2017 jylghy Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynan song aiyryqsha qarqynmen damyghan qazaq jazuyn latyn әlipbiyine kóshiru júmysy  sharyqtau shegine (kuliminasiyagha) taqap keledi. Ónirlerdegi filolog ghalymdar, til mamandary arasynda ótip jatqan respublikalyq ashyq talqylau barysynda úsynylghan jobalardy talqylu barysy osyny dәlәldep berdi.

 Aldymen, joba qanday bolu kerek degen mәselede, ol, aldymen, últtyq boluy kerek. Últtyq әlipby degen sóz – últqa qyzmet etetin, últtyq tildegi jazbasha kommunikasiyany jýzege asyratyn әlipby boluy qajet degen sóz. Dәlirek aitsaq, әlipby últtyq tilding tabighy qalpyna negizdelui tiyis. Búl neden kórinedi?  Ol bizding sóileu tilimizde kórinis tabatyn  dybystyq jýiedegi fonetikalyq qorymyzda jinaqtalghan dybystardy dúrys tanbalaugha, Aqansha aitqanda, tanba jýieli (negizi yntymaq) ústanymyn naqtylaugha tikeley baylanysty. Sondyqtan da jahandanu zamanymyzda sózdik qorymyzgha  Halelshe (Dosmúhamedúly) aitqanda, «topan suday qaptap» enip jatqan shettildik sózderdi kenestik iydeologiya qalyptastyrghan «prinsip minimalinyh rashojdeniy» pirinsibimen  qabyldau nәtiyjesinde engen terimsózderdi tilding qal-qadiri jetkenshe  últtyq tilding aitylym zandylyghyna say beyimdep aludyng dәl qazirgiden qolayly sәtin kórip túrghanym joq. Aqyn Maghjan Júmabaev aitqanday, últtyq tilde sol últtyng jeri, tarihy, túrmysy, minezi ainaday ashyq kórinip túruy tiyis. Sondyqtan basqa últtyng qajetin óteuge qyzmet etetin kirme dybystardan arylu el Preziydenti Q. Toqaev kórsetken tildik reformanyng bastysy boluy tiyis. Álipbiydegi basy artyq kirme dybystar tanbasynan arylu tildik jýiening barlyq qabattaryna yqpal etip, biraz mәseleni ózi-aq rettep beredi. Mysaly: s, ch, f, ya, yu siyaqty әripterding jana әlipbiyden alynyp tastaluy búryn sol әriptermen aityp, jazyp jýrgen sózderdi dәl osy әriptersiz de aityp, jazugha qazaq tilining qauqary jetetinin kórsetip berdi. Aytalyq, kirillshede bai, soi, toya (tamaq jeu), qoya (túr) t.t. latyn әlipbiyinde bay, soy, toy, qoy siyaqty týbirin anyq ajyratyp, birqatar morfologiyalyq mәselelerdi de ontayldandyryp túr. Orys tilin aksentsiz sóileu men sol til arqyly engen sózderdi sol qalpynda jazu tilding immuniytetin әlsiretetin әreket ekeni búryn da aitylyp jýr. Olay bolsa, tildi sauyqtyru jolynda әreket etuge kim kedergi? Áriyne, tildik sanada deymiz be, qúldyq sanada deymiz be, túraqtalyp qalghan nәrselerdi bir kýnde alyp tastau birqatar sosiumgha  qiyndyq tudyratyny ras, biraq jenuge bolatyn uaqytsha qiyndyqtar. Bastysy – pyighyl. Onsyz ruhany janghyru bolmaydy. 

Álipby últtyq boluy tiyis degen mәselede qazaqtyng әlipbii eshkimdikine úqsamau kerek degen de pikirlerdi oqyp jýrmiz. Negizi latyn grafikasyna auysu – jahandanu zamanynyng bir talaby, jazu kenistigindegi ortaqtyqtyqqa úmtylu. Onyng útymdy jaqtary kóp. Aytalyq, Qytay, Japoniya t.t. elderge barsanyz, ieoroglifterge qarap, ne jazylghanyn týsinbey túrasyz. Nemese ol elderden, tipti Týrkiya, Europa elderinen kelgen qandastarymyzdyng ózi qazaqsha bilgenimen, bizding kirillshe jazuymyzdy tanymay qinalady. Óz kezeginde biz de sol elderde dәl sonday kýy keshemiz. Jazudyng ortaqtyghy, әsirese, bilim-ghylym kenistigindegi akademiyalyq útqyrlyqpen barys-keliste jýrgen oqytushylarymyz ben bilimgerlerimiz ýshin de ontayly tústary jeterlik. Sondyqtan jana әlipbiydegi biraz tanbalarymyz týrikting ne ózbek, әzirbayjannnyng qarpine úqsasa, oghan tek quanuymyz kerek. 

Talqylaugha úsynylghan «Til − qazyna» ortalyghynyn                                          («Orfografiyalyq, Ádistemelik, Terminologiyalyq jәne IT-sýiemeldeu júmys toby» degen atpen týsken) jobasy men A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty úsynghan jobany Qazaq últtyq qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti Qazaq til bilimining teoriyasy men әdistemesi kafedrasynyng újymy da talqylady.  Alghashqy top úsynghan jekelengen әripterge qatysty pikirlerimiz:   

S әrpin qazaq әlipbiyine engizudi qúptamamaymyz. Óitkeni qajettilik joq. Búl әrip aghylshyn tilinin  ózinde eki týrli (s, k) oqylady: city ['sɪtɪ], doctor ['dɔktə]. Ony pernetaqtada túr eken dep, tilimizde joq dybysty tanbalaugha qoldanudyng qajeti shamaly.

S dybysymen keletin sózder kóp tilde de, tipti bizge de qazaqsha «shapan kiyip» enip kele jatyr: aksia, sirk,  sement t.t. Orfografiyalyq toptyng búghan deyingi әzirlegen orfografiyalyq erejelerinde sәtti úsynylghan emle erejesi retinde qazir latynsha jazuda qoldanylyp, kóz ýirenip, qol jattyghyp keledi.  Endi jana bekitiletin әlipbiyge «S»-nyng ornyna «S» nemese Ç әrpin alyp qoldansaq, búlar bayaghysha orys tilining zandylyghymen tilimizge qaytadan engeli túr.

Sol siyaqty IY-J,  Z-J turaly úsynysty da qoldamamaymyz. Birinshiden, IY-J turaly. Jalpy tilimizding tabighatynda da, sonday-aq belgili fonetist ghalym Álimhan Jýnisbek әldeneshe ret dәleldep kórsetkendey, dauysty I, U degen dauysty dybystar tilimizde joq. Joq dybysqa tanba izdeuding qajeti shamaly. Kezinde sayasatpen enip, qazirgi sosiumnyng tildik sanasynan alyp tastaugha asa qiyndyq tudyryp túrghan da osy әripter. Búlar da S, F, Ya,  Yu tanbalary siyaqty kirme sózderde ghana qoldanylady. Qazirgi jazuymyzdaghy kino men kiyim sózderindegi iy birdey dybystar emes. Dúrysy ekinshi sózde – kiyim, búl jerdegi y – qazaqtyng dybysy, dauyssyz dybys. Al J dybysyn tanbalauda úsynylghan eki әlipbiyde de J tanbasy dúrys tanbalanghan, sondyqtan oghan ana tanba dúrys pa, myna tanba dúrys pa dep basy ashyq mәseleni kýrdelendirmegen jón.

NG – gha η tanbasyn aludy qoldaymyz, halyqaralyq fonetikalyq әlipbiydegi tanbasymen de ýilesim tauyp túr.

Ww, Xh, S tanbalary tek pernetaqtada ornalasu kerek degendi qúptaysyz ba? degen súraqtyng jauaby belgili. Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, búl әripter pernetaqtada túrady. Ózge tilde mәtin jazuda paydalanamyz. W tanbasyn qazaq tilindegi dauyssyz u dybysynyn, al Yy tanbasyn dauyssyz y dybysynyng ornyna qoldanu turaly úsynysty qoldaymyz. Álipby jasau, әrip tandau mýmkindigi mýmkin bir ghasyrda bir-aq beriletin jayt ekenin eskersek, dәl qazirgi buyngha berilgen búl mýmkindikti últ úpayyn týgendeuge júmsasaq dúrys bolar. 

Álipby mәselesi birinshi kezekte til bilimining orfografiya, terminologiya mәselelerine qatysty bolsa, ekinshiden, oqytumen, pedagogika salasyna da tikeley qatysy bar. Sondyqtan qazir tek әlipbiydi sheshsek, qalghanyn keyin kórermiz degen kózqarastan arylyp, mýmkindiginshe búl mәselelerdi de qaperden qaldyrmau qajet. Óitkeni olar bir-birimen tyghyz baylanysty, arasyna Qytay qorghanyn salugha bolmaytyn, sabaqtas mәseleler.

 Tynyshtyq Ermekova 

Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz