Byltyr mausymda Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen Últtyq qoghamdyq senim kenesi qúrylghany belgili.

Biylik pen qogham arasynda dialog ornatudy, elishilik qordalanyp jatqan keybir mәselelerding konstruktivti sheshimin tabudy, ony qoghamnyng әr týrli sala ókilderinin, sarapshy-mamandarynyng talqysyna salu arqyly kem-ketigin týzeudi maqsat tútqan búl keneske qyryqtan asa adam mýshe boldy.

Últtyq qoghamdyq senim kenesining alghashqy otyrysy ótken jyly qyrkýiek aiynda ótti. Últtyq kenes ayasynda ýsh baghyt – sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik baghyttar boyynsha júmys toptary qúrylghan. Árbir júmys tobynyng spiykerleri kezek-kezek sóz alyp, óz salasy boyynsha mәseleler kóterip, ony kenes talqysyna saldy.

Odan bólek, preziydent Toqaev Últtyq kenes mýshelerining onshaqtysyn jeke-jeke Aqordada qabyldady.

Al Últtyq kenesting ekinshi otyrysy 2019-dyng jyljabar - jeltoqsan aiynda ótti. Búl jiyn - qoghamdyq manyzgha ie ózekti mәseleler men osyghan deyin aitylghan pikirler, úsynystar men ýkimettik dengeyde talqylanghan mәselelerding qortyndy jiyny boldy.

Jer salyghy, últtyq valuta túraqtylyghy, miting ótkizu prinsipteri, memlekettik til reformalary, parlamenttik oppozisiya t.b. birqatar mәseleler boyynsha atqarylyp jatqan sharualar tiyanaqtaldy.

Odan beri eki aidan asty. Últtyq qoghamdyq senim kenesi men onda aitylghan mәseleler boyynsha qanday júmystar atqaryluda? Kenes mýshelerining ýshinshi basqosuy endi qashan ótedi? Onda qanday mәseleler kóterilui mýmkin? Biz Últtyq kenes mýshelerine osy saualdardy qoydyq...

Kóshi-qon mәselesine qatysty Zannyng talqylanyp jatqanyna jarty jyldan asty

Auyt Múqiybek, Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi:

- Últtyq senim kenesining eki otyrysy ótti. Ekeui de nәtiyjeli boldy dep esepteymin. Biraz zannamalar men normativtik qújattargha ózgerister engizildi jәne engizlu ýstinde. Endi, ýshinshi otyrystyng qay kýni ótetininen mening habarym joq. Biraq, osy jarty jyldyqtang alghashqy mausymynda ótedi degen oidamyn. Sebebi, aldynghy eki otyrystan birshama tәjiriybe jiyp qaldyq.

Júmys tobynyng hatshysynyng jәne mýshelerining aituyna qaraghanda, búl joly belgili bir taqyryptyq mәseleler kóterilui mýmkin. Ol – mysaly, әleumettik sala boyynsha. Barlyq mәseleni bir joly sheship tastau mýmkin emes. Áleumettik salanyng kýrmeui kóp. Óz basym osy salagha qatysty eki-ýsh zannamagha úsynystar dayyndap jatyrmyn.

Óziniz bilesiz, qazir Parlamentte kóshi-qon mәselesine baylanysty Zang talqylanyp jatyr. Jarty jyldan asty. Atalghan zandarda bir-birne sәikes kelmeytin tústary bar. Mәselen, «Túrghyn ýy qatynastary turaly» zang men «Halyqtyng kóshi-qony» turaly zanyndaghy baptar qandastarymyzdyng baspana kezegine tirkeluine kedergi jasap túr. Eki bap bir-birine sәikes kelmeydi. Ýkimetting de qorytyndysy alynghan. Ol qortyndy tipti basqa baghytqa ketken.

Sonday keragharlyq «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanda da bar. «Túraqty tirkeuge baylanysty da mәseleler joq emes... Qysqasy, mәsele jetkilikti.

Búl mening aityp otyrghan mәselelerim ghana. Al, әleumettik sala degen san salaly ghoy. Kenes mýsheleri ýsh topqa bólingenin bilesiz. Demek, óz basym Últtyq kenesting aldaghy otyrysynda osy әleumettik, bilim, densaulyq salasynyng mәselelerin talqylaudy, qatysty zandargha ózgertuler men tolyqtyrular engizuge úsynystar berilgenin qalaymyn.

1 synyptan bastap, 11 synypqa deyin Zang deytin sabaqty engizu kerek

Jәnibek Qojyq, Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi:

- Men Aqtau qalasynda túramyn. Biylikting nemese basqanyng emes, qarapayym azamattardyng birimin. Bizdi shaqyrghannan keyin bardyq. Birinshi otyrys 6-qyrkýiek kýni boldy. Sonda men eki mәsele kóterdim. Bireui - shet elden keletin zansyz júmysshylargha kvota sanyn azaytu jәne olardy tekseru. Olardyng jalaqysy men әleumettik jaghdayy әrtýrli. Odan narazylyq tuady.

Teniz-Shevroylda 50 myng adam júmys isteydi. Onyng 40 myny jergilikti Qazaqstan azamaty. 10 myny shet eldik azamattar dep esepteymin. Jalaqysy eki týrli. Mine, osy mәseleni kótergen bolatynmyn. Oghan 20-jeltoqsan kýni jauap berip, búl mәseleni sheshti. Zandary iske asyp jatyr.

Ekinshi kótergen mәselem - er adamdardyng zeynetkerlik jasyn 60-qa, әiel adamdardyng zeynet jasyn 55-ke týsiru kerek degen bolatynmyn. Endi múny qarap jatyr. Osyghan tiyisti ministrler әiel adamdar 55 jastan zeynetke shyqsa onyng zeynetaqy qoryndaghy aqshalary jetpey qalady degen siyaqty syltaulardy aityp jatyr. Biraq, ol әli zerttelmegen nәrse.

Mening estuimshe, Últtyq kenesting ýshinshi otyrys osy sәuir aiynda bolady. Onda eki mәsele qaralady. Bireui - bilim salasy, ekinshisi - densaulyq salasy turaly aitylady. Búl da óte ózekti mәsele dep oilaymyn.

Mening búl mәselege qatysty úsynysym - 1 synyptan bastap, 11 synypqa deyin Zang deytin sabaqty engizu kerek. Áriyne, ol sabaqty balalardyng jas ereksheligine, synybyna qaray ynghaylau qajet.

Mektep bitirgennen keyin bala Zang bilip shyghuy kerek. Qazirgi bolyp jatqan jemqorlyq ta, ýiden, júmystan basqasynan aiyrylyp qalu da bәri zang bilmegendikten bolyp jatyr. Sondyqtan oqushylardyng qúqyqtyq sauattylyghyn arttyru kerek dep esepteymin.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz