Biz ózimizdi qorshaghan ortadan tys ómir sýre almaymyz. Ózimizdi qorshaghan әlemmen kýndelikti qarym-qatynastamyz. Tanerteng birimiz sabaqqa, endi birimiz júmysqa bara jatyp, avtobusqa minemiz. Úiqysy qanbaghan jýrgizushi sergu ýshin be, jas "júldyzdardyn" mazmúny maghynasyz, janry belgisiz әnderin aiqaylatyp qoyyp qoyady. Avtobusta syghylysyp, әzer túrghanynda maghynasyz әnder jýikendi sharshatady. Oghan adamdardyng bir-birimen bajyldasyp úrsuy men aiqayy qosylady. Mysaly býgin avtobusta mynanday "әn" tyndadyq. "Men seni sýiip edim, sen maghan qaramay qoydyn... Artynnan baryp edim, bir jigitpen otyrsyn...". Búl ne? Án be? Jo-joq! Ótkende avtobusta "Sen meni tastaghan kýni ólem, ólem" degen әndi estip shoshyp kettik. "Ánnen" bir qoryqtyq, әn avtory qyzy tastap ketken kýni ózine qol júmsap qoyar ma eken" dep taghy qoryqtyq. Qazaq estradasynda "janalyq" ashyp jýrgen әnshilerding әnining "janalyghyn" tipti bir kýn aityp bitpespiz. Tyndarmandaryn talghamsyzdyqqa úshyratyp jatqan әnder men kórermenning jýikesin sharshatyp jatqan filimder, ókinishke qaray, az bolmay túr.

Biz ózimizdi qorshaghan ortadan tys ómir sýre almaymyz. Ózimizdi qorshaghan әlemmen kýndelikti qarym-qatynastamyz. Tanerteng birimiz sabaqqa, endi birimiz júmysqa bara jatyp, avtobusqa minemiz. Úiqysy qanbaghan jýrgizushi sergu ýshin be, jas "júldyzdardyn" mazmúny maghynasyz, janry belgisiz әnderin aiqaylatyp qoyyp qoyady. Avtobusta syghylysyp, әzer túrghanynda maghynasyz әnder jýikendi sharshatady. Oghan adamdardyng bir-birimen bajyldasyp úrsuy men aiqayy qosylady. Mysaly býgin avtobusta mynanday "әn" tyndadyq. "Men seni sýiip edim, sen maghan qaramay qoydyn... Artynnan baryp edim, bir jigitpen otyrsyn...". Búl ne? Án be? Jo-joq! Ótkende avtobusta "Sen meni tastaghan kýni ólem, ólem" degen әndi estip shoshyp kettik. "Ánnen" bir qoryqtyq, әn avtory qyzy tastap ketken kýni ózine qol júmsap qoyar ma eken" dep taghy qoryqtyq. Qazaq estradasynda "janalyq" ashyp jýrgen әnshilerding әnining "janalyghyn" tipti bir kýn aityp bitpespiz. Tyndarmandaryn talghamsyzdyqqa úshyratyp jatqan әnder men kórermenning jýikesin sharshatyp jatqan filimder, ókinishke qaray, az bolmay túr.

"Jabayy saudamen" ainalysatyn satushylardyng sózine sensek, "Qayrat-chempion" filimining diskisin jastar kóp satyp alypty. Áriyne, satyp alady. Jarnamasy jer jardy emes pe? Basty rólde oinaghan akterler "óner jasaghandaryn" aitty. Bizdinshe, óner últtyq bolmys pen mәdeniyetti "saudagha" salyp jasalmasa kerek-ti. Últtyng mentaliytetin "syzyp tastap" týsirilgen kino  kino emes. Talghamy joghary әrbir kórermen jana kinodan rejisserding eshkimge úqsamaytyn qoltanbasyn izdeydi, janalyq kýtedi. Biraq ol "janalyq" "jalanash әlemdi" kórsetip, úlynyng aldynda anany, qyzynyng aldynda әkeni úyaltpaugha tiyis. Ókinishtisi, biz ózimizding dәstýrli mәdeniyetimizden, últtyq qúndylyghymyzdan alystap bara jatyrmyz.

Últqa paydasy bar janashyl shygharmagha qazaq tosyrqay qaramaydy. Jazushy Tólen Ábdikting shygharmalaryn nege izdep jýrip oqimyz? Rejisser Bolat Atabaevtyng spektakliderine nege aghylyp baramyz? Sebebi Tólen Ábdikting әngime, hikayattarynda dәstýrshildik pen janashyldyq qatar órilgen. Últtyng býgini turaly ótkir pikir aityp jýretin Bolat Atabaevtyng spektaklideri eshkimdi qaytalamaydy. Tipti ózin-ózi. Jana forma. Tyng iydeya.
Bizding últtyq qúndylyghymyz әdebiyet pen mәdeniyette, kino men teatrda, balalar kinosy men mulitfilimderde kórinis tabugha tiyis. Sebebi bizding últtyq mәdeniyetimiz bizden basqa eshkimge kerek emes. Onyng iyesi  bizbiz.

Sayasattanushy Erlan Sayyrovtyng "Týrkistan" gazetine bergen súhbaty qoghamdyq pikir tughyzyp, kópshilikke oy saldy. Ol: "Europa jәne Týrkiyanyng ózinde dәl bizdegidey problema bar. Olar da ózderining dәstýrli mәdeniyetinen birtindep airylyp barady. Ony qalpyna keltiru ýshin, arnayy mehanizmder oilap tabuda. Olardyng qolgha alghany mektep baghdarlamasyna 1 klastan 11 klasqa deyin "Últtyng dәstýrli mәdeniyeti" degen sabaq engizude. Búl baghdarlama arqyly bala býkil últtyq mәdeny qazynanyng barlyghyn boyyna sinirip ósedi. Bizding de úsynarymyz osy  "Qazaqtyng dәstýrli mәdeniyeti" atty arnayy pәndi bala-baqshadan bastap, mektep baghdarlamasyna engizu qajet",  deydi. Erlan Sayyrovtyng búl pikirin kóptegen ghalymdar qoldap otyr.

Mәdeniyettanushy Aqtolqyn Qúlsariyeva bizding "Qazaq mektepterining oqu baghdarlamasyna "Últtyng dәstýrli mәdeniyeti" atty pәndi engizu kerek pe?" degen saualymyzgha: "Áriyne, qajet. Mektep týgili, joghary oqu oryndarynda da "Qazaqtanu" syndy últymyzdyng salt-dәstýr, iman-әdebi, jón-joralghysy  jalpy, mәdeniyeti jayynda oqylatyn pәndi engizu  ruhany qauipsizdik túrghysynan alghanda bolsyn, memleketshildik ruh qalyptastyru túrghysynan bolsyn manyzy zor ekeni anyq",  dep jauap berdi.
IYә, jahandanuda jútylyp ketpeu ýshin týrikter sekildi bizge de bir amalyn tabu qajet. Jastardyng óz últyna degen sýiispenshiligin oyatu ýshin de múnday pәndi engizuding manyzy zor.

P.S. Últtyq bolmysynan alystaghan adam  ózin-ózi joghaltady. Últtyq mәdeniyetin joghaltqan últ  últ retinde joyylady. Jahandanu ghasyrynda últtyq mәdeniyetimizdi qalay saqtap qalamyz? Mәdeny ekspansiyadan qorghanudyng joldary qanday? Kókeyde saual kóp. Sol saualdardyng jauabyn jana pәn tauyp beruge tiyis.

Toty SERIKBAYQYZY, QazÚU-ning magistranty
"Týrkistan" gazeti

22.09.2011