Áskery qyzmet --әrbir er-azamattyng Otan aldyndaghy paryzy. Búryndary әskerge ketu de, kelu de toy-dumangha úlasatyn. KSRO qúramyndaghy respublikalar men sol kezdegi sosialistik elder -  Germaniyadan (GDR) bastap Vengriya, Polisha, Chehoslavakiyany kórip kelgender qazirgi halyq qaharmanynan artyq edi. Aghalarymyzdyng keudesi  medalidargha toly әskery kostumderin, bas kiyimin kii biz ýshin arman  edi. Olardyng ótirik shyny aralas әngimelerin estigende auzymyzdan su aghyp  әskery qyzmet etudi  armandaushy edik. Ol kezde lәngi teuip, asyq oinap jýrgen balamyz. 14 jasqa endi tolghanymyzda aty shuly Kenes Odaghynyng tas-talqany shyghyp, shanyraghy ortagha týsti. «Balapan basyna, túrymtay túsyna»  demekshi, it iyesin tappay qanghyryp ketti.

Áskery qyzmet --әrbir er-azamattyng Otan aldyndaghy paryzy. Búryndary әskerge ketu de, kelu de toy-dumangha úlasatyn. KSRO qúramyndaghy respublikalar men sol kezdegi sosialistik elder -  Germaniyadan (GDR) bastap Vengriya, Polisha, Chehoslavakiyany kórip kelgender qazirgi halyq qaharmanynan artyq edi. Aghalarymyzdyng keudesi  medalidargha toly әskery kostumderin, bas kiyimin kii biz ýshin arman  edi. Olardyng ótirik shyny aralas әngimelerin estigende auzymyzdan su aghyp  әskery qyzmet etudi  armandaushy edik. Ol kezde lәngi teuip, asyq oinap jýrgen balamyz. 14 jasqa endi tolghanymyzda aty shuly Kenes Odaghynyng tas-talqany shyghyp, shanyraghy ortagha týsti. «Balapan basyna, túrymtay túsyna»  demekshi, it iyesin tappay qanghyryp ketti.

Býgingi jaghday mýldem basqasha. Zaman ózgergen sayyn  әsker -azamattyq mindetten búryn, qajettilikke ainalghany jasyryn emes. Áskerge shaqyru nauqanyn ótkizetin medisinalyq komissiya júmysyna da júrttyng barlyghynyng birdey kónili tola bermeydi. Osy mekemeler qabyrghasynan shyghatyn «bay balalary orayyn tauyp әskerge barmaydy», «otsrochka alugha bolady eken», «әskerge әljuazdardy әketip jatyr-mys» degen alypqashpa sóz halyq arasynda keng taraghan. Múnday jaghdayda ynghayly, útqyr, jaqsy jabdyqtalghan, әzirligi mol armiya qúru mýmkin be? Sayyp kelgende, Qazaqstannyng Qaruly Kýshteri kez kelgen jaghdayda aldyna qoyylghan tapsyrmalardy oryndaugha qabiletti me?  Elimizdi qorghaugha 74 myng әsker jetkilikti me? - degen zandy súraq tuyndaydyny anyq. Halyqaralyq zertteu ortalyqtarynyng mәlimetinshe, Ortalyq Aziyadaghy aitarlyqtay tegeurindi dep sanalatyn Qazaq Armiyasyndaghy әskery qyzmetkerler sany el halqynyng bir payyzyn da qúramaydy eken.

Yaghni, búl - elimizdegi 218 myng adamnyng bireui ghana óz taghdyryn әskery qyzmetke arnaydy degen sóz. Elimizding әsker sany 74 myng adam, Qúrlyq әskerining sany 47000, Áue kýshterining sany 19000, Áskeriy-teniz kýshterining sany 3000, Respublikalyq gvardiya sany 5000, Tank sany 5000, Tik úshaq sany 130-gha juyq, Áskery kólik sany 4000 (Derekter QR Qorghanys ministrligining baspasóz qyzmetinen alyndy), Elimizding qorghanys kesheninde búghan qosa 25 bombylaushy Su-24, 40-qa tarta joyghysh MiyG-29, 14 shabuyldaushy Su-25, 43 әskery joyghysh MiyG-31 úshaqtary men 100 zenittik zymyran kesheni bar. Qorghanys ministrligining taratqan aqparatyna sәikes Qazaqstan Áue qorghanysynyng әskery dayyndyghy da joghary dengeyde. Áue qorghanys kýshteri songhy ýlgidegi tehnikalarmen jabdyqtalghan. Alayda qorghanys salasynyng birqatar mamandary búnymen kelispeydi.

General-mayor Ámirbek Tógisovtyng aituynsha, elimizding әskerin sapaly tehnikamen jabdyqtau ýlken problemagha ainalyp otyr. Nege? Óitkeni, qiraghan imperiyadan «múragha» qalghan tehnikalardyng basym bóligining tozyghy jetip, tipti qoldanudan qalypty. Aytalyq, bizdegi «isten shyqpaghan» tankilerding sany shamalap aitqanda 900-di qúrasa, onyng 30 payyzy-T-62, 70 payyzy-T-72. Osy tiptegi tankiler paydalanu merzimi ótip bara jatqan tehnikalar qataryna kiredi eken.

Jana shygharayyn dese, qomaqty qarjy tapshy. Motoatqysh bólimderde de osy kemshilik. Súranysy joghary bolghanymen, BMP 1-2 markilik atqysh tehnikalary Qaruly Kýshterimizde 500-ge ghana jetedi. Bizde tipti әskery tehnikalardy jóndeuden ótkizetin bazalar da joq. Búdan kele, joyghysh MIYG-25, shabuyldaushy SU-25, bombalaushy SU-24 siyaqty motoqorlarymyzdy paydalanu qauip tughyzuda. Mamandardyng sózine sensek, bizde qaru-jaraqtyng 50, әskery tehnikanyng 70 payyzy eskiripti.

Kónil kónshiterlik jaghday jyl ótken sayyn Ýkimet qorghanys salasyn qarjylandyrudy úlghaytyp keledi. Biyl әskery budjetimizding kólemi 184, 358 mlrd. tengeni qúrady. Ótken 2010 jylmen salystyrghanda 18 payyzgha artyq. 2007 jyly Qazaqstannyng әskery budjeti túnghysh ret milliard dollarlyq mejeden asyp týsip, 1mlrd 220 million dollardy qúrady. Qazaqstanmen kórshiles elderding Qaruly Kýshterining әleueti tómendegishe,  QHR әsker sany 2 mln, jyldyq budjeti 35mlrd 500 myng (dollargha shaqqanda), Resey әsker sany 1mln adam, budjeti 25 mlrd. Ózbekstan әsker sany 68 myng adam, jyldyq budjeti 302 mln. Týrikmenstan әsker sany 50 myng adam, jyldyq budjeti 116 mln. Tәjikstan әsker sany 15 myng adam, jyldyq budjeti 52 mln. Qyrghyzstan әsker sany 11myng adam, jyldyq budjeti 40 mln.

TMD elderining arasynda qorghanys salasyna qomaqty qarjy bólgen Ukraina-2,6 mlrd, Ázirbayjan-2,4 mlrd, Gruziya-1,2 mlrd. Qazaqstan Qaruly Kýshteri qazirgi tanda, әlemdik arenada tanymaly bola bastady. Shanhay yntymaqtastyq úiymynyn, «Beybitshilikti saqtau» baghdarlamasy boyynsha NATO-nyng shetelderde ótken birneshe halyqaralyq әskery jattyghulargha qatysty. «Qazbat» sarbazdary Irakta jauyngerlik tapsyrmalardy oryndady. Onday ýlken masshtabtaghy әskery jattyghular elimizde de ótkizilip túrady. Ekinshi jaghynan jauyngerler dala úrystary jaghdayynda zamanauy qaru-jaraqtar men tehnikalardy mengeredi, basqa elderding jauyngerlerimen birlesip qimyldaugha tósiledi, sheberlikterin arttyrady, tәjiriybe almasady.

Endi әskerdegi kelensizdikterge oralayyq.

Otan aldyndaghy paryzyn óteu ýshin barghan azamattarymyzdyng әskerdegi tәrtipting tegeurinsizdiginen qaza tabuy, óz-ózine qol júmsauy, әskery qyzmet bólimin tastap qashuy ne bolmasa mýgedek bolyp qalu jaghdaylarynyng oryn alyp jatqany eshkimge de qúpiya syr emes. Onyng basty sebebi--әskery qyzmet  әskery zandy erejemen (ustavpen) emes, әskerding jazylmaghan erejelerimen (dedovshinamen) retteluinde. Aydy alaqanmen jauyp bolmaytyny sekildi, bәri jaqsy dep, auruyn jasyrghan adamnyng kebin kii tilshilerge  jaraspaydy. Býgingi kýni әskery bólimderde jii kezdesetin kelensiz jaghday Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterimen birge, jiyrma jyl búryn tuyndaghan joq. Búl-sonau Kenes ýkimeti әskerlerinen qalghan sarqynshaq.

1946 jyly Ekinshi dýniyejýzilik soghystan esegirep qalghan halyq arasyna ómir baqy týrmede otyrghan 280 myng adamdy qosyldy. Soghystan qaytpaghan kýieusiz jesirlerding sany 2  millionnan  asyp ketti, әkesiz, atasyz tәrbiyesiz  qalghan jetimderding sany 3 millionnan  asyp jyghyldy. Kemeldengen sosializm dәuiri Kommunisttik jýiede qúrylghan  memleket bolghandyqtan, otansýigishtikting kenestik-kommunistik iydeyalargha adaldyqpen qyzmet etuge shaqyrdy.  Odan qala berdi, 1954 jyly N.S. Hrushev amnistiyamen 460 zekti bosatyp, basym kópshiligin  «Selina» degen jeleumen Qazaq jerine jer audardy. Olar әr týrli salagha tastay batyp, suday sindi. Basym kópshiligi erkekter bolghandyqtan, olardyng sottalghanyna qaramastan, Kommunistik partiyany, «Kýn kósemdi» sýise, oghan adal qyzmet etemin dep әskery ant berse boldy, qyzmetke alynyp әskery bólimshelerge qabyldana bastady.  Erkindikti sezingen aldynghy zekter tez arada ofiyser atanyp shygha keldi. Sol  ofiyserler keyingi kelgen sarbazdardy aldynghylarynyng tәrbiyesine tapsyryp, týrmedegi kórgenin әdetke ainaldyryp, ózderi ishkilikpen qatyn-qalashty әkelip qúmar qandyrumen ainalysudan qoldary bosamady.

Múnday bos belbeudi paydalanyp «dedter» «salabondardan» ózderi oilap tapqan erejelerin mýldiksiz oryndaudy talap etip, qarsy kelgenderin úryp-soghudy әdetke ainaldyrghan, búnday jaman  әdet KSRO-nyng barlyq aimaghyna tez tarady. «Auru qalsa da әdet qalmaydy» demekshi, ókinishtisi sol әdet býginge deyin jalghasyn tauyp keledi. Biz múnday әdetten aulaq bolghanymyz abzal. Sarbazdar arasyndaghy qanday qarym-qatynas bolmasyn zang shenberinen shyqpauy tiyis, temirdey tәrtipke, qatang әskery erejege baghynuy shart. Keybireuler búl ómir mektebi, endi kelgende tayaq jeysin, keyin ózinnen keyingilerdi sabaysyn, bәri kezegimen  dep uәj aitady.

Biraq búl ómir mektep qatygezdikke emes, temirdey tәrtipke bauluy kerek siyaqty. Múny balasy әskerde jýrgen әrbir ata-ana qoldaydy. Sebebi eshkimning de bauyr eti balasyn qanattygha qaqtyrghysy haq. Eger orny tolmas ókinish oryn alyp jatsa, sol sәttegi ata-ananyng jaghdayyna týsinistikpen, janashyrlyqpen qaraugha bolar, biraq jan dýniyesin sezinu mýmkin emes. Demek, múnday jaghdaylardyng oryn aluyna jol bermeuimiz qajet.

Ókinishke oray, juyrda qorghanys ministrligi  Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy №5823 bólimshede әskery boryshyn ótep jýrgen 20 jastaghy Jolaman Ismaghanbetovty ózine  ózi qol júmsady dep  bos jәshikti ata-anasyna jiberipti. Búny qalay týsinuge bolady? Áke-sheshesinen bastap, tughan-tuystary men qúrby-qúrastary Jolaman óte aqkónil jigit  edi, ózi voenkomatqa  baryp,  súranyp әskerge attanghan,  tayauda efreyter shenin alyp habarlasypty, әskerden son, kelisim shartpen qyzmetke qalamyn depti. Arada bir aptadan son, suyq habar jetipti. Keyin sýiegin  әkelgen song tuystary mәiitti ashyp qarasa, denesining bәri kók ala qoyday bolypty. Ol ózin ózi dәrethanada asyp qoyghan adamgha mýldem úqsamaydy. Búl jerde bir shiykilikting bar ekeni kózge kórinip túr.

2006 jyly 14 aqpan kýni әskery bólimshe №2018  «Dalya»  zastava bastyghy leytenant Vyacheslav Bykovtyng ólimin nemen týsindiruge bolady? Ólikting ong  qolynda jartylay ishilmegen konyak shishasy, janynda  avtomat Kalashnikovy jatypty-mys. Med ekspertterding sózine qaraghanda, asqazanynda ishilgen konyak tabylmaghan, protokolda auzyna atqan dep jazylghanymen, tili men tisi býtin, oq esh jerden tabylmaghan, әiteuir adam aitsa sengisiz oqigha. Qaraqústan qatty soqqy jegendigi, bireudin  kómekteskendigi anyq. Barlyq faktilerdi eskere otyryp,  Aqtau garnizonynyng  prokurory  Sýleymenov qylmystyq isti qozghamaghan. ÚQQ-y Akademiyasyn qyzyl diplomgha bitirgen, ómirin әskery qyzmetke arnap, el tynyshtyghyn qamtamassyz etpekshi bolghan, 23-jastaghy Vyacheslav ómirimen qosh aitysty.  Vyacheslavtyng anasy Tamara Nikolaevnanyng  tynymsyz enbegining arqasynda qylmystyq is qozghalyp, kinәliler jauapqa tartyldy. Biraq, anasyna balasyn kim qaytarady?

2007 jyly 19 qantarda Almaty qalasynyng Furmanov kóshesindegi №118 ýiding  aldynda tal-týste  oq atyldy. Júrttyng bәri tez arada jinalyp qaldy. Sonda ózin ózi atqan sol ýiding 48-jastaghy  túrghyny zapastaghy polisiya polkovniygi Marat Biysebaev eken.  Sýitsek, «Almatyjermen»  eki  jyldan beri sottasyp, ýsh bólme pәterinen aiyrylghan Marat namystanyp,  barar jer, basar tau qalmaghan son, aqyry  ómirden týnilip ýsh balamen dalada qalghansha, ólgenim artyq dep eseptepti. 25 jyl eline qyzmet etken bildey polkovnikke ýsh bólme pәterdi qimaghanyna әttegen-ay dep  ishtey qynjylasyn. Mine, ýsh mysalda bizding qoghamda bolyp jatqan kelensiz jayttar.

Qazir búghanasy qatpaghan jastar arasynda,  eresekterding ishinde de  ózine ózi qol salushylar kóbeydi. Búl - taghdyrdyng mandaygha jazghanyn,  kýibing tirlikting qatang synaqtaryna shydas bere almaghandyghynyng aighaghy.  Ómirde әli jamandyqtyng da, jaqsylyqtyng da dәmin tatpaghan, ony men solyn aiyryp ýlgermegen jetkinshekting ózin ólimge qiiynyng týp sebebi nede? Qoghamnyng jappay tyghyryqqa tirelui me, әlde Ómir aldyndaghy әlsizdik pe? Bәlkim, últtyq tәrbiyening jetimsizdigi shyghar? Dýnie esigin ashqannan mәpelep ósirgen ata-ananyng enbegin, ýmitin arqalatqan elining keleshegin, ózining jeke túlgha  retindegi ambisiyasyn, Alla bergen beyimi men erik-jigerin, taghy basqa biz sanap tauysa almaytyn qisapsyz kóp iygilikterdi qiyp, o dýniyege attanyp kete baru ne degen súmdyq?.. Osydan 20 jyl búryn dýniyege kelgen, Tәuelsizdikpen týidey qúrdas jastarymyzgha biz eng basty qasiyetti - patriotizmdi әli sinire almappyz...

Qazaqstandyq patriotizm bala baqshadan, otbasynan bastalady. Al ony jas úrpaqtyng boyyna  egetin - memleket. Qolyn jýregine qoyyp, Qazaqstan memleketining Ánúranyn aityp túrghan býldirshin ózin shyn mәninde tәuelsiz qazaq elining azamatymyn degendi sezinip óse me? Tughan tarihyn ardaqtap, tughan tilin qúrmettep, dәstýrin maqtanysh ete me? BÚnyng bәri býgingi tirligimizge, ýide, balabaqshada, mektepte balalarymyzgha qanday tәrbie berip jatqanymyzgha tikeley baylanysty. «Balama qanday tәrbie beremin» dep aulada balasyn oinatyp jýrgen múngha batqan kelinshekting uayymy-barsha últtyng basyndaghy mýshkildikting belgisi siyaqty kórinedi maghan. Teledidar, internet, sary jaghal basylymdar-zorlyq-zombylyq, qulyq-súmdyq, úrlyq-qarlyq, әperbaqan úrda jyq, aramdyqtyng san týrin qúbyltyp, «qúlpyrtyp» kýn sayyn kóz aldyna kóldendep tosa berse, onyng yqpal-әseri bolmaydy dep kim aita alar? Sondyqtan, «qúl tәrbiylesen, qúl bolmaq, úl tәrbiyelesen, úl bolmaq» degen baba qazaqtyng sózi aina qatesiz ras sóz dep bilemiz.

«Abay-aqparat»