Tәshken pomidory 3 myn, alma 1800, kartop 260, banan 2 myn, qymyz myng tenge.
-Au, shyraq, mynau ne bagha? Qazaqtyng basyna kýn tua qalsa, (Qúday onyng jolyn әrmen qylsyn) 30jyl eldi jalmaghan jemqor jalmauyzdargha úqsap eldi eng birinshi bolyp sender qúrtatyn shygharsyndar. Óz qazaghynnyng jaghdayyna ýnilip, appetitterindi kishkene tyisandarshy",-dep sóilep kettim ýiding janyndaghy kókinis satatyn saudagerge.

Jogharydaghylar asap jese, tómendegiler tistep jeydi, sonda әupirimmen kýn kórgen qalyng qazaqtan ne qalady?

Adamnyng kóz jasy men halyqtyng nalasynan aqsha jasaugha arlanbaghan azghyndar aqyl aitady taghy júrtqa: "paniykerler koronovirus sekildi memleketke qauipti" dep. Azghantay ailyghyna kýneltip - kýnkórip jýrgen kópting kóz aldynda tengesi tenselip, azyq-týlik baghasy aspandap bara jatsa, kedeylikten zyghyry shyqqan el paniyker bolmaghanda qaytedi?

Indetten qorghanu ýshin 2 saghat sayyn 150 tengelik maskasyn kýndelikti 6 ret auystyryp túru ýshin aptasyna 5400 tenge kerek eken. Bir aida bir adam ózin-ózi maskamen qamtu ýshin 21 myng júmsauy qajet. Qazaq panikagha týspey qaytedi? Geninde qasaqana jasalghan ashtyqtyng ýreyi saqtalghan qazaq óre týregelip azyq-týlik satyp almay qaytedi? Tuystyq klannyng qamyn kýittep elge ne qadyry, ne senimi qalmaghan biyligi bar halyq paniyker bolmay qaytedi?

Alandap qalghan eldi koronovirusqa tenegeni qay sasqany? Búl ne zirkil ózi?
Naghyz koronovirus - halyqtyng anghaldyghy men nesibesinen aqsha tapqan jemqorlar men azyq-týlikti on ese ýstemelegen alyp-satarlar!
"Qalada keshe siyrena dabyl qaqqanda túla-boyym qaltyrap ketti. Bagha mynau, bala anau, halyqty basudyng ornyna zirk-zirk etken biylik, "magazindi solayymen kóterip ketipti" dep kópke qarq-qarq kýlgen әleumettik jeli. Ómirden týnilip kettim, apokalipsis jaqyndap qaldy ma?!", -dep kórshimning kózi mólt-mólt etedi...
IYә...

Mynau indet ainaldyrghan birneshe aida "mirovoy poryadokty" qana ózgertken joq, kýlli adamzatqa oy saldy. Ózimiz elemey jýrgen esil erkindikting qadyr-qasiyetin sezindik. Qauipsizdik - beygham tirshilikting tireui ekenin úqtyq. Adamzattyq ainalymgha enip ketken jahandanu prosessining alyp quatyn, odan qansha oqshaulansaq ta ony keri qaytaru mýmkin emestigin, "kemedegining jany bir" ekenin, jer planetasynyng - ortaq, tútas ekenin úghyndyq. Áytpese, әlemdik ghalymdardyng koronovirusqa qarsy әzirlep jatqan ekpesin emeshegimiz ýzile kýtpes edik qoy.

Búl oqigha:

-adasqandardy rayynan qaytaratyn amal,

-ómirden týnilgender ýshin kóringen sәule,

-artta qalghandardy alyp keter poyyz,

-jolda qalghandargha salynghan kópir,

-bәrinen kýder ýzgenderge ashylghan esik!

Adamzattyq órkeniyetti tek qana tehnologiyalyq progress pen materialdyq qúndylyqpen ólshep keldik. Al mynau dýniyeni tónkerip jibergen ghalamdyq indet adamzattyng densaulyghynan artyq múrat joq ekenin taghy bir aighaqyndap berdi! Búl indet qoldan jasalghan biologiyalyq qaru ma, әlde qauipsiz tirshilikting qadyryn úqsyn dep Qúdaydyng adamgha jibergen zaualy ma? Ol jaghyna bas qatyrghym kelmeydi. Óitkeni, kez-kelgen dýniyening syry erte me, kesh pe ashylary haq jәne dýniyeni dýr silkindirgen osynau oqigha adamzat nәsilining miyna jana fayl jýktedi dep sengim keledi. Jaratqannyng әmiri aldynda adam atauly әlsiz ekenin taghy iir dәleldedi!

Adamzat ruhany kemeldilikting kelesi bir satysyna ótpek. Qazirgi dýrbeleng ruhany evolusiyalyq sekiris aldyndaghy "perezagruzka" dep ózimdi sendiremin. Bәri jaqsy bolady! Búryn "qazaghym aman bolsyn" dep Alladan jalbarynyp súraushy edim (populist dep sóksenizder óz erikteriniz), qazir tilegim men jýregim ózgerdi! Adamzat aman bolsyn!

Dina Elgezekting әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz