Tәuelsizdik alghanda qazaq tilining qyzmet ayasyn keneytemiz, kenes zamanynda ketken kemshilikting ornyn toltyramyz, damymay qalghan salalaryn damytamyz dep quandyq. Memlekettik tilge qamqorlyq kerek dep qarajat bólip, orystanyp ketken leksikalyq qorymyzdy qazaqshalaymyz, әsirese últtyq terminologiyany jýieleymiz, jasaymyz degen iydeya kóterildi.

IYdeya jaqsy edi. Kóptegen orys sózi, orys tili termiyni, tipti halyqaralyq qoldanystaghy orystanghan sózder de qazaq tiline audaryldy. Qazaq tilining terminjasamy qalpyna kelip, jýilenuge baghyt ala bastap edi. Memlekettik terminologiya komissiyasy qúryldy. Qyrauar sózdikter shyqty. Biraq artynan aitys-tartys bastaldy da, әrkim óz termiynin engizuge tyrysyp, bastalghan júmys yrdu-dyrdu bolyp, ayaqsyz qaldy. Memlekettik tildi damytugha bólingen qarajat jelge úshty. Til damymady, qoldanys ayasy kenimedi. Tipti sol 90-jyldardaghy qarqyny kemip, bayaghy taz qalpyna qayta týsti. IYdeya bolghanmen nәtiyje bolmady. Endi ne isteu kerek?

Qazaq halqynyng sanasyn oyatu qajet, qúldyq sanadan arylu kerek, búrynghy ata-babamyzdyng jolyna týsemiz dep ruhany janghyru iydeyasy bastaldy. Búl iydeya ә degennen  jalpyhalyqtyq sipat alyp, qoldau tauyp, qarqyn ala bastady. Ásirese ruhany janghyrudyng tilden bastalatyny qatty quantty. Orystanyp ketken fonetikalyq jýiemizdi qayta qalpyna keltiru ýshin kirme dybystardan qútylyp, tól dybystarymyzdan túratyn әlipby jasaymyz dep talpyndyq. Onyng da basy jaqsy bastaldy da, artynyng berekesi ketti, aitys-tartysqa úlasty. Endi mene, әrkim bir әlipby úsynyp, týkke túrmaytyn әlipbiydi talqylap, basymzdy tasqa soghyp jýrmiz. Janghyru qanghyrugha ainalyp barady. IYdeya jaqsy, nәtiyje qayda? Endi ne isteu kerek?

Birinshiden, osy jaqsy bastalghan isterdi ayaqsyz qaldyratyn faktorlardy (jaudy) anyqtauymyz kerek. Faktordy tapsaq, nәtiyje de bolady. 

Ekinshiden, qazaq tili últ retinde saqtaluymyzdyn, memleket bolyp damuymyzdyng negizgi tiregi ekenin sanamyzgha siniru kerek. Memlekettik  tildi biludi mendettep, qazaq tilin bilmeytin adamdy júmysqa almau kerek. 

Ýshinshiden, qazaq tilining damuyn josparlaytyn, jýzege asyratyn  ghylymy ortalyq (akademiya nemese QR Priziydenti janyndaghy ghylymy kenes) qúryp, onyng mәrtebesin zanmen bekitu kerek. Ol tek halyqqa jәne Preziydentke ghana esep berui tiyis. Onyng júmysy ashyq bolyp, nәtiyjesi baqylanyp, jauapkershiligi súraluy kerek. 

Mýmkin sonda til damytudy sanaly týrde qolgha alatyn bolamyz.  Sonda biz qazaq tilining damu nәtiyjesin jәne oghan bólingen qarajatty naqty bireuden súray alatyn bolamyz. Sonda ghana jaghymsyz faktorlardyng aldyn alamyz.

Tórtinshiden, әlipby búl kópshilik bolyp  dauysqa salyp sheshetin mәsele emes. Shymshyq soysa da qasapshy soysyn degen tәmsilmen múny naqty mamandargha (fonetist, morfolog, pedagog, IT-informatiyk) beru kerek.  Olay bolmaghan kýnde búl qazaq tilin damytpau ýshin, jap-jaqsy bastalghan әlipby jasau jobasyn tas-talqan etuge arnalghan  shara bolyp sanalady. Múnday talqylaudan eshnәrse ónbeydi. Mәseleni saghyzsha sozyp, algha jyljymay otyra beremiz. Al ol kimge kerek. Ol qazaq tilining jaularyna kerek!

Men til mamany retinde osy úsynylghan jobalargha baylanysty mynaday úsynys aitamyn:

1.Biz qay tilding әlipbiyin jasap jatyrmyz degen mәselening basy ashyluy kerek. Eger qazaq tilining әlipbii bolsa, onda eshkimge jaltaqtamay tek qazaq tili dybystaryn belgileytin әlipby jasauymyz kerek. Týpnúsqa tildegi sózderdi jazu ýshin ana dybysty alayyq, myna dybysty alayyq degen qúldyq psihologiyadan aiyryluymyz kerek. Árbir til óz tútynushylary ýshin týpnúsqa til bolyp tabylady. Bir til nemese bir tilding sózi ekinshi tilge týpnúsqa bola almaydy. Barlyq til bir-birimen ten. Ózgeni týpnúsqa etip jýgen  qazaq tili  emes, sol tilding qúldyq psihologiyadaghy sóileushileri. Sondyqtan qazir qazaq tilin emes, onyng orystanyp ketken әlipbiymen birge qúldyq qamytyn әli sheshpegenderdi de qosa qútqaru kerek.

Álemdik tәjiriybege qarasaq bir tilden ekinshi tilge sóz  auysqanymen, dybys auyspaytynyn kóremiz. Bir til ekinshi tilding sózin óz dybysymen jazady. Aghylshyn fransuz tilining sózin jazu ýshin fransuz dybysyn almaydy, aghylshyn sózin nemis óz dybysymen jazady, orys qazaqtyng «Qazaqstan», «әkim», «mәjilis» degen sózderin jazu ýshin qazaq tilindegi «Á», «I», «Q» dybystaryn ala ma? Almaytynyna kózimiz jetip otyryp, olardyng dybysyn biz nege aluymyz kerek.

2.«Y» jәne «I» dybystary bir tanbamen (I - y,  i- i bolyp) berilui kerek. Óitkeni barlyq ózge dauystylar par-parymen bir tanbamen belgilenip túrghanda, búlardy nege jetimsiretemiz.

3.«I» men «U» dybystarynyng dauysty ne dauyssyz bolu mәselesi sheshilui tiyis.

4.«U» dybysy «W» tanbasymen berilui kerek.

5, «Y» dybysy «Y» tanbasymen berilui kerek.

6, Álipbiyden «H», «H», «V» dybystaryn alyp tastau kerek. Meninshe, «H», «H» dybystaryn qazaqtyng «Q» dybysy iygere alady. Sonday-aq «V» dybysyn qazaqtyng «U» dybysy iygeredi. Búlardyng iygeriluin emle erejesi arqyly retteuge bolady.

Sonda әlipbiydegi әrip sany - 29 bolady. Kirme «Á «jәne «F» dybystary barlyq týrki tilderine, sonyng ishinde bizding tilimizge arap-parsy tilinen dinimiz arqyly singendikten olar «adal» dybys retinde jatyrqamay aluymyzgha boltyn siyaqty.

Jalpy, әlipbiydi jalpyhalyqtyq bolyp talqylau degendi meninshe, bylaysha jýrgizu kerek siyaqty. Jogharyda aitqanymyzday, osy әlipby mәselesimen shynymen ainalysyp jýrgen til mamandaryn jinap (15 pe, 20 ma, mýmkin otyz adam bolar), eki-ýsh kýn talqylau ótkizu kerek, ony elding barlyq búharalyq aqparat qúraldary tikeley efir arqyly júrtshylyqqa taratyp otyruy qajet. Sonda kimning ne aitqany, qanday núsqa úsynghany, dәleldemeleri, negizdemeleri anyq kórinip, jauapkershilikteri aiqyndalady. Mine, osynday talqylau últqa kerek әlipby jobasyn jasaydy. 

Aman Mәdelhanúly Abasilov

Abai.kz