Menen bireu "elimizde qay últtyng adamdary (diaspora) qalsyn?" - dep súrasa, "nemisterding qalghanyn jón kóremin" der edim. Nege? Óitkeni, búl halyq tәrtipke baghynady. Taza. Ótirik aitpaydy. Enbekqor. Qazaqty syilaydy. Qazaqtyng tilin ýirenip alady, qazaqsha sóileydi. Bireudi bireuge jamandamaydy. Artyq mindeti joq.

Olargha kezinde Qazaq Respublikasynyng ishinen avtonomiya bermek bop Hrushevi bar, basqasy bar, tyrashtanghanda sanaly týrde bas tartty. Sebebi, qayda túryp jatqandaryn, qaydan kelgenderin jaqsy biledi. Balalaryna da aityp otyrady.

Al endi qazaq jerin meken qylghan ózge últtar she? Ýlkenderi keshe jylap-syqtap, aryp-ashyp kelgenderin biledi. Sóiletseng "qazaqqa rahmet, ózi jarymay otyryp, jarty nanymen bólisti" dep sayray jóneledi. Biraq sony balalary bilmeydi. Demek, ýlkenderi keyingilerine qay Qúday, qanday taghdyr aidap qazaq jerine kelgenderin aitpaghan. Aytsa da, júqalap, ber jaghynan qaytqan. Nemese "búl elding qojasy basqa, sonyng tilin bil, soghan jaghynyp baq" degendi qúlaqtaryna qúiyp otyrghan.

Osy saryn biz Tәuelsizdik alghanda da jalghasty. Olar "Kóp últty Qazaqstan" degenge sýiendi, sonyng paydasyn kórdi. Endi búl sózdi dogharu kerek!

"Kóp últty Qazaqstan" jobasy rasynda birneshe diaspora bas qúrap otyrghan elimizge tynyshtyq bermeydi. Elding bәri seni týsinetin, jany ashityn nemister emes. Osyny oilaghanymyz abzal.

Dәuren Quattyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz