Biz «janashyldyqtyn» әserimen, qazirgi zaman kóshine ilesuge әbden layyqty kóptegen salt-dәstýrlerimizdi ózimizding últtyq dilimizben ýilespeytin dәstýrlermen almastyrugha ashyqtan-ashyq jol berip otyrmyz.

Oghan memlekettik iydeologiya da jetkilikti týrde mәn bermeude. Búl últtyq dәstýrge, tól mәdeniyetke degen qiyanat. Agha úrpaqtyng ruhany kýizeliske týsetin jeri de osy tús.

Ras, ótirigi joq, eskirgen, zaman talabyna kereghar kelgen keybir dәstýrlerding syrghyp qaluyn týsinistikpen qabyldaymyz. Biraq ómirsheng quaty bar dәstýrlerdi ne sebepten yghystyramyz? Kerisinshe, olargha jana serpin berip, aishyqtandyra týsken dúrys emes pe? Sóitsek qana - últtyq kelbetimiz ónin joghaltpay, ózindik beynesi ashyla týsetin bolady.

Jahandanu zamanynda qazaq mәdeniyetining damuynda búdan ózge jol joq. Mysaly, kóshpendiler - tarih enshisine ainaldy deymiz. Biraq sonymen birge nomadtyq dәstýrlerge say qalyptasatyn adamgershilik qatynas qaghidalary, minez-qúlyqtar býginde tolyq kýshin joydy dey alamyz ba? Olay dey almaymyz. Jan dýniyesine ýnile ketseng - býgingi kýnge deyin  әrbir qazaq kóshpendi!

Sózimiz dәiekti bolu ýshin sol zamandarda últymyzdyng boyynda tabighy týrde qalyptasqan dil men minezderdi saralap kóreyikshi:

Biz «janashyldyqtyn» әserimen, qazirgi zaman kóshine ilesuge әbden layyqty kóptegen salt-dәstýrlerimizdi ózimizding últtyq dilimizben ýilespeytin dәstýrlermen almastyrugha ashyqtan-ashyq jol berip otyrmyz.

Oghan memlekettik iydeologiya da jetkilikti týrde mәn bermeude. Búl últtyq dәstýrge, tól mәdeniyetke degen qiyanat. Agha úrpaqtyng ruhany kýizeliske týsetin jeri de osy tús.

Ras, ótirigi joq, eskirgen, zaman talabyna kereghar kelgen keybir dәstýrlerding syrghyp qaluyn týsinistikpen qabyldaymyz. Biraq ómirsheng quaty bar dәstýrlerdi ne sebepten yghystyramyz? Kerisinshe, olargha jana serpin berip, aishyqtandyra týsken dúrys emes pe? Sóitsek qana - últtyq kelbetimiz ónin joghaltpay, ózindik beynesi ashyla týsetin bolady.

Jahandanu zamanynda qazaq mәdeniyetining damuynda búdan ózge jol joq. Mysaly, kóshpendiler - tarih enshisine ainaldy deymiz. Biraq sonymen birge nomadtyq dәstýrlerge say qalyptasatyn adamgershilik qatynas qaghidalary, minez-qúlyqtar býginde tolyq kýshin joydy dey alamyz ba? Olay dey almaymyz. Jan dýniyesine ýnile ketseng - býgingi kýnge deyin  әrbir qazaq kóshpendi!

Sózimiz dәiekti bolu ýshin sol zamandarda últymyzdyng boyynda tabighy týrde qalyptasqan dil men minezderdi saralap kóreyikshi:

1. Qazaq halqynda tabighatqa degen erekshe qúrmet: ony dәripteu, ayalau, kie tútu sezimderi tereng qalyptasqan. Sebebi, qazaq halqynyng ómiri tabighatpen tikeley baylanysty, oghan tәueldi, onymen etene birlikte bolghan.

2.Últ minezi erkindik pen tendikti joghary qoyady. Qazaqtar bay-kedey dep bólingenmen, eldik mәseleler túrghysynda әskery demokratiyalyq qoghamda ómir sýrgen. Onda әrbir azamat jauynger. Osy maghynada olardyng qúqyqtary ten.

3.Qazaqta ar men namys úghymy ómirden qymbat. Últtyq dilimizdegi «Kýnine myng ret ólgenshe, biraq ret ólgen jaqsy» degen ústanym osyghan tәrbiyelegen.

4. Qazaqtar ýshin satqyndyq keshiruge jatpaytyn qylyq. Mәselen, qazaq bir-birin ruy arqyly tanyghan. Al óz ruyna satqyndyq jasaghan adam bóten jerge de sinise almaghan, esh qúrmetke ie bolmaghan. Sondyqtan óz eline qaltqysyz qyzmet etu qasiyeti damy kele, әrbir qazaqty eldik sana dәrejesine kótergen.

5. Qazaqta jigit qasiyeti: ójettik, batyrlyq, alghyrlyq, kishipeyildik, turashyl- shynshyldyq, adaldyq, sózge beriktik t.s.s. erekshe dәripteledi. Osy shartty búzghan adamgha «jigit emessin» degendey min taghylatyn bolghan.

6. Kóshpendiler anany qatty qúrmettegen. Jalpy, әiel zatyna ana dep qarap, olardyng erkindigine ózge elderdegidey shek qoymaghan. Betin túmshalap, qamauda ústamaghan. Áyelge «bala tuushy» dep qana qarau, әiel qúqyn mýliktik qúqqa tenestirgende ghana mýmkin ekenin bilgen. Erkek - ýiding shanyraghy bolsa, әiel - onyng uyqtary bolghan. Soghan qaraghanda, qazaqtyng «qyzgha qyryq ýiden tiym» degen maqaly qyz balany tii, erkindigin shekteu maghynasynan búryn - sol auyldaghy «qyryq ýi» tarapynan (ol kezde auyldyng ózi sonshama shamada bolghan) qyz balagha ghaybat sóz aitugha, ony balaghattaugha, oghan bóten jaman qylyq kórsetuge t.s.s. tiym salu dep úqqan jón. Sebebi, «qyz qonaq», erteng «órisindi úzartatyn» jan.

Osy tәrbiyeden mynaday filosofiyalyq qorytyndy tuyndaydy:

1) auyl «jat júrtqa» barghan qyzdaryn óz elining eldigining kepili sanaghan;

2) jana týsken jas kelin el-júrtynyng ary men namysyna qayau týsirmeuge, ózine qyz kezinde kórsetilgen qúrmetti aqtaugha («ananyng aq sýtin aqtau») tyrysqan.

Mine, osy asyl qasiyet kóshpendi qazaqtarda bolghan. Keyin din yqpaly artuy barysynda onyng maghynasy birshama ózgerip, әielge degen «әriptestik» qatynas birtindep әlsiregen. Áyel - «jeti qazynanyn» birine ainalghan.

7. Kóshpendi halyq kenpeyil, kónili darhan. Janalyqqa jany qúshtar. Kenpeyildik últtyq dilding qaynar bastaularynan ónip shyghady. Ol qasiyetti qalyptastyrushy - qazaqtyng maqal­mәtelderimen, tyiym joralarymen órnektelgen últtyq tәrbiye.

8. Barlyq nәrse tiyimdilik jaghyna baghyndyryluy tiyis. Kóshpendi dәstýrde onsyz mýmkin emes. «Ótirikting qúiryghy bir tútam» ekenin jaqsy bilgen. Sondyqtan «...til kespek joq» deytin tura minez qalyptastyrghan. Shamadan tys shashylmaghan. Enbekting qadirin bilgen qazaq, onyng jemisin de baghalay alghan. (Býgingidey, aram aqshamen bayyghandar ústanatyn «as ta tók» prinsiypinen aulaq bolghan).

9. Barymen qanaghat deytin qanaghatshyldyq sezim jәne t.s.s. Qazaqtardyng onday dýniyetanymy mәngilik pen men jeke ómir shekteuligin salystyrmaly týrde qaray kele, shekteuli ómirde sheksiz baylyqqa úmtyludy aqymaqtyq (toyymsyzdyq, ashqaraqtyq, obyrlyq degen úghymdardyng balama maghynasy) dep týsinuden payda bolghan. Beyneli týrde aitsaq, qazaq múny ghayyptan kelgen baylyq adamnyng aqylyna aqyl qospaydy, kerisinshe, ony esten tandyrady dep úqqan. Sondyqtan bargha, yaghni,  kózge kórinip túrghangha, uysqa týskenge qanaghat. Al qazirgi sheksiz baylyqqa jol ashatyn kapital dýniyesine engennen bastap qazaqtyng kózge kóriner azamattary bas bolyp, ózgeleri qosh bolyp -  óz boyynan qanaghat sezimin birtindep joya bastady. Ol ýlgi býkil qoghamgha tarauda. Arty qayyrly bolsyn delik...

Kezinde osy atalghan minezder últ dilining ózegi bolghan. Qazaq diline tabighy týrde órnektelgen búl minezder - qazirgi zaman talabymen tolyq ýndese alady. Osynday qúndylyqtargha negizdelgen iydeologiyany kez-kelgen aldynghy qatarly elder basshylyqqa quana alar edi...

Yaghni, búl -  qazaqtyng kóptegen ruhany qúndylyqtary kóshten qalyp qoymaghandyghyn, ynghayyn tapsaq býgingi mәdeniyetimiz búrynghy dәstýrlerdi negizge ala otyryp qayta órleui әbden mýmkin ekendigin bildiredi.

Biraq ókinishke oray, qazirgi qazaq qoghamy osy qasiyetterdi dәripteuding ornyna - basy býtin batysshyldyqqa jәne orysshyldyqqa qaray boy úryp barady.

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

Filosof-publisist

«Abay-aqparat»