Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Mәmbet Qúljaybayúly oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashy legine jauap berip otyr. Tarihshy oqyrmanmen súhbaty barysynda: «Iya, ras, bizge býgin memleketshildik, otanshyldyq, halyqshyldyq ústanymyndaghy biylik qajet» dey kelip, Alash ziyalylary men býgingi qazaq ziyalylaryn tarihy derek arqyly salystyryp, oy týydi oqyrmangha qaldyrady.

«Abay-aqparat»

Assalaumaghaleykum, qúrmetti súhbatqa shyqqan bauyrym!

Senimen ana tilimiz - qazaq tilinde últ tarihy, onyng Alash qozghalysy siyaqty taqyryby boyynsha pikir alysu men ýshin birinshiden, óte joghary mәrtebe, ekinshiden, ýlken lәzzat әkeletin is. Maghan joldaghan saualdarynyz ýshin ýlken rahmet! Endi súhbat taqyrybyna kósheyik.

Alash iydeyasyn qalay jýzege asyrugha bolady? - deydi Asqarәli bauyrym.

Mening týsinigimshe, Alash iydeyasynyng iske asqanyn qalaytyn әrbir azamat ony ózinen bastaghany jón.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Mәmbet Qúljaybayúly oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardyng alghashy legine jauap berip otyr. Tarihshy oqyrmanmen súhbaty barysynda: «Iya, ras, bizge býgin memleketshildik, otanshyldyq, halyqshyldyq ústanymyndaghy biylik qajet» dey kelip, Alash ziyalylary men býgingi qazaq ziyalylaryn tarihy derek arqyly salystyryp, oy týydi oqyrmangha qaldyrady.

«Abay-aqparat»

Assalaumaghaleykum, qúrmetti súhbatqa shyqqan bauyrym!

Senimen ana tilimiz - qazaq tilinde últ tarihy, onyng Alash qozghalysy siyaqty taqyryby boyynsha pikir alysu men ýshin birinshiden, óte joghary mәrtebe, ekinshiden, ýlken lәzzat әkeletin is. Maghan joldaghan saualdarynyz ýshin ýlken rahmet! Endi súhbat taqyrybyna kósheyik.

Alash iydeyasyn qalay jýzege asyrugha bolady? - deydi Asqarәli bauyrym.

Mening týsinigimshe, Alash iydeyasynyng iske asqanyn qalaytyn әrbir azamat ony ózinen bastaghany jón.

Student bolsaq, jaqsy da sapaly bilim alugha, júmysshy bolsaq, súranysqa layyq ónim óndiruge, qyzmetker bolsaq, jýktelgen mindetti taza da uaqtyly atqarugha úmtylyp, bәrimiz de memleketimizding irgetasyn nyghayta týsuge, onyng halyqshyl ústanymda boluyna óz ýlesimizdi qosqanymyz jón. Búl, әriyne, bireulerge tym eski de qiyaly týsinik bolyp kórinui әbden mýmkin. Al shyndyghynda, býgingi damyghan elderding bәri de osy joldan ótken.  Syrttay qarapayym bolyp kóringenimen, búl joldan abyroymen ótu jenilge týspey túr. Búl - birinshiden.

Ekinshiden, Alash iydeyasy - últtyq, qazaq iydeyasy, yaghni, últty jalpy adamzat kóshinen qaldyrmau, onyng ómirin býgingi kýrdeli súranystargha beyimdeu. Búryn biz imperiya qúramynda edik. Týrli qoghamdyq mәselelerimizding tizginining úshy sonau alysta bolatyn. «Qap, әttegen-ay, endi qayttik» dep ókinetinbiz, ishtey kijinetinbiz. Endi biylik tetigi ózimizding qolymyzda. Biylik jýiesining biz qalaghanday baghyt jәne mazmúnda júmys jasauy qoghamnyng belsendiligine, onyng jalpy mәdeni, intellektualdyq dengeyine tәueldiligi bayqalady.

Bireuler  aytuy mýmkin: «ertegindi qoya qoy, halyqqa onday belsendilik tanytugha mýmkindik berilgen joq» dep. Iya, ras, bizge býgin memleketshildik, otanshyldyq, halyqshyldyq ústanymyndaghy biylik qajet. Óitkeni halqymyz kenestik kezendegi jetekshildik psihologiyadan aryla almay keledi. Sondyqtan da qazaqtyng osy kýiine janashyrlyqpen qarap, onyng jana sapagha ótuine kómektese alatyn, kәsiby dengeyi joghary basqaru jýiesi qajet-aq.

Onday jýie ghayyptan payda bolmaydy. Revolusiyalyq әdis-qúraldar da búl mәseleni sheshe almaydy. Múnday múratqa qoghammen ony syilaytyn biylikting ózara shydamdy kóp jyldyq maqsatty enbegining nәtiyjesinde qol jetkizuge bolady. Álemdik sonyng ishinde batystyq elderding tәjiriybesi osyny kórsetip otyr.

Otandyq bilim jýiesi keyinge qaldyrmay býginnen, dәl qazirgiden bastap qogham men biylikti osynday ortaq maqsatqa bastaytyn túlghaly azamattardy ondap, jýzdep, myndap dayarlaugha mindetti. Yaghni, bilim jýiesi taza tehnokrattyq sipatta emes, belgili dәrejede, ruhany mazmúnda bolghany jón. Ruhany mazmúnsyz materialdyq óndiris qoghamdy túiyqqa aparyp tireydi. Onyng keybir belgi, kórinisterin bayqapta, kóripte jýrmiz. Yaghni, túlghaly azamat degenimiz últtyq komponentti qoghamdyq ósip-órkendeuding qúramdy bóligi retinde moyyndaytyn belgili bir kәsip iyesi.

Aqorda men Alashordany salystyra qarau jóninde.

Búl әrkimning óz sharuasy. Men olardy tek qarsy qong túrghysynan qarastyru dúrys emestigin aittym.

Kelesi saual. Sosializm-kapitalizm jóninde.

«Izm» degende eriksiz revolusiyalyq ózgerister eske týsedi. Eshqanday da «izmdersiz» ósip, órkendep otyrghan qoghamdar az emes.

Astanadan bireuge: óz besigin syilamaghan apalarymyzdy «jalmauyz» deseniz de, «mystan» deseniz de jarasady. Teginde halqymyz ertegilerde múnday keyipkerlerdi bekerden beker somdamaghan-au! Búl rette últtyq kino ónerimiz kenje qalyp qoyghany dausyz.

Orys nemese tatar qyzyna ýilengen alash ziyalylary jóninde.

Japon halqynyng tamasha maqaly bar: «Búrynghylardyng jýrgen izimen jýrme, al biraq olardyng izdegenin izde» degen. M.Shoqay otanyn joghaltpau ýshin sharasyzdan batysqa bardy. Osy jolda, kýreste mert boldy. Onyng osy kýresinde senimdi serigi adal jary orys qyzy Mәriya Gorina-Shoqay bolghandyghyn qaytip úmytamyz.

Ol daghy bir qaytalanbas zaman ghoy! Al mynday jaybaraqat zamanda óz úrpaghyna ie bola almay otyrghan zamandasymyzgha ne aitugha bolady?

Armysyz inim! Mening týsinigimshe, rulyq - jýzdik  sana últtyq, memleketshildik sanagha otyn bola almaydy. Biz býgin basymdylyqty sanaly týrde memleketshildik sanagha bergenimiz jón. Jerimizdi, eldigimizdi saqtaudyng basqa joly joq.

1917 jyldyng sonynda Býkil reseylik Qúryltaygha qazaqtan ókil saylau nauqany bastalyp ketkende, Alash atynan ókildikke týsken Mirjaqyp Dulatúly kenetten Qúryltaygha deputat bolyp saylanudan bas tartatyndyghyn mәlimdedi. Shamamen keltirgen uәji: «deputattyqqa týsip jatqandardyng basym bóligi arghyndar eken degen kýnkil sóz shyqty. Men arghyn ýshin ghana emes, qazaq eli ýshin dep «qazaq» siyaqty gazet shygharugha, basqa da qam-qareketke atsalysyp jýrgen janmyn. Meni tek arghyngha telu qorlaumen ten. Sondyqtan da, deputattar bir arghyngha kem bolsyn dep kandidaturamdy keyin qaytaryp alamyn». Mine biyik azamattyq ústanymnyng ýlgisi. Ókinishke qaray, býgingi ziyalylarymyzdyng arasynan Siz aitqanday kónil-kýidi bayqaghanda «Yapyr-ay, bir ghasyr uaqyt ótse de sol alashtyq buyn alghan ruhany biyiktikke jete almaghanymyz ba?!» degen ókinish kónildi tyrnaydy.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»