Duman ANASh. Múhtar Áuezovting 50 tomdyghy jaryqqa shyqty
Sýiinshi!
SENSASIYa!
Úly Múhandy, Múhtar Áuezovti kózi tirisinde esimi shartarapqa ketken ghúlama retinde baqytty ghúmyr sýrdi degisi keletinder bar. Dese de, túlghanyng ishki arpalysy men qoghamdaghy syrtqy kýshter arasyndaghy taytalas jazushy janyna beymaza kýy keshtirgeni ras. Abaydy tanugha ketken ómirdi bylay qoyghanda, tektilikting kózindey Alash arystarynyng tәlimin alghan kezder, úly ziyalylardan airylu, ruhany әkelerding amanatyn arqalau, oghan adaldyqpen qarau hәm kenestik qoghamda maydan qyl suyrghanday keyingi buyngha sonyng negizgi ózegin klassikalyq ýlgide qaldyru - Múhana ghana tәn jauapkershilik, qily da qasterli taghdyr.
Úlylyqty tanu da adamdy ósiretin tylsym ilim.
Erteng elimizde úlylyq saltanat qúrady.
Naqty aitqanda, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qúrylghanyna 50 jyl toluyna oray ótip jatqan halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya shenberinde úly jazushy Múhtar Áuezov shygharmalarynyng 50 tomdyq akademiyalyq ghylymy tolyq jinaghynyng túsaukeseri ótedi.
Sýiinshi!
SENSASIYa!
Úly Múhandy, Múhtar Áuezovti kózi tirisinde esimi shartarapqa ketken ghúlama retinde baqytty ghúmyr sýrdi degisi keletinder bar. Dese de, túlghanyng ishki arpalysy men qoghamdaghy syrtqy kýshter arasyndaghy taytalas jazushy janyna beymaza kýy keshtirgeni ras. Abaydy tanugha ketken ómirdi bylay qoyghanda, tektilikting kózindey Alash arystarynyng tәlimin alghan kezder, úly ziyalylardan airylu, ruhany әkelerding amanatyn arqalau, oghan adaldyqpen qarau hәm kenestik qoghamda maydan qyl suyrghanday keyingi buyngha sonyng negizgi ózegin klassikalyq ýlgide qaldyru - Múhana ghana tәn jauapkershilik, qily da qasterli taghdyr.
Úlylyqty tanu da adamdy ósiretin tylsym ilim.
Erteng elimizde úlylyq saltanat qúrady.
Naqty aitqanda, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qúrylghanyna 50 jyl toluyna oray ótip jatqan halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya shenberinde úly jazushy Múhtar Áuezov shygharmalarynyng 50 tomdyq akademiyalyq ghylymy tolyq jinaghynyng túsaukeseri ótedi.
Shynyn aitayyq, qazaq júrtynda eshqanday shygharmashylyq ókilining dәl múnshalyqty kólemdi enbegi búghan deyin jariyalanbaghan eken. M.Áuezovting qazaq mәdeny ómirinde әrqashan saltanat qúratynyna shýbә joq. Sonymen birge, TMD aumaghynda da osynday auqymdy enbegi shyqqan aqyn-jazushy joqtyng qasy. Búl - qazaq ruhaniyatynyng Tәuelsizdik jyldarynda qol jetkizgen sýbeli jenisi deuge bolarlyq ýlken oqigha. 15 jyl boyy dayyndalghan 50 tomdyq akademiyalyq basylymda esimi elge belgili aituly ghalymdarymyz enbek etti. Olardyng manday teri men kóz mayyna myng alghys. Sonau súrapyl jyldarda IY.Stalinning ózi Tolstoydyng toqsan tomdyghyn shygharugha pәrmen berip, «Tolstoysyz - orys halqy joq» degen desedi. Áuezovsiz - qazaqtyng da әdebiyeti kemel emes. Osy rette, úly jazushynyng múraghatynda kýn demey, týn demey otyrghan ghalymdardyn, M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty men «M.Áuezovtin» múrajay-ýiining ghylymy qyzmetkerlerine qanday marapat aitsa da, qalay marapattasa da oryndy.
Bir qynjylarlyghy, Múhannyng asyl sózi tolyq jinaqtalghan kóptomdyqtyng taralymy óte az. Tipti, elimizdegi kitaphanalargha da tolyq jetpeydi. Osy jaghyn tiyisti oryndar eskerse, qúba-qúp.
Seyit QASQABASOV, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory:
Múhannyng shygharmashylyghyn zertteytin ghalymdargha búdan artyq olja joq
- 1997 jyly Múhtar Áuezovtyng 100 jyldyq mereytoyy qarsanynda QR Ýkimeti úly jazushynyng akademiyalyq tolyq jinaghyn jaryqqa shygharu jóninde qauly qabyldaghan bolatyn. Atalghan qaulynyng negizinde 1997 jyly bastalghan ýlken júmys onaylyqpen jýrgen joq. Biraz qiyndyqtargha úshyrasa da bitti. Alghashqy 12 tomdyghynyng ózi óte qiyndyqpen shyqqan bolatyn. Tipti, shyqpay qalatynday qauip boldy. Shygharatyn baspa jauapkershiliksiz qaraghandyqtan, amal joq, «Jibek joly» baspasyna úsynys jasadyq. Baqytjan Qanapiyanov basqaratyn «Jibek joly» baspasy bizding úsynysymyzdy qabyl alyp, 12 tomdyqty óz qarjylaryna tegin shyghardy. Osylaysha, qalghan tomdardyng barlyghyn memlekettik tapsyrys boyynsha «Jibek joly» baspasy shyghardy.
Múnday 50 tomdyq qazaq tarihynda búryn-sondy shyqqan emes, qazaq jazushysynyng mandayyna búiyrmaghan baqyt. Búl 50 tomdyqqa Múhannyng jazghan dýniyelerinning barlyghy tolyq endi. Múhannyng kózi tirisinde shygharmalarynyng 6 tomdyghy shyqqan bolatyn. Keyin 12 tomdyghy, sonan song 20 tomdyghy shyqty. Biraq, onda da kóptegen dýniyeleri qamtylmay qalghan bolatyn. Óitkeni, sovettik iydeologiyagha, kommunistik partiyanyng sayasatyna sәikes kelmedi. Ásirese, «Qily zaman», «Han Kene», t.b. shygharmalary senzuragha ilinip, shyqpay jýrgen-di. Múnyng qatarynda jazghan hattary da bar bolatyn. Sonday-aq, kóptegen shygharmalary kezinde kýzelgen, týzelgen bolatyn. Osy shygharmalar qalpyna keltirilip, jaryqqa shygharylyp otyr.
Búl 50 tomdyqta hronologiyalyq shart saqtalghan. Alghashqy kezdegi maqalalary da, jazghan kórkem shygharmalary da hronologiyalyq tәrtip boyynsha ornalasqan. Búl - taza ghylymy akademiyalyq basylym. Ár shygharmagha ýlken týsiniktemeler jazylghan. Olardyng keybirining bir-birimen ózara baylanystary da qamtylady. Mәselen, shygharma qay uaqytta jariyalandy, qanday taghdyrdy bastan keshirdi, shygharmanyng týpnúsqasy qanday edi, jaryqqa shyqqan kezdegi núsqasy qanday boldy? Osyghan oray, barlyq tarihi, әdeby týsinikter bar. Sonymen qatar, hattary, maqalalary, sóilegen sózderi, shetelge barghandaghy sózderi, jazghan ocherkteri týgel qamtyldy. Sondyqtan, búl bizding mәdeny ómirimizdegi ýlken oqigha deuge bolady. Múhannyng 50 tomdyghy qayta shygha ma, kim bilsin, biraq, osy shyghuy qazaq mәdeny ómirine qosylghan ýlken ýles bolsa, ekinshiden, elimizding de órkendegenining bir belgisi dep oilaymyn. Óitkeni, basqa elderde, әsirese, kenes ókimeti qúlaghannan keyingi uaqytta TMD elderinde birde-bir jazushynyng 50 tomdyghy jariyalandy degendi estigen joqpyn. Búl ýlken múramyzgha, úly qayratkerimizge degen iltipatymyzdy, qúrmetimizdi kórsetedi.
Múhannyng shygharmashylyghyn zertteytin adamdargha búdan artyq olja joq. Ghalymdar búrynghyday Múhannyng múrajay ýiine baryp, әure bolmaydy. Barlyghy osy 50 tomdyqta aitylghan, qamtylghan, týsinik berilgen. Shygharmalaryn estetikalyq, kórkemdik túrghydan zertteuge tolyq mýmkindik bar. Sondyqtan, búl maqtanugha, sýiinshi súraugha túrarlyq basylym. Bizding institutymyz úly Áuezovting atyndaghy institut bolghandyqtan, 50 tomdyqty shygharu bizge ýlken abyroy boldy.
Áriyne, toqsanynshy jyldary baspalardyng jauapsyzdyghynan kóptomdyqtyng taralymy dúrys bolmady. Búl mәsele jolgha qoyylghannan keyin 2000 danamen shygha bastady. Toqsanynshy jyldary kóptomdyqqa jazyludy bastaghanymyzben, keyin ayaqsyz qaldy da, sol kezdegi jazylym boyynsha 3 myng danamen shektelip qaldy. Qazir 3000 danamen shyghuda.
50 tomdyqty shygharu jolynda kóptegen ghalymdar, institut, sonyng ishinde Áuezovting múrajay ýiinde isteytin ghalymdar enbek etti. Redkollegiya qúramynda kóptegen elge belgili memleket jәne qogham qayratkerleri bar.
«Almaty Aqshamy», №113, 27-qyrkýiek, 2011