Tursunbek Beyshenbekov – mening qyrghyz bauyrym. Ol býgin orda búzar otyz jasqa tolyp otyr.

Mening búl azamatpen tanysuyma Qyrghyz Respublikasyndaghy, tipti Orta Aziyadaghy parlamenttik demokratiyanyng jýzi jәne simoly bolghan qyrghyzdyng asa kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri Ómýrbek Tekebaev turaly jazghan «Mandatsyz preziydent» atty shaghyn poemam sebep boldy.
Qyrghyz Respublikasynyng búrynghy preziydenti Almazbek Atambaevtyng «Ózim bilem, etigimdi tórge ilem» sayasatyna qarsy shyqqan Ómýrbek Cherkeshevichting erligi men bet qaratpas kýreskerligi mening osynday taqyryppen óleng joldaryn jazuyma týrtki bolghanyn qazaq pen qyrghyz oqyrmandary jaqsy biledi dep oilaymyn.

Atalghan poemany jazyp, 2016 jyldyng 21 jeltoqsanynda ózimizding «Abai.kz» aqparattyq portalyna shyghardym. Endi, onyng qyrghyz júrtyna, naqtylap aitsam, poemama arqau bolghan túlghagha qalay jetkizsem eken dep otyrgham. Tuysqan ózbek, әzerbayjan, tatar jәne qyrghyz janalyqtaryn sholyp shyghatyn kýndelikti әdetimmen internet aqtaryp otyrsam, «Sentyabri» kanalynyng keshki janalyqtarynda bir jas jigit ózining qoghamdyq úiymy atynan Ómýrbek Tekebaevqa «Jyldyng ýzdik adamy» atty ataq úsynyp, súhbat berip túr. Jas jigit súhbatynda «Biz óz túlghalarymyzdyng qadir-barqyn kózining tirisinde baghalay biluimiz kerek. Mine, bizding shyghan sayasatshymyz Ómýrbek Cherkeshevichti qazaq tughandar baghalap, keremet yr saptaryn jazypty...» dep jatyr. Telearna efiyrinde ótip jatqan «Ádilet jastar qozghalysynyng tóraghasy Tursunbek Beyshenbekov» degen jazudy qayta ótkizip, jas jigitting aty-jónin jazyp aldym.

Sóisem, Tursunbek Beyshenbekov mening ólenimdi «Abai.kz-ten» kóshirip alyp, ózi basqaratyn «Shyndyq» aqparat saytyna bayaghyda salyp qoyghan eken.
Qazir aty-jónin bilsen, kim bolsa da ol adamdy tabu onsha qiyn emes qoy.  Ary qaray Tursunbek Beyshenbekovty «Facebook» әleumettik jelisinen tauyp alyp, «messendjer» arqyly tildese bastadym. Odan arghy jerde telefon arqyly sóilesip, bara-bara tipti jaqyndasyp kettik.
Kelesi jyly Qazaqstanda «EKSPO-2017» kórmesi ótti. Men Tursunbek bauyrymdy Astanagha sol kórmege shaqyrdym. Sóitip, 2017 jyldyng jazynda Tursunbek Beyshenbekúly Astanagha keldi. Bir jyldan beri telefon arqyly sóilesip jýrgen bauyrymmen betpe-bet kezdesip, әngimening kórigin әy kep bir qyzdyrdyq-au, shirkin. Otbasymyzben baryp, «EKSPO» kórmesin bir kýn boyy araladyq. Elordanyng kórikti jerleri men mýzeylerin kórsettim. Bir ókinishtisi, Tursunbekti Bәiterekke shyghara almadym. Eki-ýsh ret baryp, adamnyng kóptiginen kezek tiymedi...

Osy saparynda bauyrym jazushy, jurnalist Dәuren Quat aghasymen kezdesip, taghy bir jyrghap qaldy.

25-ten endi ghana asqan jas jigit Qyrghyz Respublikasynyng aumaly-tókpeli tarihynan, tәuelsizdik jyldary basyp ótken soqtyqpaly soqpaqsyz jolynan tolyq habardar eken. Habardar eken degen jay sóz, ózining azamattyq kórqarasy men ústanymy bar ekenin kórsetip, Dәuren ekeumizdi qatty quantty. Otanyna degen ystyq mahabbat, әdilettilikke degen qúshtarlyq jas jigitting janarynda ot bolyp laulap túrdy.

Bir aptadan song men kezekti enbek demalysymdy alyp, qonaghymdy ózimizding Alakólge ertip kettim. Astanada bitpey qalghan әngimemiz endi poyyzda jalghasty.

Tursunbek bizding Alakóldi kórip, ózining Ystyqkólimen salystyryp, keremet bay memlekettegi osynda keremet kólding jaghasyndaghy infraqúrylym men qonaqtardy qabyldaytyn fansionattardyng jútandyghyna qarap, basyn shayqap-shayqap qoyady. Bizding kónilimizge kelmesin dey me eken, artynan Elordamyzdy eske alyp, jatyp kep tanyrqaydy...

Búl – Almazbek Atambaevtyng alty jyldyq preziydentik merzimi ayaqtaugha jaqyndap, Qyrghyz Respublikasynda preziydenttik saylaudyng dayyndyq júmysy bastalyp, kandidattar bekitilgen kez bolatyn.

Alakólde aptalap jatyp, shomylyp, emin-erkin bir demalamyz dep kelgemiz ghoy. Joq, ertesi Tursunbegim «Agha, men qaytpasam bolmaydy eken. Bar ýmitimiz Ómýrbek Tekebaev pen Temir Sariyev edi, óziniz kórip túrsyz, Ómýrbek Cherkeshevichti aq jerinen segiz jylgha sottap, týrmege qamady. Endigi sengenimiz – Temir Argembaevich. Internetten bayqap otyrmyn, Temir Argembaevichtyng saylau kompaniyasy júmysyn bastapty. Men soghan baryp kómektesuim kerek. Renjimenizder, bizding elimiz qazir qiyn jaghdayda túr...» dep, qorjyn-keshegin jiyp, qaytugha bekidi.

Týske deyin, Qazaqstannan alghan әserimen bólisip, súhbat berdi.
Ol súhbaty «Nazarbaevtyng «Aldymen ekonomika, sosyn sayasat» degen ústanymynyng manyzyna kózim anyq jetti» - degen taqyryppen «Abai.kz» aqparattyq portalynda jaryq kórdi.

Ne kerek, aptalap jatady degen Tursunbek inim keshki avtobuspen eline qaytty. Bizdi kelesi jyly Ystyqkólge demalyp qaytugha shaqyryp ketti.
2018 jyldyng 22 jeltoqsanynda Ómýrbek Tekebaev alpys jasqa toldy. Ataghy Alatauday túlghany qyrghyzstandyqtardyng basym kóp bóligi «Qyrghyzdyng últtyq liyderi» dep baghasyn berip qoyghan. Qughyndyqqa úshyray bastaghan sәtten bastap, Ómýrbek Tekebaev dýrkin-dýrkin baspasóz mәslihatyn ótkizip, Parlament minbesinen sóilep, BAQ-qa súhbattar berip, ózining kim ekenin jalpaq әlemge әdben tanytqan. Qamalghannan keyingi sottyng barysy da ashyq jýrgendikten, onyng aq ekenine de elding kózi әbden jetken. Tursunbek Beyshenbekov bastaghan jas jurnalistter ony qoldap, kýn qúrghatpay jazyp otyrdy. Tursunbekting «Shyndyq» aqparattyq portalynyng betin ashsang boldy, Ómýrbek Tekebaev turaly maqaladan ayaq alyp jýre almaysyn.

Ó.Tekebaev qamalghan son, Bolat Sher bas bolyp, onyng «Ata Meken» partiyasy bir gazetti týgelimen oghan arnap shyghardy. Mening ólenimdi qyrghyz tiline audaryp, sol gazetke basty. Sonyna «Osy ólenge әuen shygharyp oryndaghan adamgha elu myng som syilyq beriledi» dep jariyalady. «Ata Meken» partiyasynyng arnauly gazeti joq kórinedi, sol dýniyelerdi basyp, tartatu ýshin Tursunbek Beyshenbekúly, «Aghama jasaghan kómegim bolsyn» dep, «Shyndyq» basylymynyng gazettik núsqasyn tegin berdi.

Áuelgi sózimizge oralsaq, jazdan qalghan on kýndik enbek demalysymdy alyp, Ómýrbek Tekebaevtyng alpys jyldyq mereytoyyna barugha qamdana bastadym. Biraq, shaqyrushylargha «Ómýrbek Cherkeshevich týrmeden shyqsa, baram!» dep, eskerttim. Sebebi, qyrghyz qauymynda «Mereytoy qarsanynda Ómýrbek Tekebaevty bostandyqqa shygharady eken» degen sóz shygha bastaghan. Ókinishke oray, júrttyng ol ýmiti kýngirt tarta bastady. Toy jaqyndaghanda men «Eger, Ómýrbek Tekebaevpen kezdese alsam, baratynymdy» aittym. Ýsh-tórt kýn qalghanda baylanysshy jigitten «21 jeltoqsan kýni saghat 12:00-de bir-eki saghatqa kezdese alasyz» degen habar keldi.

Yntymaq Sapiyanghazy dosymdy ertip alyp, Bishkekke jettim. Belgilengen uaqytta Tursunbek inim bizdi bastap baryp, aituly túlghamen qamaqta otyrghan jerinen keziktirdi.

Shyny kerek, alystan atyn estip, әleumettik jelilerden jalyndy sózderin estip jýrgen azamatty kóru, qolyn alu, az-kem bolsada sóilesu – men ýshin, әriyne, arman bolyp jýrgen. Qasynda әieli Aygýl Tekebaeva bar eken. Týrmede otyrdy deytin emes, Ómýrbek Tekebaev sol telearnadan kórgen qalpynan týk ózgermepti. Qayta, odan ary qayraty artyp, jigeri tasyp túrghan sekildi kórindi maghan. Jasyratyny joq, «Syrt kóz – synshy» degen ghoy, Orta Aziyadagha «Demokratiyanyng aralshasy» atanghan memleketting «Mandatsyz preziydentinen» Qazaqstan turaly ne aitatynyn, qanday kózqarasta ekenin bilgim kelip jýretin. Amandyq-saulyq súrasyp, alpys jasymen qúttyqtaghan son, tap-tar bólmede kofe ishe otyryp, әngimege kiristik. «Eger, qyzghyzdyng sizden de chong bir aqyny siz qúsap maghan óleng jazghanda týk әseri bolmas edi. Tanymaytyn, alystaghy bir elding aqyny jazghany qatty әser etti. Ózim, otbasym, әsirese, anam qatty quandy. Erteng kóresiz, partiyalastarym sizdi týgel tanyp ketti. Bizde ótirik pen shynnyn, aq pen qaranyng parqyn ajyratu qalyp barady. Mening týrmege qamalghanym óte jaqsy boldy, júrt kimning kim ekenin bilip jatyr...» dep, maghan rahmetin aityp jatyr Ómýken. Aygýl jengemiz «Osy da jeter» degendey, júdyryghymen joldasynyng arqasynan jenil ghana «núqyp» qoyady ereklep. Orayy kelgende, Ómýkennen «Bizding Qazaqstan turaly ne aitasyz?» dep, súradym.

– Qyrghyzstan kishkene ghana el. Bizge AQSh-tyng da qyzyghushylyghy búrynghyday emes, bәsendedep qaldy. Reseydiki de solay. Qazir óz qazanymyzda ózimiz qaynap jatqan elmiz. Al, Qazaqstan Orta Aziya ghana emes, әlemdegi ýlken memleket. Biraq, halqy tym az. Onyng ýstine, túrghan orny da qauip pen qaterge toly. Eger, qazaqtar tәuelsizdik alghannan beri bizding Qyrghyzstannyng jolymen bes preziydent auystyrghanda, Orta Aziyada Qazaqstan joq bolyp keter edi! – dedi, Ómýrbek Cherkeshevich.

Múndayda uaqyt shirkin, zuyldap óte shyghady ghoy, jaqsy әngimening qyzyghymen eki saghat zyr etip óte shyqty.

Ómýrkenmen jyly qoshtasyp, 2019 jyldyng 20 qantarynda ótetin elu jyldyq toyyma shaqyrdym. «Shyqsam, sózsiz baram!» dedi, Ómýrbek Tekebaev kózi ottay janyp! Qoshtasar sәtte Núrtay Ábiqaev aghamyz ben Erlan Qarin inimizdi eske alyp, sәlem aitty.

Ertesi, «Dasmiya» etno-restoranyna qyrghyz elitasy týgel jinalyp, Ómýrbek Tekebaevtyng alpys jyldyghyn saltanatpen atap ótti. Ruhyndy asqaqtatyp, jigerindi janityn keremet toy boldy. Eks-preziydent Roza Otynbaevanyng dastarhanynda otyryp, toydyng dәmin tattyq.

Ókinishke oray, Ómýrbek Cherkeshevich bostandyqqa shygha almady. Elu jyldyq toyyma  Tursunbek Beyshenbekov, Dinara Erbotaeva jәne Múrat Sauyrbaev keldi. Týrsunbek Ómýkening qúttyqtauyn oqyp, shapanyn japty...
Ótken jyly jazda Dәuren Quat ekeumiz otbasymyzben ilgerindi-keyindi baryp, Ystyqkólde dem alyp qayttyq. Tursunbek kýtip alyp, kelinning qolynan dәm tatyryp, shygharyp salyp otyrdy. Ómýkenmen taghy kezdesip, amandastyq.

Osy kezdesulerde jýrip, bir bayqaghanym, Tursunbek Beyshenbekov ortasyna, әsirese, aghalarynyng aldynda óte syily, abyroyly eken. Qyrghyz sayasatshylary bir Tursunbek Beyshenbekovty ghana emes, ózinen keyingi namysty ini-qaryndastaryn qataryna kóptep tartyp, ertip jýretinin kórip, qatty qyzyqtym. Ertip qana jýrmey, olardy yqylaspen tyndap, aqyldasyp otyratyny tipti riza qyldy bizdi.

Sóz Tursunbek bauyrym turaly bolyp jatyr ghoy, ol jas bolghanymen әdilettilik jolynda alghan betinen qaytpaytyn azamat. Talghamy biyik, ústanymy qatang jigit. Kisige sóilegen sózine emes, istegen isine qarap bagha berudi ómirlik әdetine ainaldyrghan. Sondyqtan da bolar, anau-mynaugha shkesinen qaraydy. Al, ózi únatqan adamynyng jolynda óluge dayyn. Alghashqy kezdeskenimizde onyng tiziminde Ómýrbek Tekebaev, Temir Sariyev, Alikbek Jekshenkulov, Sabyr Jumabekov jәne genaral Kursan Asanov qana bar bolatyn. Biz de syrttay bayqap, baqylap jýrmiz ghoy, aitsa-aytqanday, búl túlghalar Qyrghyz elining shyn mәnindegi tirekteri. Qazir Tursunbekting ol tizimine Adahan Madumarov, Ómýrbek Babanov, Yryskeldi Mombekov, Dastan Jumabekov... kirgen kórinedi.

Taghdyrdyng synaghy bolar, qyrghyz sayasatynyng ary men úyaty bolghan Ómýrbek Tekebaev Atambaev dәuirinde segiz jylgha sottalyp, qazir ýiqamaqta otyr. Isi qayta bastan qaralu ýstinde.

Últtyq genaral atanghan, qyrghyz әskery salasynda zor bedelge ie Kursan Asanov Atambaevty ústau kezinde «Qyzmetin asyra paydalandy» degen aiyppen jazagha tartylyp, ýy qamaqqa alyndy.

Al, qyrghyz sayasaty men jurnalistikasynyng bolashaq jaryq júldyzdarynyng biregeyi bolayyn dep túrghan Tursunbek Beyshenbekov ta bir-eki aidan beri aiyptalyp, ýy qamaghynda tergelip jatyr...

Búl «dәsýr» ýlken sayasatta jýrgen qyrghyz sayasatshylary ýshin basyp ótuge tiyisti bir «beles» bolsa kerek dep oilaysyn. Qay qoghamda da túlghagha joldyng búrany, taghdyrdyng qataly kezdesip otyrady emes pe?! Eng bastysy, elding kózi dúrys, sózi jyly bolsa, jenis – sol!

Ádiletsizdikting tekpisin әbden tartqannan bolsa kerek, jalpy qyrghyz tughandar «Aq iyiledi, synbaydy!» degen sózdi óte kóp aitady eken. Biz de sol tilekting ishindemiz, Tursunbek!

Qyrghyz ben qazaq ejelden tósekte basy, tóskeyde maly birge bolghan bauyrlas halyq. Eki el dýnie dúrbelenge tolyp túrghan kezde tәuelsizdik alyp, birine-biri arqa sýiep, birinde joqty ekinshisi týgendep jýrip, otyz jyldy artqa tastap keledi. Toqtoghúl men Jambyldan, Áuezov pen Aytmatovtan jalghasqan úly dostyqtyng altyn arqauy ýzilmey, jalghasa berse eken deymiz.

Sen uaqyt pen ómir aidap әkep qosqan mening qyrghyz bauyrymsyn!
Aghalaryng aman bolsa, osy betalysynnan janylmasan, sen әli biyik-biyik belesterdi baghyndyrasyn!!

Orda búzar otyz jasyng qútty bolsyn!!!

Auyt Múqiybek

Abai.kz