedi. Ayghansha iykemdiligining arqasynda elge syily kelin bolady, ony Shәkәrim eli «May apa» dep ataydy. Shәkәrim óltirilgen song Ayghansha, balalary Ghafur, Qabysh, nemeresi Bayazit NKVD tarapynan qudalanyp, azap pen qorlyqtyng neshe týrin kóredi. Qapyrdy (Ghafur) Abaydyng shyqqan tegin san-saqqa jýgirtken Kenesting jarymes qorghaushylary әulet basyna zúlmat týse bastasymen eshbir tekserusiz týrmege jabady. Ór minezdi namysqoy jigit týrmede jatyp tamaghyn kezdikpen oryp jiberip qaza tabady. Onyng úly Bayazit te týrmeden shyqqan song elge oralyp, tughan-tuystan biri de qalmaghanyn, qanyrap qalghan júrtyn kórip ózine ózi qol júmsap qaytys bolady. Ayghanshadan tughan ekinshi úl - Qabysh talma auruyna úshyrap, Abay atasynyng qabirin qúshyp jatyp, ashtan óledi. Onyng bala shaghasy da ashtan qyrylady. Ayghanshanyng qashan dýniyeden ótkeni jayynda mәlimet joq, kózi ashyq úly Ahat ta ol jayynda eshtene jazyp qaldyrmaghan. Soghan qaraghanda taghdyrdyng talayly jolynda ekeuining joly eki ajyrap, bir birinen kóz jazyp qalghan boluy mýmkin.

Shәmilding әieli Zýlipanyng inisi Qabysh Shәkәrimdi andyp jýrgenderdi syrttay baqylay jýrip, Shәkәrimdi atyp óltirip, denesin tastaghan qúr qúdyqty belgilep qoyady. Sony úmytyp qalmau ýshin óz әke-sheshesin soghan tayau jerge jerleydi. Shәkәrimning denesin 30 jyl kýzetip, keyinnen Ahatqa qúr qúdyqty kórsetken sol Qabysh. Qabysh ózi әnshi, ónerpaz bolghan. Shәkәrimning qasyna erip, kóp jerdi kórip, óner ýirengen. Sheber dombyrashy, eren әnshi bolghan. Otyrghan jerinde júrtty kýlkiden auyz jighyzbaytyn әrtistigi bolghan. Sirk ónerinen de habary bolghan. Belgili «Aghashayaq» әnin keyingige jetkizushi. Mergen bolghan, myltyq kórse, sirinkening bir tal shiyin qoyyp atyp kórip tekseretin bolghan.

Shәkәrimning ózine úqsap tughan úly Ahat (1900-1984). Shәkәrim múrasyn zertteushi, jinaqtaushy. Shәkәrim ólerden tórt jyl búryn Semeydegi pedagogikalyq tehnikumdy bitirip, Shynghystauda múghalim bolghan. Sol kýnderi Shәkәrimning basqa balalary sekildi tergeu, qamau, abaqty, aidaudy basynan keshirgen. Ahattyng tuystary Ghafur, Bayazitter týrmedegi auyr azapqa shydamay, ózderine-ózderi qol júmsap qaytys bolady.  Qabysh ashtyq pen azaptan Shynghystau baurayynda qaza bolady. Ziyat Qytaygha qashyp ótkenimen, sol jaqta qayghyly qazagha úshyraydy. Týrmeden bir ret bosap shyqqan Ahatty 1937 jyly taghy da qamap, taghy eki jyl qamauda bolady. 1938-1967 jyldary Almatyda da oblys tónireginde múghalimdik qyzmet atqaryp, zeynetke shyghady.

Ahat 1958 jyly 29 qazanda QSRO Memlekettik qauipsizdikti baqylau organynyng prokurory qol qoyghan aqtau sheshiminen keyin ghana jaryq dýniyege qayta kelgendey bolady. Ákesi Shәkәrimning qazasyn aidauda jýrip estigen, sodan beri boyynan qayghy arylmaghan Ahat әkesining mýrdesin eki jylday izdep, 30 jyldan beri jatqan qúdyq týbinen tauyp 1961 jyly sýiekterin qazyp alyp, jinaqtap Abay aghasynyng qasyna aparyp arulap jerleydi. Dәmi tausylghanda ózi de  әke qasyna jerlengen.

1969 jyly Ahat Abaydyng respublikalyq әdebiy-memorialdyq múrajayyna Shәkәrim múrasyn qalpyna keltiru maqsatymen ghylymy qyzmetker bolyp shaqyrtylady. Sol jerde Ahat әkesining bar enbekterin jinaqtap, jýieleydi jәne latyn әlipbiyinen kirillisagha kóshiredi, Shәkәrim turaly estelikter jazady, ýntaspagha qúndy derekter qaldyrady. 1984 jyly dýniyeden ótkeninshe Ahattan әkesi turaly 36 qújat, 51 qoljazba shygharmalar (7318 jol poema, 25431 jol ólender, 813 bet prozalyq shygharmalar men estelik әngimeler) dayyndaldy. Olar Ahattyng óz ósiyet-tilegi boyynsha Semeydegi Abay múrajayynyng negizgi qoryna tapsyrylady.

Shәkәrimning úly Ahattyng Saghila degen әielinen tughan bir balasynyng aty - Ruh bolghan. Onyng atyn Shәkәrim qoyghan. Shәkәrimning Qonyr atyna qoshtasu óleninde: «Tentek sary Rughym, Saghynyp meni túr ma eken?» degen jeri bar. Ruh 10 jasynda, 1931 jyly qaytys bolghan.

Ahat jóninde M.T.Áliakparovtyng «Ahat» (1997) jәne «Aqyn amanaty» kitaptary (2000) jaryq kórgen.

Shәkәrimning Ahattan keyingi úly Ziyat Shәkәrim óler jyly Qytaygha qashyp ótken. Ziyattyng úly Merekening aituynsha Qytayda Ziyat Altay ólkesining Sarsýmbe qalasyna kelgen. Sonda oryssha, arabsha, parsy men shaghataysha tórt týrli til biletin, Kókshetaudyng qazaghy, kezinde Abay men Shәkәrimmen jolyghysyp, syr alysyp, dәm-túz tatysqan Seyitqazy Núrtaev degen oqymysty kisimen tanysyp, ol kisi Ziyattyng әuletin syilap, qyzy Mýnirany qalynsyz beredi, sondaghy baspahanagha qyzmetke qosady. Ziyatty kóp keshiktirmey Kenes adamdary ústatyp, joq etip jiberedi. Toghyz jasynda anasy Mýnira qaytys bolyp, Ziyatpen birge ótken Ázimbaydyng Berdesh degen úly Merekeni óz qolyna alady. Ol 1955 jyly 17 jasynda Qazaqstangha ótedi. Elge oralghan song ony Ahat tauyp alyp Talghargha әkeledi, qazir Talgharda túrady.

Shәkәrimning qyzy Jәkimnen Qojaghafan, Qojaniyaz, Qojaghapez degen balalary bolghan. Kýieuining aty Qabibulla. Qojaghafan 1921 jyly dýniyege kelgen, onyng esimin Shәkәrimning ózi qoyypty. Bala on jasqa deyin Shәkәrim men Ziyattyng tәrbiyesinde bolady. Shәkәrim atylghannan song Qabibulla men Jәkimdi Qojaghafan, Qojaniyaz, Qojaghapezdi qosa Semeydegi týrmege qamaydy. Músabay qajy degen elge belgili aqsaqaldyng balasy Qaripolla Almatyda ýlken bir qyzmette eken, sol jigit Shәkәrim nemerelerine jany ashyp, Semeyge habarlasyp, búlardyng mәselesi Almatyda qaralady, sonda jóneltinizder dep tapsyrma bergizip, әkeli-balaly bes kisini eki kýzetshimen Almatygha poezben jibergizedi. Bir jaghynan Ayagózdegi Úlyqbek degen milisiyada isteytin dosyna, olardyng isi Semeyde qaralatyn boldy dep alyp qal da Qytaygha ótkizip jiber dep ótinedi. Biraq olar shekarany soldattar jiti qadaghalauyna alghan bir sәtterge túspa-tús kelip, Qytaygha óte almay, Ýrjarda qystaydy. Sol jyly býkil eldegi siyaqty Ýrjarda da asharshylyq bastalyp, Qojaniyaz ben Qojaghapez asharshylyq saldarynan auyryp, qaytys bolady. Qojaghafan 1932 jyly Qytaygha ótip, Ziyattyng qamqorlyghynda bolady. 1949 jylgha deyin alghashqy kezde әskery qyzmette, keyin mektepte múghalim bolyp, sodan keyin 1960 jylgha deyin baspa salasynda qyzmet atqarady, qytay tilinen qazaq tiline audarmashy bolady. Sol jyly elge oralyp Almatyda týrli júmystar atqaryp, zeynetke shyqqan. 1996 jyly qaytys bolypty.

«Shәkәrim» ensiklopediyasynda J.Áubәkir: «Qarasartov Shәkәrimning ózimen toqtamay, Shynghystau audany qazirgi Qarauyl tóbesi men Medeu, búrynghy Moldaghaliyev atyndaghy kenshar bolghan jerding arasynan lageri (Abzaldyng lageri dep atalyp ketken) úiymdastyryp, oghan Shәkәrimning úly Qabysh, qyzy Gýllardy, Abaydyng qyzy Gýlbadandy, taghy basqalardy aparyp qamap, kýni-týni qinap jauap alady. Áke taghdyry jas jýregine qayau týsirip, әri týrmening qiynshylyqty azabyn kórgen Gýllar u iship, jaryq dýniyemen qoshtasugha bet búrady.  Biraq ony der kezinde bayqaghan Gýlbadan jantalasa jýgirip, bir qoyshynyng ýiine baryp, sýt әkelip ishkizip kórer jaryghy tausylmaghan Gýllardy aman alyp qalady» dep jazghan.

Múqtar Áuezovting Shynghystauda tuyp ósken dosy Shәuken (shyn aty Orazghali) Ábduәliyúly degen mylqau, biraq estiyar jigit Shәkәrimning jalghyz suretin qyryq jyl saqtap, eluinshi jyldary Múqtar Áuezov Almatyda jana ýige kirip qonys toyyn toylaugha shaqyrghan jiynda Ahatqa jolyqqanda syrtqa ymdap shaqyryp, tabys etedi. Ahat әkesining sureti kýtpegen jerden tabylghanyna azaly dauysy shyghyp ketedi. Jinalghandar shyghyp, bәri de ólgeni tirilip, óshkeni janghanday quanyshtan jylasyp, Shәkәrimning suretin saqtaghan Shәukenge rahmet aitady. Sóitse, tili joq, kembaghal balagha búl qaghazdardy otqa jaq dep NKVD adamdary bergen, sonda jasyryp alyp qoyyp, sheshesining aqiyrette salatyn aq kiyimine orap, tyghyp saqtaghan eken. Suretti Almatygha Ahatty tauyp alyp berermin degen oimen alyp kelipti.

Shәkәrimning jaqyn tuysy әri ómirdegi serikterining biri Ábdighaly 1937 jyly Shәkәrimmen dostas bolghany ýshin ústalyp atylarda Shәkәrimning ózi bergen qoljazbalaryn Ýmila atty qyzynyng joldasy Shynghyshan Kórpebaevqa berip, ony Shynghyshan terige orap, temir ydysqa salyp kómip saqtaydy, óitkeni Ábdighaly ústalysymen ony da tergeuge alatynyn aldyn ala sezedi.  Keyin qoljazbany tauyp, býlingen jerlerin týzep qayta kóshirip Ahatqa tabystaydy.

Shәkәrim men Shúbartau ónirine aqyndyqpen, biylik aitumen aty jayylyp ketken Ázimbay Bijanúly qatty aralasyp ketken dostar edi. Ázimbay Shәkәrimnen tórt jas kishiligi bar bolatyn, biraq olar qúrdastarsha, dostarsha shýiirkelesip, birge jýretin. Ázimbaydyng da aqyndyghy bar edi, onysynan asqan әdil biyligi edi. Ázimbaydy el әdildigi ýshin «Jaqsy Ázimbay» ataytyn. Ázimbay Aqtanberdi jyraudy pir tútqan, onyng «Kýldir-kýldir kisinetip» dep bastalatyn tolghauynyng negizinde «Aqtanberdi-Jaskilen» degen dastan jazghan. Odan basqa «Ahmet-Jýsip», «Zeyne súlu», «Bәhәrat-Sherin» qissalaryn jazghan.

Tobyqtynyng altynshy úrpaghy Ánet babanyng inisi Áytekting úly Oljay batyr «Aqtaban-shúbyryndy, alqakól-súlama» qiynshylyghynan keyingi kezderi Tobyqtynyng el bolyp, birligining saqtalyp qaluyna ýlken yqpaly bolghan batyr. Áytekting keyingi úrpaqtary Kengirbay, Qúnanbaylar.

Ánet baba turaly Shәkәrimning «Qalqaman-Mamyr» poemasynda: «Ánet babang Arghynnyng el aghasy, Ári biyi, әri molla ghúlamasy. Ýlgi aitqan Orta jýzge ghadil eken, Sol kezde 95-ke kelgen jasy» dep keltirgen sózi bar.

Bazaraly - Kengirbay biyding nemeresi, ónerpaz, sal jigit bolghan. Shәkәrim ózinen kóp ýlken Bazaralymen salburyngha shyghudy únatqan.

«Shәkәrim» ensiklopediyasynda aitylghan Abaymen qúrdas, Saq elining basshysy, 1932 jyly qaytys bolghan, Abyralynyng úly Baraq aitqan bir derekterge qaraghanda Shәkәrim Abay ólgen song Orazbaydyng qasynda jýretin kezderi de bolghan. (3. 217 bet).

Múhtar Áuezovting tughan jeri Bórilide jazushynyng múrajay ýii bar. Onyng belgili bir bóligi Shәkәrimge arnalghan. Áuezov «Enlik-Kebek» piesasyn jazarda Shәkәrimnen kóp aqyl-kenes alghan.

 

* * *

Shәkәrimning ózi óz ómirining birinshi kezeni dep Qúnanbay әuletinde tәrbie kórgen alghashqy jiyrma jasyn aitady. Qúnanbay men Abaydyng tәrbiyesindegi Shәkәrim aqyndy ómirding ózi aqyldy bolugha beyimdep, erte eseytken. Jiyrmagha jetpey-aq Shәkәrim jan-jaghyna oy kózimen qarap, danalyq sózder aita bastaghan. El ishindegi nebir súrqiya-súmdyqty, altybaqan alauyzdyqty kýnde kórip jýrgen sezimtal aqyn jasóspirimderdi qyzghyshtay qoryp, osynday bәlelerden aulaq bolugha shaqyrady. Dýniyening ótkinshiligin, sol ótkinshi ómirde adamdardyng bir-birine qayyrymdy boluy, barynsha adal, arly boludy uaghyzdaydy. Qara qazaq balasy, әiteuir, adam bolsa eken deydi, olar da el qataryna qosylsa eken deydi. Keyde kýiinedi, keyde múnayady. Erteli-kesh elten-seltenmen kýn ótkizip jýrgen jelókpelerge renjiydi. Olardyng óner quyp, enbek etpegenine nalidy. «Kóringenge kóz sýzbey kýnin kórip, Qazaq qashan el bolar, qúdayym-ay?!» dep kýrsinedi. Osy kelensizdikterdi boldyrmaudy maqsat tútyp, ózi de biylik jýiesine aralasady.

Jiyrmadan ótkende,

Azghana ghylym oqydym.

Alghyzyp kitap shetten de,

Kónilge biraz toqydym.

Bilmegendi súradym,

Jiystyrdym, qúradym.

Oqyghan sayyn únadym,

Jolyna týstim osynyn.

Bilimge salyp tilekti,

Sybanyp edim bilekti,

Aghartugha jýrekti,

Arshymaq bolyp qoqymyn.

Óleng men sózdi sheberlep,

Aytqanym maqúl bolar dep,

Yndyn qoyyp entelep,

Jaraydy dep osynym, - dep Shәkәrim ózining bilimge qúshtarlyghyn beyneleydi.

Shәkәrim Abaydyng sayasynda, qamqorlyghynda bolyp, ústazdyghynan ýlgi aludyng arqasynda óleng jolyna týsip, alghashqy ólenderinen bastap, Abaydy auyzgha alady. Ol «Jastargha» degen óleninde:

Kel jastar, biz bir týrli jol tabalyq,

Óshpes ómir, tausylmas mal bererlik.

Bir bilimdi danyshpan jan tabalyq,

Al endi olay bolsa, kimdi alalyq,

Qazaqta qay jaqsy bar kóz salarlyq?

Shyn izdesek - tabarmyz shyny ghalym,

Jalynalyq Abaygha, jýr, baralyq, - dep jazady. Búl kezde Shәkәrim 19 jasta bolatyn.

Abay biyligi jýrip túrghanda, jer ólsheuge elge kelgen zemlemerge jer ólshessin dep, janyna orysshany shala ýirengen Shәkәrimdi qosyp qoyady. Ýsh ay qazaq tilinen bir sóz bilmeytin zemlemermen birge jýrip, Shәkәrim orys tilinde taza sóilep, jaqsy jaza alatyn bolyp alady. Zemlemerden geometriyany, aspan ilimin ýirenedi, tastardan metall shyghatynyn, jer betindegi barlyq nәrse zandylyqtargha baghynatynyn týsinedi. Odan ólsheu qúraldarymen júmys isteudi ýirenip, keterde syigha tartqan dýrbisin ómir boyy paydalanady.

Shәkәrimning jastyq, inkәrlik turaly jyrlary asa kóp emes, biraq jas kezinde jazylsa da kórkemdik jaghy tómen emes.

«Jaudyrap kózi, Tamshylap sózi, Jibektey shashyn tarasa. Qalmaydy halin, Shyghady janyn, Qighashtap kózben qarasa. Búl dýniyede qyz qyzyq, Bozbalada oy búzyq...». Balausa jas jigit emes, kemeline kelgen aqynnyng jazghanynday. Lapyldap túrghan sezimdi asyqpay-aptyqpay, qalay dәl bergen, shashau shyqqan bir sóz, jasandy bir dybys joq.

Shәkәrimning zamanynda, qazirgidey emes, jigitter mahabbatta da túraqty bolghan ghoy. Sýise qúlay sýigen. Ajal aldynda túrsa da, armanyna jetuge berik úmtylghan. Alghanyn ómir boyy ayalap ótken.

«Shirik iman, shyqqan jan arman emes, Qolymdy bir tiygizseng búrymyna...» deytindey oilau, búlay sóz saptau ol kezdegi aqyndarda onsha kezdespeytin nәrse. Jýrek týkpirindegi dirildi ólenmen syrtqa shygharu shyn suretkerlikting belgisi.

Shәkәrim jas kýninen bastap boyyn tip-tik ústanatyn, kiyimdi óte sәndi kiyetin, boy-basyna múqiyat qaraytyn, tamaqty az ishetin, kóp úiyqtamaytyn, oiyn sergek ústaytyn, ózi údayy óz baqylauynda ústaytyn, auzyna berik, artyq sóz aitpaytyn bolyp jetildi. Tamaqty sylpyldatyp kóp jeudi, dastarhan basynda orynsyz kýlkimen uaqytyn bos ótkizudi jaqtyrmaytyn. Qos jambasyna kezek jantayyp, kýnúzaq altyn uaqytyn bosqa ótkizetinderge múnyng dúrys emes ekendigin, ómir iship-jeu, uaqytty bosqa ótkizu ýshin berilmegenin, ómirge adam bop kelgen song adam bop ketudi de oilaudy úmytpaghannyng dúrys ekenin údayy aityp otyratyn bolghan. Óz qolynan keletin júmysty bireuge istetkendi ong kórmeytin, arba jóndesu sekildi isterge de ózi aralasyp birge jýretin bolghan. Bireudi úru, boqtyq sóz aitu oghan jat bolghan.

 

* * *

Shәkәrim ómirining ekinshi kezeni ataghan merzim - bolys bolyp, el basqarugha aralasqan, óz sózimen aitqanda «zaya ketken» jiyrma jyl. Múhtar Áuezov jazghan Abay ghúmyrnamasynyng 1-núsqasynda 1881-1882 jyldary Ysqaq údayy ýsh saylau 9 jyl bolystyq qylghan son, Qúnanbay balalarynyng qolynan bolystyqty shygharmau ýshin jasy jiyrmadan әreng asqan Shәkәrimdi bolys saylatady deydi. Múnyng basy-qasynda Abaydyng ózi jýredi. Týsinikti bolu ýshin aita ketetin bir jayt - Shәkәrimnen keyin 1884 jyly Abay  óz inisi Ospandy bolys saylamaq bolady. Ospan tentek, ausar, ozbyr, qarsy kelgendi sabap tastaytyn ojar bolghan kórinedi. Osy minezinen Erbol, Jiyrenshe, Orazbay, Kýntuler birlesip, jasyryn kelisip, Ospandy saylatpay qoygha, sóitip Kýntudy úsynugha sóz baylasady. Sonymen Kýntu bolys bolady, biraq óz júmysyn atqara almaghandyqtan 1886 jyly óz aryzymen bolystyqty tastaghanda Abay toby Shәkәrimdi ekinshi ret bolys etip taghayyndattyrady. Ýshinshi ret 1911 jyly oyaz Sybannyng Salpy degen tabynda bolystyqqa qyrghyn talas bolyp, bolys saylanbay qalghandyqtan naznacheniyemen Shәkәrimdi syrtynan bolys etip taghayyndap jiberedi. Ol oyazgha baryp: «Men syrqatpyn, bolystyqqa jaramaymyn» degenine kónbeydi. Oyaz: «Eldi bir tynyshtandyryp ber, sol tapsyrmany oryndasang bosaysyn» deydi. Sonymen jarty jyl ishinde el ishindegi daudy bitistirip, tynyshtandyryp, oyazgha raport jazyp, ondaghy eki jaqqa da qalauly bolghan adamdy bolys saylatyp, ózi bosanyp shyghady. Keyinnen osy kezenderding bәrin Shәkәrim «ómirimning bosqa ketken sәtteri» dep údayy aityp jýrgen.

Osy zaya ketken jyldardyng eng songhy kezeni dep 1918 jyldy ataugha bolady, sol jyly Semeydegi Belgibay degen baydyng qyzy bir múghalimmen qashyp ketkenine tórelik jasap: «Qyz sýigen adamymen birge bolsyn» degen sheshimine, baydyng sózin sóilegen Yspan qajy: «bosaghamdy búzyp, jesirimdi alyp ketip otyrghan búzaqyny qorghaghan búl aram biyligine kóne almaspyn, jerine jetkenshe quarmyn» degen sózin estip, sol kýni-aq sottyng júmysyn tastap ketken. Ýiine kelgende, týsi qashyp ketken Shәkәrimnen jón súraghandargha: «Men bosqa әure bop jýr ekem! Basshylardyng eldi el qylatyn týri joq! Bayaghy kýndestik! Bayaghy mansapqúmarlyq! Ózimshildik! Bayaghy rushyldyq, partiyadan arylar týri joq! Eldi qorghau, adaldy jaqtau joq! Sorly elge, sor jauyny sorghalaghannan basqa týk joq! Búlardan ýmit-qayyr joqtyghyna kózim jetti. El oqyghandary ghoy, endi adal jolgha bastaydy búlar dep senippin. Qatalasyppyn!» degen eken. Búl oqigha Shәkәrimning biylik salasyna aralasuynyng sony bolghan desedi.

Biraq keybir derekterge qaraghanda 1920 jyly Shynghys bolysy boyynsha halyq soty bolugha qúqysy bar adamdardyng tizimining ishinde Abaydyng balalary Túraghúl, Mekayyl, Izkәiildermen, nemeresi Israyylmen, Qúnanbaydyng shóberesi Bilәldermen birge Shәkәrimning esimi tirkelgen qújat tabyldy: «Hudayberdin Shakariym, 60 let, gramotnyi, № 2 aul». Biraq Shәkәrim tóraghalyq jasap sottaghan ister jayly naqty derekter joq.

Shәkәrimning el isine aralasuy jayynda Múhtar Maghauin «Shәkәrim. Ólender men poemalar» atty 1988 jyly Almatyda «Jalyn» baspasynda shyqqan kitaptyng alghysózinde bylay dep jazady: «1917-1925 jyldar aralyghynda Shәkәrim az uaqyt dýniәuy ómirge qayta oralghanday bolady, el ishindegi iygi ózgeristerdi qúttyqtaydy, gazet-jurnaldar betinde zamana aghymyna ýn qosqan ólender bastyrady. Alayda qart aqyn kóp úzamay qaytadan el tirliginen aulaqtaydy».

Ahat: «Ákem: men abyroy, ataq alu ýshin - eng aldymen adaldyq kerek, eshkimdi ala kórmey, adalyna bolysu, kemtaryna jәrdemdesu kerek degendi erterek oiyma bekittim. Men jasymda Alladan bylay tiledim: «Ózime baq ber! Baq berseng dәulet ber! Ákimshilikti ber! Biraq eldi ózime qaratyp alghansha istegen jaman qylyqtarymdy kesh! Sol tilekterimdi berip, kemelime kelgennen keyin, ol bergen baghyndy, dәuletindi, әkimshiligindi ornyna júmsay almaytyn bolsam, eki ayaqtynyng eng qory, eng sorlysy qyl» - dedim. Men eldi qaratyp, el basshysy bolghannan keyin, qate ketpese, bile túra qiyanat jasap, aramdy qoldaghan, momyn, jetim-jesirdi jylatqan jerim bolghan joq. Men adaldyqqa, kópke sýiendim. Olar meni qiynnan qútqardy. Meni el - adal, әdil degen ataqqa bóledi. Mening ayaghymnan, jaghamnan alyp, menimen kim jaulasty? Tuystarym jaulasty! Mening baghymdy, abyroyymdy kim kýndedi? Tuystarym! Syrtymnan kelip jaghalaspady, ishimnen jau shyghyp jaghalasty! Syrttan ish jauy jaman. Mening kórgenimdey jaghdaygha úshyrasan, oghan úshyrarsyng da, aqty jaqta, jetim-jesirge, jylaghangha bolys, jәrdem et!» - degendi qúlaghyma qúya beretin».

Shәkәrim Mekke, Mәdina saparyna barugha Abaydan bata alghan jyly ózinen bir jas ýlken aghasy Shahmardan qaytys bolyp, Abay onyng ýiinde birneshe kýn bolyp, ziratyn qalaghan kezde basynda bolghan. Qazaq saltyna oray qaytys bolghan adamdy ýsh jyl joqtau dәstýrin saqtap Shәkәrim alys sapargha jolgha shyqpaghan. Sóitip jýrgende 1904 jyly aldyn Maghauiya, keyin Abay qaytys bolyp, Shәkәrim Mekke saparyna tek 1905 jyly ghana attanghan.

Shәkәrim ómirden týnilgendey bolady, tirshilik, taghdyr turaly úzaq-úzaq oilargha týsedi. Búl qayghydan Shәkәrim Abay amanatyn oryndau maqsatynda Mekkege baryp, qajy atanyp, Stambulda, Parijde bolu arqyly arylady.

On ýsh kýn bop Stambulda,

Kerek kitap tabylghany-ay!

Parijda da oqyghan jan,

Týrik, sherkesh, hәm Ýndistan.

Arab, bashqúrt, qyzylbastan,

perevodchik - týrik, noghay.

Solarmen kelisip sózge,

Jogharghy oi, maqsatym ózge,

Týsip sәule soqyr kózge,

Auyr túman ashylghany-ay!

Ol oigha kóp kerek tarmaq,

Ár tilden slovari almaq,

Synap, naghyzyna qanbaq,

Nadangha bolmaydy-au onay,

Sol oidy bes jyl jazdym,

Arydym, sharshadym, azdym,

Kóp iynemen qúdyq qazdym,

Syrym, oiym, jayym sonday... degen óleng joldary sol sapardyng әseri. Búl sapar onyng oi-órisin keneytedi, qazaq din qughan músylman jolyn emes, ghylym-bilim qughan Europa halyqtarynyng jolyn tandau kerek degen oigha bekiydi. Osy kezde ózi kópten beri әuestenip jýrgen tolstoyshyldyq iydeyasyna berilip, ómirden baz keship, el-júrttan aulaqtaugha bel buady.

...Arsyz aram ailany tastasalyq!

Adal iske talappen bastasalyq!

Ne de bolsa bilimdi izdenelik!

Nadandyqpen birjola qastasalyq!

Jalghan aityp bireuge jalynbalyq!

Biz, sirә, ýlkenderdey qaghynbalyq!

Nadangha ólsek taghy baghynbalyq!

Ótirik, ósekke erip sabylmalyq!

...Bolmas iske búrtandap tyryspalyq!

Betke aitqannyng zәri joq, úryspalyq!

Kózge jylpyng kórinip, syrtqa qylpyn,

Artymyzdan qúr ósek qylyspalyq!

Sóz baylasaq, uaghdada túrysalyq!

Syrtymyzdan jaqsylyq qylysalyq!

«Qashqan jaudan qútylar» degen qane,

Nadandyqtan jiyrenip, jylysalyq!

(Jastargha. 21 jasynda jazghan)

«Mamyrajay mәjilis, dastarhan basyndaghy bir mezettik syilastyq, kóterinki kónil kýi, jenil әzil-qaljynnyng ayaghy key-keyde týsinispeushilikke, egeske ainalyp ketetini nesi eken? Maqsatsyz as iship, ayaq bosatudyng ayaghy nege mәnsiz ayaqtalmasyn... Erikken essiz tobyrdyng isi ghoy búl...».

«Kedeyding kýni qúrysyn. Kýnde kórip jýrmin ghoy. Baydiki óz enbegimen emes, kedeydi júmsap qoyyp, ózi tynyshtyqta jatyp bayysam deu. Kedey atynan sóilesem: Baylyq degen ne tәiiri... Baylyqqa keneldin, qarnyng shirep toydy qazy-qartagha, onyng ýstin qymyzben toltyrdyn... Sodan keyin she? «Baylyqty alyp múratqa ózing jettin, Kemdikti maghan berip tentirettin. Qymyz ishsen, kóje iship men de jýrmin, Bәri bir, bay bolghanmen qaytip ótting (Bay boldyn, batyr boldyn, sheshen boldyn)». Týbi bir emes pe bәrinin?! Baratyn jeri! Qysqa ghúmyr qas-qaghym sәtte ótip ketedi. Bay qolynda bolsa túra bermese de mal-mýlki artynda qalar. «Ákening maly balagha mal bolmas». Sonda nesine jinaymyz, saqtaymyz, qorimyz? Sol tirshilikte kim bolsang da bәribir bir kýni jeldey esip óte shyghasyn...» «Sýitkenmen men de ólemin, sen de ólesin, Qaza kelse qalmaysyn, jónelesin. Tәniri aldynda bilmeymin, kim ozady, Ólgende malyng jaldap ne kóresin». Búdan shyghatyn jol qaysy? Ádili, adaly qayda? Shirkin, jalqau da emes, erinshek te emes kedey balasy oqugha mýmkindik alsa ghoy... Sol bilimimen baylyqqa jetse, eshkimnen kem bolmasa. Qani sol zaman kelse... Qor bolu, kem bolu bolmas edi-au sonda...

 

Tiygende qolyng basyna,

Aqylyng ketip, jan qalar,

Ghashyghyng sonda angharar.

Qolynnan tartyp,

Bilegin artyp,

Aq tamaqtan shóp etip.

Tal boyyng erip,

Tilindi berip,

Sýldering qalar es ketip.

A, dýniye, dýniye,

Aqylgha sonda kim iye?!

«Jastyq turaly».

 

Shәkәrim aqyndy ómirding ózi erte eseytti. Sonda da jasynan biylik quu ornyna óner quyp, ghalamdyq sana jolynda, izgilik jolynda enbek etpegenine nalidy. Adam janynyng nebir qúpiyasyn jyr kestesine týsirip, әlemdi aldyna alyp terbetip otyratyn zerger aqyn eldegi kelensizdikterdi kórgennen, amalsyz qarapayym túrmystyq jaylardy da jyr qylady.

Jasy úlghayghan sayyn aqyn ólenderi de irilenip, kókjiyegi keneyip, boyauy qalynday týsedi. El turaly kóp oilaydy. El ishindegi talas-tartys, yryn-jyryn, dau-damay kýndiz-týni maza bermeydi. Aqynnyng «Kóringenge kóz sýzbey kýnin kórip, Qazaq qashan el bolar, qúdayym-ay...» deytin kezi osy kez. Qazaq birlikte bolsa eken dep tileydi. Jogharydaghylargha jaghynyp, biylikke talasyp, bir-birining ýstinen aryz aidap, bir-birine qaqpan qúryp, әbiger bop bir-aq keletin asyl ómirin bosqa ótkizip jýrgenderge nazalanady.

* * *

«Bireuding jayyn synamaq búryn, onyng ómir sýrgen ortasyna, ómirine bayyppen kóz jiber, jaghada qayyq kýtip túryp, qayyq kelmes búryn jýkti arqalap túrghan jolaushygha úqsama.

...Meni bilu ýshin, men mingen qayyqqa min, sonda ghana ómir jayymdy týgel úghasyn, sýiinishim men kýiinishimdi, kýizelisimdi týsinesin, sonda ghana anyq tanyrsyng kimdigimdi...» - deydi Shәkәrim.

Shәkәrim ómirining ýshinshi kezeni - aqyndyq, sazgerlik, pәlsapashylyq qúrghan jemisti jyldary bolyp sanalatyn eresek kezdegi ómiri.

Shәkәrim barlyq ólenderinde «qyryq jasqa kelgende», «qyryqtan songhy ómirimde» dep, osy jasqa kelgende ózining tolysqan, jetilgen ómiri bastalghanyn aitady.

Osy kezende Shәkәrim adam janynyng nebir qúpiyasyn jyr kestesine týsirip, әlemdik ýlgilerden susyndaghan aqyn, býkil dýniyeni aldyna alyp, terbetip otyrghanday bolyp, óz oilaryn prozalyq shygharmalary men maqalalaryna, hattaryna arqau etedi.

Shәkәrim: «Abay agha, til tas jarady, tas jarmasa bas jarady» deushi edi. Aqyndarymyzdyng tili tasty jarghanmen, key bastardy jara almay jýr ghoy» depti. Sonda Abay: «Ol bastaryna kimning batasy tiygenin bilmeysinder me?» deydi. Júrt an-tang bolyp, otyryp qalady. Sonda Abay: «Ol bastar laghnet batasy tiygen bastar. Laghnet ólmek emes. Laghnet batagóii bolghan bastardy ne jarsyn?» dep kýrsine kýnirengen eken.

Shәkәrim - óz zamanynyng perzenti. Degenmen de, jasy qyryqtan asqan jetilu jyldarynda dana aqyn bas úrghan aqiqat, újdan, shyn iman, adamdyq, kisilik - «adaspaytyn aiqyn jol». Bizding tandar jolymyz aqiqat joly bolugha tiyis. Ol jol - bәrimiz qúmarlanyp, bәrimiz múrat tútatyn adastyrmas jolbasshy. Aqiqatqa jetuding amaly osy zamanghy ozyq bilim-ghylymdy iygeru, alyp-úshyp túrghan asyghys zamanda qatarynnan keyin bolmau, qazirgi tilmen aitsaq - bәsekeles bola bilu. Bәsekelestik degende kýshtin, baylyqtyng nemese qyzyl sózding bәsekelestigi emes, bilim men ghylym atty ónerding bәsekelestigi.

 

* * *

Shәkәrim әueli atasy Qúnanbaydyn, keyinnen aghasy Abaydyng qamqorlyghynda bolghan. Shәkәrimning ómirde kórgen eng basty ýlgisi - Abay. Shәkәrim 8 jasynda  birinshi ólenin shygharghanda, әkesining ólimin eske týsirip múnayghan, sodan bala uayymshyl bolyp kete me dep qauiptengen tuystary onyng óleng jazuyn qúptamaghan. Sonda ony Abay arashalap, balanyng talabyn qaytarmandar dep rúqsat bergen. «Abay bolmaghanda, mening aqyn boluym ekitalay edi» deydi Shәkәrim. Búl oidy biz aqynnyng «Mútylghannyng ómiri» atty úzaq óleninde kóremiz. Sonday-aq aqynnyng «Jastargha» degen óleninde Abaydyng Shәkәrimning ómirinde ýlken oryn alatynyn, úly ústaz tanylatynyn, onyng Shәkәrimge әserin, ómirinen alatyn orny, baghasy men mәnin týsinemiz. «Basqalardyng bәri nadan, jýrinder Abaygha baryp jalynalyq» dep keletin ólende:

«Mynau Abay - bir ghalym jol shygharlyq,

Zamandasy bolmady sózdi úgharlyq.

Amaly joq, ainaldy endi bizge,

Kýn tudy etegine jabysarlyq», - deydi.

Shәkәrimning úly Ahat: «Mening әkem: Abay bizdi jaqsy kóretin, kelgende qasyna jatamyz dep talasatynbyz. «Búl kishi ghoy» dep meni qoynyna alyp jatatyn, basqa balalar da Abaydyng ainalasyna jayghasatyn. Bizge әngime aityp berip, bizderding oqyghan oquymyzdy, jattaghan qissalarymyzdy tyndaytyn» dep jazady «Mening әkem, halyq úly Shәkәrim» atty kitabynda.

Shәkәrim Abaydyng úlylyghyn eng aldymen moyyndaghan aqyn.

Senderden belgi neng qalar,

Jemtigin jegen jem qalar.

Aqyly dariya Abaydan

Tausylmas qory - ken qalar, - dep jyrlaydy.

Shәkәrim - úly Abaydyng salghan jolymen jýrgen shәkirtterining ishindegi eng ýzdikterining biri. Múhtar Áuezovting «Abay Qúnanbaev. Maqalalar men zertteuler» atty 1967 jyly Almatyda shyqqan kitabynda Shәkәrim turaly jazghan mynaday sózderi bar: «Abaydyng ainalasy degen taqyrypty sóz qylghanda biz ózine әser etken jaylardy, óz qoryna qúiylghan salalardy ghana aityp keldik. Biraq, aqyndyq ainalasy Abaydy ózi alghan nәrdi sanaumen týgeldenbeydi. Ekinshi qatarda túrghan taghy bir aluan mәsele - Abaydyng ózgege bergen nәri turasynda. Búl mәselede biz Abay aqynnyng tónkeris aldynda, ne tónkeristen bergi qazaq aqyndaryna etken әserin aitpaymyz, ol airyqsha taldaudy kerek etedi. Abaydyng dәl óz túsynda, óz dәuirinde enbek etken aqyndar tórteu. Onyng ekeui - Abaydyng balalary Aqylbay men Maghauiya. Qalghan ekeui - Kókbay men Shәkәrim». Osy tórt aqyn Abaydyng naghyz tolyq maghynasyndaghy shәkirtteri. ...Abay olargha taqyryp berip, ólenderin synaydy, týzeydi, qalay týzetuding jolyn aitady. Abay aldy búl shәkirtterge jazushynyng mektebi siyaqty» deydi.

Filosof-ghalym  Gharifolla Esim «Shәkәrim» jurnalynda jaryq kórgen «Oy tenizinen syr aulasaq...» degen súhbatynda: «Shәkәrimning oy búlaghynyng basynda, әriyne Abay túrdy. Búl Shәkәrimge keremet mýmkindik berdi. Abay dýniyeni taryltyp tastaghan joq, Abay kerisinshe dýniyeni kenitip ketti. Abay ghylymdy qalay, neden izdeu kerek ekendigin jan-jaqty túrghyda aityp ketti. Sol mol múragha Shәkәrim keneldi. Bilmegenin bilemin dep ózinshe izdendi. Bir abzaly sol, Shәkәrim Abay siyaqty etekbasty bolyp qalmay, anda-múnda jýrip túrdy. Abaydyng aqylymen bilim izdep, Stambul, Parijde boldy. Onyng ýstine Shәkәrim kóp til bilgen adam. Shәkәrim zamanynda kitap oqugha da mýmkinshilik kóbeye bastady. Kitap oqu, oqyghandy kónilge toqu Abaydan qalghan tamasha dәstýr edi. Sol Abaydyng oishyldyq dәstýrin eng alghashqy bolyp jalghastyryp әketken adam - Shәkәrim. Múny Shәkәrimning enbekterin múqiyat oqyp otyrghan kisi qaltqysyz tanidy. ...Qazaqta bir jaman әdet bar. Bireudi kóteru ýshin ony ekinshi bireuge qarsy qoyamyz. Búl dúrys emes. Keybireuler oilaghanday Shәkәrimning qayta oralghandyghynan Abaygha kólenke týsken joq. Búlardyng ekeui de qazaq aspanynyng mәngi jaryq júldyzy bolyp qala beredi».

Sóitip Gharifolla Esim: «Shәkәrim - Abay mektebinen shyqqan ýzdik shәkirt. Abaydyng mektebin әri qaray jana sapagha alyp shyqqan adam da - Shәkәrim» dep qorytyndylaydy. Osy avtor Shәkәrimning ómiri men shygharmashylyghyn eki kezenge bólip qarastyrghandy jón sanaydy: Abaymen birge bolghan shaq pen odan keyingi ómiri, yaghny 1904 jylgha deyin jәne odan keyingi ómir. Alghashqy kezendi oqugha, izdenuge júmsalghan jyldar odan keyingi ómir kemeldengen, boyyndaghy mýmkindigin taratqan shaghy dep sanaydy.

Shәkәrimning úly Ahattyng esteligine sýiensek Shәkәrim Abay dýniyeden óterden birer jyl búryn Abay aulyna baryp, Abaydyng auyl aqsaqaldarymen súhbat qúryp otyrghan sәtining ýstinen týsedi. Shәkәrim sәlem berip kirip barghanda Abay: «Kimdi aitsang sol keledi» degendey, Shәkәrim jana ghana seni әngime etip otyr edik, kelgening jaqsy boldy dep bastap: «Men myna aqsaqaldargha etek basty bolyp, bilim quyp, keninen oqy almay qaldym dep aityp otyr edim. Sol kóksegen armanymdy Shәkәrim arqyly oryndaymyn dep, saghan bilim qughyzugha bel baylap otyrmyn. Adam qyryq jasyna deyin bilim jinap, kәmil tolady, aqyl-oyy, jiger-qayraty jetiledi. Endi ýsh jylda sen qyryqqa tolasyn. Shyghys tilderine jetik boldyn, endigi ýsh jylda orys tilin ýirene ber. Bar qarajatyng mening moynymda, sen oqugha attanugha dayyndal. Qane osyghan kelisesing be?» depti. Shәkәrim: «Barlyq qarajat sizden bolsa, bilim alugha әriyne baramyn» dep jauap bergen. Sóitip Abay Shәkәrimdi grek ilimi jinalghan Ystambolgha, arab ilimining ordasy Mekke men Mediynege, Mysyrdaghy Aleksandr  kitaphanasyna jibermek bolady. Biraq bir jyl ótkende Abay qaytys bolyp ketedi de, Shәkәrim birer jyl keshiktirip, Abaygha bergen uәdeni oryndap, Abay  núsqaghan jolmen baryp, kóp ilim-bilim ýirenip, kitaptar jinap qaytady.

Múhtar Maghauin Leningrad qalasynda jariyalaghan «Poety Kazahstana» degen kitapqa bergen alghy sózinde: «Sredy liyteratorov, okrujavshih Abay, naibolee plodotvorno trudilsya Shakerim Hudayberdiuly. Ony ostavil posle sebya znachiytelinoe naslediye, po kotoromu mojno suditi o tendensiyah razvitiya kazahskoy liyteratury konsa XIX y nachala XX veka. Horosho vladevshiy arabskiym, persidskiym, srednevekovym turkskiym, tureskiym, russkim yazykami, Shakerim byl znakom ne toliko so srednevekovoy turkskoy liyteraturoy, arabskoy, persidskoy klassicheskoy poeziey, no y russkoy, a takje (cherez russkie perevody) - s zapadnoevropeyskoy liyteraturoy. Blagotvornoe vliyanie Abaya kak starshego nastavnika na rannee ego tvorchestvo, dalineyshie nepreryvnye samostoyatelinye poiski, otlichnoe znanie foliklora, istoriy y etnografiy rodnogo naroda, poeticheskiy talant opredelily rojdenie tvoreniy Shakerima, obogativshih kazahskui poezii» deydi.

«Sosialistik Qazaqstan» gazetining 1988 jylghy 14 sәuirdegi sanynda danyshpan aqynnyng jarqyn esimi men shygharmalaryn halqyna qayta qauyshtyrghan «Aqyn Shәkәrimning tvorchestvolyq múrasy jóninde» dep atalatyn Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti burosynyng qaulysy jaryq kórdi. Onda da Abay men Shәkәrimning baylanysy turaly erekshe ataldy: «Shәkәrim ústazy Abay sekildi realist aqyn edi. Abaydyng údayy ústazdyq ósiyetteri Shәkәrimning dýniyege kózqarasynyng qalyptasuyna, poetikalyq sheberligining shyndaluyna óshpes әser etti, jan-jýregine bilimge degen qúshtarlyq sezimin qúidy».

Abaytanushy ghalym Asan Omarov «Egemen Qazaqstan» gazetining 2009 jylghy 3 mausymyndaghy sanynda jariyalaghan «Abaydyng túnghysh jinaghy qashan, qalay jaryq kórgen edi?» degen maqalasynda Kәkitaydyng әieli Biybi әjeyding esteliginde jazylghan aqparatqa sýienip, 1905 jyldyng mausym aiynda tórt kisi - Biybi, Túraghúl, Shәkәrim, Kәkitay bolyp Abaydyng jylyn beruge kerek-jaraq alugha Semey qalasyna barghanda, Abay ólenderin Mýrseyit Bikeúlyna bir ay ishinde kóshirtip jazdyryp, osy qoljazbany bastyryp shygharu ýshin ózderimen ala barghan deydi. Ombyda túratyn Álihan Bókeyhanov Semeyde búlardy qarsy alghan, sóitip búlar Álihangha Abay ólenderin qaratyp alghan. Sóitip tekserilip, jýielengen qoljazbany elge qayta alyp kelip, Mýrseyitke qayta kóshirtip, bir aidan keyin Kәkitay Ombygha Álihangha qaytadan alyp barghan. Odan keyin Qazangha, odan song Peterburgke Kәkitay kitap qoljazbasyn jeke alyp barghan. Óstip jýrgende arada tórt jyl ótip, tek 1909 jylgha baryp Abay kitaby Peterburgte jaryq kóredi. Sondyqtan Abaydyng kitabyn alghashqy shygharushy retinde Kәkitay ghana atalyp kelgen. Degenmen Túraghúl men Shәkәrim Kәkitaymen birge Abaydyng túnghysh jinaghyna enetin ólenderdi 17 bólikke toptastyryp, jýielegen, oghan Álihan Bókeyhanov ta qatysqan. Osylaysha Shәkәrimning Abaydyng túnghysh jinaghyn әzirleuge jәne  shygharugha belsene at salysqany dәleldendi.

Abay men Shәkәrimning arasy - danalyq pen darynnyn, agha men ininin, ústaz ben shәkirtting arasyndaghy tereng syr. Qúrghaq derek, jel әngime sol syrdy tolyq tany ala ma? Abay turaly Shәkәrim talay tebirene jazghan, óleng arnaghan.

Abay men Shәkәrimning baylanysy dәstýr jalghastyghy, dәstýrding janaruy ayasynda qaraluy teginnen emes. Eki aqynnyng arasyndaghy baylanys, sabaqtastyq, ýndestik adamzat qoghamyna ýlgi etip kórseterlik últ mәdeniyetindegi, qazaq ghylymy men tanymyndaghy renessanstyq qúbylys dep sanaugha tiyispiz.

Abay men Shәkәrim shygharmalarynyng ýndestigi san qatparly. Eki aqynnyng dýniyetanymy qazaq dýniyetanymynyng eki biyigi. Mәselen, qazaq dýniyetanymynda aqyl kategoriyasyna Shәkәrimdey den qoyyp toqtalyp, onyng tabighatyn ashqan aqyn kem de kem. Shәkәrimning «Payghambar qyl aqyldy» deui aqyl úghymyn shyrqau biyikke kóteruining belgisi. Onyng shygharmalaryndaghy taza aqyl, jandy aqyl, azat aqyl, anyq aqyl, sayaz aqyl, az aqyl, sau aqyl, arly aqyl, mas aqyl, shyn aqyl, erkin aqyl, óz aqyl, mol aqyl, aqyl-ayna, aqyl-núr, jayly aqyl, tolyq aqyl, tereng aqyl degen tirkester Shәkәrimning aqyl kategoriyasyn tereng týsine biletinining belgisi.

Aqylgha qatysty Shәkәrimnin: «Búl Abay - saudager ghoy aqyl satqan, Ártýrli asyly kóp ótpey jatqan. Tegin bilseng - alasyn, bos beredi, Tútasymen eshkim joq múny tapqan» deui Abaydyng aqylyn moyyndau, ony tanu, bilu, terenine ýnilu qajettigin núsqauynyng belgisi. «Abaydyng aqylyn tegin tapsang bos alasyn» deuimen «Abaysha oilay bilsen, Abay dәstýrimen jýrsen, danalyqqa qúshtar bolsan, sonda ghana Abaygha jol tabasyn, sonda ghana Abaydyng aqylyn qabylday alasyn» dep túr.

* * *

Shәkәrim ómirining sonynda, ortada 7-8 jyl (1917-1925) aralyghyn qospaghanda, elden jyraq, aidalada, Sayatqorada ómirin ótkizedi. Túrsynbek Kәkishúlynyng aituynsha Shәkәrimning «Elimnen kettim elsizge, eluden asqan shaghymda», yaghny japan týzge, elsizge alghash ketip, eshkimmen aralaspaugha bel bughan shaghy 1909 jyl eken.

Shәkәrim elsizde әueli Áupish atty jigitti serik etip, keyingi birer jylda ony da qaytaryp jiberip jalghyz qalghan. Shәkәrim «Men jatyrmyn onasha...» degen óleninde Áupishti adal, joldastyqqa myghym, syrgha berik jan retinde aitady. Áupish basyna qiyndyq týsken aqyngha degen dos kómegin ayamaydy. Elden, dýniye-mýlikten, biylik pen baylyqtan, mәnsaptan aulaqtanyp, elden jyraq ketkende sol kýnder qiyndyghyn moynymen kótergen, qayraty zor, erinudi bilmeytin, adal, tilegining alalyghy joq, ómirin de, kónilin de, jýregin de suyryp beruge әzir shynayy dostyq iyesi Áupish Shәkәrimge kóp qyzmet etedi. Baylyqtan, baylyq beretin jaylylyqtan qashyp shyqqanda basyna jalghyzdyq, kýn keshuge qatysty qiynshylyq týskende dostyq qolyn sozghan Áupishke Shәkәrim óz óleni arqyly rizashylyghyn bildiredi.

Shynghystaudyng kýngey syrtynda Shaqpaq deytin taza jerdi tandap, óz qolymen qora-qopsy jasap, tek shygharmashylyqpen ghana ainalysyp, jalyqsa angha shyghyp, japadan jalghyz ghúmyr keshken Shәkәrim «Keybireu bezdi deydi elden meni», «Japanda jalghyz jattym elden bezip» degen ólenderinde dýniәuy tirlikten baz keship, eshtenege aralaspay, auyl arasynyng әngimesin estip alandamau ýshin júrttan aulaqtadym deydi. El ishindegi ózimshildik, ozbyrlyq, kýnshildik aqyndy jyraqta ómir sýruge mәjbýrlegen. «Kórgen song el jarasyn anyq sezip, Andayyn aidalagha kettim kezip. El emes, elge istegen qylyghynan, Qashqamyn, shynymdy aitsam, sodan bezip» dep, elden onashalauynyng taghy bir sebebin basa aitady. Eldi qan qaqsatqan arsyz, ang beynelilerge qanday shara kórudi bilmedim, janym shoshydy, sodan janyma medet izdep aidadagha bezip kettim, biraq janym halqymmen birge deydi. Elsizge baru sebebim - haqiqat syryn izdedim deydi.

Taudyng tynysh bir qoynauynda oqshau ýige jazu ýsteli men kitaphanasyn ghana kóshirip alyp, óz qajettiligine at baylap, bie ústap, qymyz iship, alansyz shygharmashylyqpen ainalysqan kezderinde «Jalghyz dosym qaghaz-qalam» dep múnayghan sәtteri de bolghan.

Shәkәrimning habaryn alugha, aqylyn tyndaugha kelip túratyn az ghana tughan-tuystyng ózin qatang baqylaugha alyp, Shәkәrim reaksiyashyl bandylarmen baylanysty degen ózderi oilap tapqan tújyrymgha ózderi senip, qart aqyn naqaqtan-naqaq mert boldy. Újymdastyru jyldaryndaghy qarsylyqtargha Shәkәrimning eshbir qatysy joqtyghy dәleldenip, aqyn QSRO Bas prokuraturasynyng sheshimimen 1958 jyly tolyq aqtaldy. «Tughan jan - ólmek, Bәrine kónbek» dep Shәkәrimning ózi aitqanday naqaq jalanyng bәrine kónip, biylik úmyttyrghysy kelse de úmytylmay, úzaq jyldar qay jerge jasyrylghany belgisiz bolyp, janazasyz qúdyq týbinde jatyp qalghan aqyn tughan halqyna osylay qaytyp oraldy.

«Men kettim de, sen qaldyn...» degen ólenin aqyn kimge arnap jazghany belgisiz, biraq maghynasyna qaraghanda elden jyraq ketken kezde, elde qalghandargha arnalghany kórinedi. Ádiletsizden, toghyshardan japa shektim, endi saghan ziyanym tiymes degen sózderde japa shekken jannyng nazy bar. Býgingini ghana emes, o dýniyeni de oilan, sol baqidyng qamyn osy fәniyde jasa, qareket et, dýnie degen opasyz degendi aitady. Senimindi uaqytsha dýniyening qyzyghyna júmsama, mәngilikting manyzyna audar degendi aitady.  O dýniyening soty aldynda ising tarazygha tartylghanda sauaptysy kóp bolsyn deydi. Rasynda, adamzattyng kópshiligi shyndyqty biledi, biraq ómir tәjiriybesinde ony qoldanuda zardap shegui mýmkin. Shyndyqty bilu men ony iske asyru aqiqatqa jeteleydi, bilgen nәrseni iske asyru sol aqiqatpen, senimmen birge ómir sýruge jeteleydi. Ólenning basty iydeyasy osy.

Shәkәrim elsizdegi qorada jalghyz jatady. Bar sharuasyn ózi isteydi. 70 jasynda Áupishten týie sauudy ýirenedi. Óitkeni Áupishti de qaytarghysy keledi, onysyn «eshkimdi qyzmetimdi atqaratyn eriksiz qúl etkim kelmeydi» dep týsindiredi. «Júmysty әlim kelgen bireuge artyp, Qúldanbaq azattardy jón demeymin» deydi. Áupishti jibergen song qasyna eshkimdi almay, jalghyz qalady. Árbir basynan keshken ómirin kýndelik retinde ólenmen órnekteydi. «Ylghy jalghyz jattym, sonda it jýgirtip, býrkit salyp qana jýrgenim joq, oigha kelgen ólenimdi jazam, eriksem elge baryp qaytam, qaytarda otyn alyp kelem.

* * *

Shәkәrim shygharmalary arqyly óz ómirin de qorytyndylap, ómirbayandyq derekterin toptap jazyp ketken. Onyng 1930 jyly «Jetpis eki jasymda» atty әngimesi jaryq kórgen, sonymen birge aqynnyng 2008 jyly jaryq kórgen eki tomdyq shygharmalar jinaghynda «Mútylghannyng ómiri» atty ómirbayandyq poemasyn ataugha tiyispiz. Odan aldyn «Shyn baqyttyng ainasy» atty shygharmasy boldy.

«Jetpis eki jasymda» әngimesinde jas kezindegi kezenderge azghana sheginis jasaghany bolmasa, onsha kóp toqtalmaydy, óitkeni ony «Shyn baqyttyng ainasynda» keninen bayandaghan edi. Onyng barlyq basqa bóliginde Shәkәrimning ómirining songhy jyldary turaly aitylady: «Mine, jetpisten astym, oiym tozbaghanmen, denem tozdy. Tozghan denem oiyma oryn boludan qalyp barady. Men oghan qaramay, әli de kelgen oilardy jaza bermekpin».

Shәkәrimning ómirbayandyq shygharmalaryn tútastyryp túrghan bir nәrse bar. Ol - bayandau mәnerining birligi. Qay shygharmasynda bolmasyn, Shәkәrim ózi ótken ómir ótkelderinen habardar ete otyryp, ózining aldyna, oqyrmanynyng aldyna súraqtar qoyyp otyrady. Mәselen, adamnyng shyn baqyty ne? Sóitedi de óz súraghyna óz pikirin aitady: «shyn baq ...ata-anadaghy shyn mahabbat pen balalardaghy shyn taza jýrek edi. ...barsha adam balasyn óz balan, óz bauyrynday kórip, mahabbat, ghadalat qylsan, shyn baqyt sol edi». Shәkәrimning búl sózderi kóp jyldan beri oilanyp-tolghanyp, izdenip, ózimen ózi kelisip ya kelispey, bir qorytyndygha kelgen týiindi sózi. Shәkәrimshe: «Anyq baq dep aitarlyq ýsh nәrse bar: «Kirsiz aqyl, minsiz sóz, adal enbek». Shәkәrim súraqtarynyng bәri jay ghana saualdar emes, qazaqty adam etsem degen niyetten tughan tújyrymdamalyq súraqtar: «Adam ómirin qaytkende týzeuge bolady? Adam qaytkende tatu túra alady?». Jәne de búl súraqtargha bylaysha jauap beredi: «Bizshe, adam ómirin týzeuge, barlyq adamdar tatu túrugha negizgisi - adal enbek, aq jýrek, arly aqyl bolugha kerek. Dýniyede búl ýsheui ýstem bolmay, adam balasyna tynyshtyq ómir sýruge mýmkindik joq» deydi. Adamnyng jaqsy qasiyetterine qarsy, ziyandy әreketterding bәrin tizbeley kele Shәkәrim: «Biraq osy aitylghandargha qarsy, joldan qosylghan, adamnyng boyynda birjola sinisip, bite qaynasyp qalghan kýshti, ziyandy jau nәrseler, әdetter bar. Olar: nәpsi, ózimshildik, maqtan. Búlardan úshy-qiyry joq jaman әdetter tua bermek. Mysaly, zorlyq, aldau, mansapqorlyq, malqúmarlyq, raqymsyzdyq, meyirimsizdik, qanisherlik, taghy taghylar. Búlay bolghanda osy jaman әdetterden qútyludyng ailasyn izdeu kerek. ...Ol ýshin barlyq adamdy adal enbek etetin jolgha salu kerek.

Aqynnyng «Mútylghannyng ómiri» poemasyn shәkәrimtanushy ghalym Túrdyqúl Shanbay «Shәkәrim» ensiklopediyasynda «poema-tәuba» dep ataydy. «Mútylghannyng ómiri» poema-tәubada ózin-ózi baghalau tizbegine erekshe oryn berilgen: «...Beyne aldamshy sopymyn; Maqtanqúmar men bir mas; Men sorlygha...; Mansapqa mingen men bir mas; Juannan tughan irimin, kóp nadannyng birimin; Ghylymsyz ótken men bir ez; ...Jazdym qazaq ainasyn, Minez týzeu ailasyn, El kórsin dep paydasyn; ...Qazaqqa qalay qaradym, Qandaylyq minin sanadym, Qansha jyrtyq jamadym, Biledi oqyp qaraghan; ...Qazaqta mendey úl tusa, Osynday týzu jol qusa, Haqiqat izdep bel busa, Ol da bir jaqsy yrymdy». Shәkәrim ótkenin baghalay kelip, óz «Meninin» ózindik interpretasiyasyn úsynady. Aqyn-oyshyl óz ótkenine qatal, tәubәsyna kelip sóileydi. ...Shәkәrim ózining ótkenine tarihy qalyptasu jolyn, ómirmen ózining qanshalyqty ýilesimdiligin tanu ýshin zer salady. Aqyn ómirbayanynyng shygharmashylyghy kórkemdik berilisi erekshe qúbylys, ol tek atalghan avtobiografiyalyq әngimeler men poemada ghana emes, lirikalyq shygharmalarynda da kórinis tapqan: «Jas ótti tynymsyz», «Men bir tilsiz kólikpin», «Jasymnan jetik bildim týrik tilin», «Ózime», «Sharanamen tuyp edin», «Nasihat», «Ajalsyz әsker», «Japanda jalghyz jattym elden bezip», «Keldi-ketti...», «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek», «Men ketemin keledi...», t.b.» dep Shәkәrimning ózin ózi izdeui, túlgha retinde anyqtauy avtobiografiyalyq janrdyng tabighatyna tәn ýrdis ekenin aitady.

«Keyingiler sózimdi oqyr. Biri únatar, biri synap kýler. Sonda mening zarlanumen ótkenimdi týsiner. Dýniyening rahatyna senim joq ekenin týsingeli basymdy taugha da, tasqa da úryp, ghadelet izdep alqynghanymdy biler. Qayran qu dýniye, barlyq armanyma jetkizbesindi bilgem. Átten! Taghy da әtten! Abay agham sekildenip «qolymdy kesh sermeppin». Yrdu-dyrdumen, el ishining úsaq-týiegimen, ata joly dep biylikke aralasyp, altyn uaqytymdy bosqa ótkerippin. Endi amal neshik. Menen keyingiler qaulap ósip kel jatqany ghana kónilge medet. Men jetpegenge solar jetedi dep ýmittenem. Uaqytym tarlyghynan keyingi jyldary oiyma kelgenning bәrin, naq sol sәttegi kónil-kýimen qaghaz betine týsire berdim. Onym ala da, qúla da shyqqan bolar. Mening býgingi jetkenim osy boldy. Aqtyghyma, qazaghyma adaldyghyma, oghan jarqyn kýnder tilegenime seninder halqym» dep ókinishin de, kýiinishin de, ýmitin de aqtaryla aitady dana Shәkәrim.

Myrzageldi Kemel, ekonomika ghylymdarynyng doktory,

professor, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

«Abay-aqparat»