Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 6400 2 pikir 24 Nauryz, 2020 saghat 13:42

Azattyq qozghalysynyng jalaugeri

Biyl úly tәuelsizdik kýreskeri Mústafa Shoqaydyng tughanyna 130 jyl tolyp otyr. Osy datagha oray aty әlemge mәshhýr qayratkerding últ-azattyq qozghalys syndy qúbylys shyndyghyn qarastyru jәne halyqtardyng jana sovettik imperiya ahualynda shynayy azattyq aludy kózdegen qozghalysy qisynyn (teoriyasyn) jasau jolyna shaghyn sholu jasayyq.

Otarlyq ozbyrlyqtan qorghanu ýshin  týrk halyqtarynyng birlesu jolymen jýrip, yntymaqtasa damuy jәne kýresui qajettigi HH ghasyr tabaldyryghynan birge attaghan imperiyadaghy jalpyrevolusiyalyq qozghalyspen  astasa óristegen últ-azattyq qozghalystar barysynda aiqyndala týsti (osy jerde «týrk» degen terminning jazyluyna baylanysty mynany aita ketken jón: qazaqsha әdebiyette kóbine «týrik halyqtary» degen tirkes qoldanylady, biz múny sonshalyqty tura emes dep esepteymiz, óitkeni úly týrik halqynyng atauyn barlyq týrkilerge qoldanu arqyly ózge tuys halyqtardyng barshasy sonyng úlystary tәrizdenip, ataulardaghy shatasulardy tughyzady, sondyqtan  orys ghylymy әdebiyetindegi «turk» atauynyng mәsele mәnin dúrys ashatynyn moyyndau lәzim, yaghny týbi bir tuys halyqtardyng qazaqy jalpylamalyq  atauyn «týrik» dep emes, «i» әrpinsiz «týrk» dep qoldanu  әdil bolmaq, sonda «týrk halyqtary» sanatyna týrik, әzirbayjan, tatar, bashqúrt, qazaq, ózbek, qyrghyz, týrikmen, t.b. jatatyny aiqyn kórinip túrady dep oilaymyz). Mústafa Shoqay múny Petrogradtaghy student shaghynan bastap angharyp, 1917 jyly monarhiya qúlaghannan keyin Músylman komiytetinde, odan Memlekettik dumanyng Músylman fraksiyasy janyndaghy Úiymdastyru burosynda qyzmet atqarghan shaqtarynda  meylinshe aiqyn úgha týsti. Reseyding demokratiyalyq federasiya bolu jolyn tandaghany aiqyndalyp kele jatty,  tiyisinshe, azattyqqa qoldary jetken imperiya halyqtary endi federasiya qúramynda avtonomiya aludy ansady. Osy orayda Týrkistan ólkesi halyqtaryn da jana qúrylymda ómir sýruge dayyndau kerektigin últ qayratkerlerinen ómirding ózi talap etken.

Jas kýresker Mústafa Shoqay Piyterden eline qaray sapargha shyghar aldynda, poyyzgha minuge rúqsat alu ýshin, 1917 jylghy nauryzdyng 20-larynda, sonyng aldynda ghana  revolusiyashyl mekemening alghashqy basshysy bolyp saylanghan kisige – Petrograd Júmysshy deputattary kenesining (Petrosovettin) tóraghasy sosialist Nikolay Semyonovich Chheidzege kirdi. Karlo Chheidze revolusiyalyq qozghalysqa jastayynan,  studenttik shaghynan aralasqan, «Kommunistik partiya maniyfesin» 90-shy jyldary gruzin tiline túnghysh audarghan, 1892 jyldan Zakavkaziedegi alghashqy sosial-demokratiyalyq úiymnyn, 1898 jyldan RSDJP-nyng mýshesi bolghan, 4-shi Memlekettik dumada menishevikter fraksiyasyn basqarghan, patsha Dumany tarqatqanda, oghan moyynsúnbay qúrylghan Memduma Komiytetining qúramyna kirgen 53 jastaghy tәjiriybeli sayasatker bolatyn. Mústafa oghan ózining algha qoyghan maqsatyn aitady. Ony estigen Chheidze shoshyp ketip: «Joldas Shoqaev, otandastarynyzgha avtonomiya turaly aita kórmeniz. Óitkeni, birinshiden, qazir búl jóninde sóz qozghaugha erte, al, ekinshiden, sizding Týrkistan sekildi mәdeniyeti, tili men dini mýldem bólek elge avtonomiya әperu – separatizmge anyq qadam basu degen sóz. Al revolusiyalyq jәne demokratiyalyq Rossiyadan tysqary jasalghan separatizm sizding halqynyzgha payda bermeydi»,  – dep qarsylyq  bildirdi.

Alayda revolusiyalyq oqighalar jyldam óristep, sayasy oidy qarqyndy týrde damytyp jatty. Chheidze jazda Júmysshy jәne soldat deputattary kenesterining 1-shi Býkilreseylik sezinde VSIK tóraghasy bop saylanyp, kýzde arnayy shaqyrylghan Býkilreseylik demokratiyalyq mәslihattyng júmysyn kirispe sóz sóilep ashqanda, «jaghdaydy qalay paryqtap, ne isteu kerektigi turaly» mәsele qoydy. Eldegi biylikti úiymdastyru jóninde ótken mәjiliste belsendi ról atqaryp, songhy koalisiyalyq Uaqytsha ýkimetti qúrugha qatysty. Sosyn Gruziyagha ketti de, revolusiyashyl Reseyge qaytyp oralghan joq. Mústafagha bergen kenesining qateligin ózi dәleldegendey bop, Gruziyanyng tәuelsizdigi turaly deklarasiyagha qol qoydy, Zakavkazie seymining tóraghasy boldy, Gruziyagha Qyzyl armiya kirgennen keyin birjola Fransiyagha emigrasiyagha ketti. Onyng aqyl-kenesine qúlaq aspay, tughan ólkesinde revolusiyashyl Resey memleketining qúramynda bolatyn Týrkistan múhtariyatyn jariyalaugha atsalysqan Mústafa Shoqay da avtonomiya astanasy Qoqan qandy qyrghyngha úshyraghannan song sovet ókimetinen birjola jerigen. Sosyn aragha biraz uaqyt salyp, ol da Fransiyadan oryn tepti.

Shetelde Mústafa reseylik jәne týrkistandyq emigranttarmen birge qoyan-qoltyq enbek etti. Orys jәne europalyq baspasóz ben ózi serikterimen arnayy ashqan jurnaldary betterinde bolishevizmning qylmystaryn әshkereledi, bostandyq iydeyalaryn taratumen jәne azattyq qozghalysynyng zaman talabyna say teoriyasyn jasaumen shúghyldandy. Ómirining mәnine ainalghan últ azattyghy jolyndaghy kýresining alghashqy kezeninde ol Týrkistan ólkesi músylmandarynyng 1917 jyldyng sәuirindegi 1-shi sezinde qúrylghan Ortalyq kenes (Últtyq ortalyq) tóraghasy bolyp saylanghan. Týrkistan avtonomiyasynyng jobasyn jasaugha belsene qatysqan. Ólkede Resey federativtik respublikasynyng qúramdas bir bóligi boludy kózdegen avtonomiya qúru jónindegi iydeya bolashaq býkilreseylik qúryltayshy jinalysta qoldau  tabady dep ýmittengen. Yaghny tughan elinde avtonomiyalyq birlik qúrugha úmtylghanmen, Chheidze saqtandyrghan separatizmdi mýldem auyzgha almaghan-dy. Óstip, orys demokratiyasyna senimin joghaltpay, Mústafa avtonomiya mәselesining Býkilreseylik Qúryltayshy jinalysta sheshiluine qaldyru jaghynda boldy. Belgili qayratker Serәli Lapiyn  basqaratyn «Ulema» qoghamy (diny ghúlamalar ortalyghy) shúghyl sharighat sotyn engizu syndy shetin úsynys jasaghanda, odan keyin ólkening Reseyden bólinui jóninde batyl iydeya kótergende de,  ol Últtyq ortalyq atynan kelissóz jýrgizip, múnday qadamdargha barudyng erteligin, ólke bolashaghyna qatysty mәselelerge saqtyqpen qarau qajettigin dәleldedi.

Biraq Petrogradtaghy Qazan tónkerisi,  artynsha Tashkentte de ólke biyligin bolishevikterding basyp aluy jaghdaydy shiyelenistirip jibergen edi.  Tashkenttegi sovet ókimetining basshylary Qoqanda jariyalanghan Týrkistan múhtariyaty ýkimetining qyzmetine kedergi keltiruding qily amaldaryn jasady da, aqyry, joyqyn qaruly kýsh qoldanyp, joydy. Astyrtyn jaghdaygha kóshken Mústafa Shoqay jaraly soldatsha kiyinip, jaralyny kýtimge alghan medbiyke keypindegi zayyby Mariyamen birge qúpiya týrde 1918 jylghy 1 mamyrda (Týrkistan ólkesining sovettik avtonomiyasy jariyalanghan merekeli kýni) Týrkistan ólkesimen birjola qoshtasyp, poyyzben Tashkentten shyghyp ketti. Alashorda qayratkerlerimen birge baryp, Qúryltayshy jinalys Komiyteti Ufada, Samarada ótkizgen jinalystargha qatysty. Odan qazaq dalasy arqyly Kaspiyge jetip, kememen Bakuge keldi. Sosyn Tifliske auysty. Eki jyldan keyin, 1921 jylghy aqpanda, qalagha Qyzyl armiya kirgende, әueli Stambulgha ketti, onda aghylshyn, týrik basylymdaryna maqalalar jazdy. Sodan song sol jazda Parijge bardy. Aq emigrasiya baspasózinde – Aleksandr Kerenskiyding «Dniy», Pavel Milukovting «Poslednie novosti» gazetterinde qyzmet atqardy. 1923 jyly Parijding ontýstik irgesindegi Nojan-sur-Marn qalasyna ornyqty. Osy jyly europalyq júrtshylyq aldynda «Rossiya sayasaty jәne Týrkistan últtyq qozghalysy» degen taqyryppen alghashqy dәrisin ótkizdi. Osy taqylettes dәristerdi  Mústafa Parijde ghana emes, Londonda da, Varshava men Stambulda da oqyp jýrdi. Kavkaz, Ukraina, Týrkistan halyqtarynyng Últtyq Qorghanys organy «Prometey» jurnalynyng redaksiyalyq alqasynda istedi. «Fransiya-Shyghys» komiytetining jinalysynda «Týrkistannyng qazirgi jaghdayy turaly» bayandama jasady. Halyqaralyq ister korolidik institutynyng shaqyruy boyynsha Londonda «Sovet Odaghy jәne Shyghys Týrkistan» atty bayandamasyn jasady. Sol uaqyttarda Mústafa Parijde qúrylghan Týrkistannyng últtyq birligi úiymyn basqardy, bolishevikterding Týrkistandaghy sayasaty jónindegi әshkerelegish maqalalaryn europalyq basylymdarda údayy jariyalap túrdy.

Sheteldegi sayasy qyzmeti barysynda Mústafa Shoqay, әriyne, tughan ólkesining sovet biyliginen azattyq aluy ýshin kýresu mәselesin bir sәt te esinen shygharghan joq.  Emigrasiyadaghy kýlli sayasy qyzmeti, Europa sosialisterimen júmysy onyng negizgi maqsatyn naqtylay týsti. Sol jaqta onyng qazaq sayasy oiyn damytqan, týrk halyqtarynyng últ-azattyq qozghalysy teoriyasyn tәpsirlegen, jalpy әlem demokratiyasyna ortaq qoghamdyq oi-pikir qazanyn tasytqan orasan zor sayasy jәne ghylymiy-publisistikalyq júmysy óristep, jiyrma shaqty jyl boyy tolastaghan joq.

Mústafa ezilgen últ tilinde (barlyq týrk halyqtary týsinetin týrkiy-shaghataysha) baspasóz qúralyn ashugha tyrysty. Arnayy baspasóz júrtshylyqqa últtyq qozghalystyng maqsat, múrattaryn jetkizip, olardy, әriyne, birinshi kezekte týrkistandyqtardy tәuelsizdik iydeyalary ainalasyna toptastyru jolyna qyzmet etuge tiyis edi. Sóitip ol   Stambulda sayasy kýrestegi ýzengiles joldasy Ahmedzәky Uәlidiymen birge «Yeny (jana) Týrkistan» (1927–1931) jurnalyn ashty. Ekeui әueli Petrogradta Memlekettik dumanyng Músylman fraksiyasy janyndaghy Úiymdastyru burosynda, sosyn Tashkentte shanyraq kótergen sayasy úiymdarda  qyzmettes bolghan shaqtardan birin-biri jaqsy biletin. Kózqarastary jaqyn bolatyn. Emigrasiyada  qúrylghan Týrkistan últtyq qozghalysynyng sayasy organy retindegi osy basylym betterinde Týrkistannyng últtyq tәuelsizdigine jetu, sol maqsatta  týrk halyqtary arasyndaghy yntymaqtastyqty kýsheytu iydeyasyn dәiektey týsu kózdeldi. Basylym jayynda jazghan maqalasynda Mústafa Shoqay Týrkistan sayasy emigranttarynyng óz otanynan shalghayda jýrgen az ghana toby «Yeny Týrkistan» jurnalyn shygharugha kirisip otyrghanyn  aita kelip, emigrasiyagha ketkenderding kimder ekenin: «Biz – imperatorlyq Reseyding ashyq ta qaytpas jaulary, orys imperializmi men últshyl úlyderjavashyldyqtyng dúshpandary, biz – oktyabri revolu- siyasynyng últtyq óz taghdyryn ózi aiqyndau turaly úranyna ashyq ta shyn jýrekten qosylghandar  jәne eshqanday bóten oy býkpey, sovet ókimetimen onyng әr halyqtyng Reseyden bólek, derbes memlekettik ghúmyr keshuge haqylyghy jónindegi deklarasiyasy negizinde qyzmettes bolugha niyettengender (bizding aramyzdaghylardyng kóbi is jýzinde qyzmettes boldy da), biz, Shyghysty imperialistik bólip alu delinetinning eng sheshimtal qarsylastary...» – dep jiktep týsindirgen edi. Mine, osynday kózqarastaghy azamattar óz otanyn tastap, shetelge ketuge mәjbýr boldy. Al múnyng qalay jәne qanday maqsatta jasalghanyn Mústafa ýzengilesterimen birge qolgha alynghan osy jurnal betterinde әngimelep bermekke, sovet ókimetining sayasatyn taldap, orys emes júrttargha azattyq әperdik, tendikke qoldaryn jetkizdik degen aldamshy sózderin әlem aldynda әshkereleuge niyettenedi.

Barlyghy otyz toghyz sany shyqqan «Yeny Týrkistan»   betterinde әriptesterdin  últtyq tәuelsizdik jәne týrk halyqtarynyng ruhany birligi haqyndaghy oi-pikirleri jaryq kórdi. Solardyng qatarynda Mústafanyng bolishevikterding Týrkistandaghy últ sayasatynyng iydeyalyq jәne praktikalyq qyrlaryn  qarastyrghan, ólkede jýrgizgen ashtyq sayasatyn әshkerelegen, sonday-aq ólkedegi orys pereselenderi, bayyrghy Túran memleketi, sheshimin tabuy tiyis últtyq mәsele, basqa da manyzdy jәitter turaly maqalalary jariyalandy. Jurnaldy shygharu barysynda onyng úiymdastyrushylary arasyndaghy keybir kózqaras qayshylyqtary aiqyndala kele, Mústafa jana basylym ashudy kózdep, qajetti dayyndyq júmystaryn jýrgizdi. Sóitip Berlinde «Yash (jas) Týrkistan» (1929–1939) jurnalyn shygharudy jolgha qoyyp, ózi bas redaktory boldy. Jurnaldyng alghashqy sanyndaghy «Bizding jol» atty bas maqalada osy sayasy basylymnyng basty maqsaty «Týrkistannyng bodandyqtan qútyluy ýshin kýresu» ekenin basa aitty. Bolishevikterding «proletariat degen tapty eshkim estimegen elde»... «týri – últtyq, mazmúny – proletarlyq» Týrkistan respublikalaryn ómirge әkelgenin eske saldy. «Al bizding múratymyz – Týrkistanda týri jaghynan da, mazmúny jaghynan da últtyq bolatyn memlekettik qúrylymgha qol jetkizu... sonda ghana halqymyz óz jerining naghyz qojasy bola alady» dedi.

Osy ústanymgha adal «Yash Týrkistan» jurnaly oqyrmandaryna týrk halyqtarynyng tәuelsizdik ýshin kýresining mәn-maghynasyn, azattyq iydeyalaryn jan-jaqty jetkizuge tyrysty. Aldyna týrkterge ortaq tarihty janghyrtyp, mәdeniyet pen týsinikti til qalyptastyrudy maqsat etip qoydy. Sovet Odaghyndaghy әdemi de tәtti úrandarmen býrkelgen bayyrghy otarshyldyq әreketterding jalghasyp kele jatqanyn ashyp kórsetip, bolishevikterding týrk halyqtaryn úlystargha bólshektep biyleu әreketterin әshkereledi. Mústafa 16-shy jylghy dýrbelenge baylanysty Torghay dalasynda ózine taypalastary tarapynan qoyylghan úsynysty eske alyp jazghan  bir maqalasynda: «Týrkistannyng últ-azattyq tuyn kótergen adam ýshin arghyn, qypshaqty bylay qoyyp, tipti ózbek, qazaq, týrikmen bolyp bólinuding ózi Týrkistan týrikterin (týrk halyqtaryn – B.Q.) bólshektep, ólimge bastaytyn jol ekenin jaqsy biletin edim», – dep jazghan edi. Ayqyn da anyq osy kózqarasy onyng týrk halyqtarynyng últ-azattyq qozghalysyn biliktilikpen, tereng de jan-jaqty taldauyn jәne  azattyq jolyndaghy kýres teoriyasyn jasauyn mýmkin etti. Aqpan revolusiyasynan keyin qazaq, ózbek, qyrghyz, qaraqalpaq, týrikmen halyqtarynyng birigui jayyndaghy oi, otarshyldyq ozbyrlyqqa týrk-músylman yntymaqtastyghyn qarsy qoi әreketi imperiyadaghy músylman qozghalysyn jana satygha kótergen. Tútas Týrkistan iydeyasy ólkede 1917 jyly Týrkistan avtonomiyasy jariyalanuy arqyly naqty is kórinisine ainalghany mәlim. Emigrasiyada sayasy kýresin jalghastyru barysynda Mústafa  búl iydeyany teoriyalyq túrghyda damytyp, tәuelsizdik ýshin kýres qúralyna ainaldyrdy. Tәuelsizdikti kózdegen qozghalysta ol týrli úrandarmen kólegeylep, búrynghy otarlyq jýieni qayta ornyqtyrghan Sovet Odaghyndaghy barlyq týrk halyqtarynyng eng aldymen birlesip qimyldauy qajet dep sanady. «Últtyq azattyghymyzgha tezirek qol jetkizetin birden-bir dúrys jol – týrikshildik (týrkshildik – B.Q.) joly» degen ústanymyn tu etti. «Yash Týrkistan» betterinde osy ústanymdy damytyp, tәuelsizdik bayraghyn aibyndata jelbiretetin asa zor mindetter әngimelendi. Jalpy qoghamdyq damu ýderisteri, әlemde oryn alyp jatqan oqighalar, azattyq qozghalysynyng týrleri men kýres tәsilderi jayyndaghy Mústafanyng kózqarastary, týrk halyqtarynyng tarihy men mәdeniyetine baylanysty oi-pikirleri jurnalda jaqsy  bayandalyp, aiqyn kórinis tauyp jatty.

Mústafa Shoqaydyng ilanymynsha, tarihy otanyn janynday jaqsy kóretinder ghana onyng azattyghy men tәuelsizdigi jolyndaghy naghyz kýresker bola alady. Sondyqtan da ol «Yash Týrkistan» basylymy betterinen oqyrmandardy tughan eli men jer-suynyng taghdyr-talayyn jaqsy biluge, ony jaqsy kórip, maqtanysh ete alugha ýndedi.   Mústafa azattyq qozghalysynda tek týrkistandyqtardyng ghana emes, solarmen bir qatarda ózge de týrk júrttarynyng – qyrymdyqtardyn, tatar, bashqúrt, әzirbayjandardyng bir maqsatta kýresuining manyzdylyghyna nazar audardy. Týrkistan birligi iydeyasynyng jana mazmúnda týsiniluine mәn berdi. «Týrk is birligi» barshasyna ýlken kýsh-quat beretinin uaghyzdady. Evreylerding ómir saltynan «Varshavadaghy bir evreyding tisi auyrsa – Amerikadaghy evreyding jaghy syzdaydy» dep aitylatyn qanatty sózdi keltirip, qazirgi últ qayratkerleri de tap sol siyaqty: «týrk tektes bir el azap shekse – barsha týrkter azap shegedi» deui qajet ekenin aitty. Mústafanyng búl kózqarasyn emigrasiyadaghy týrk ziyalylary tolyq qoldady. Mәselen, Ufa guberniyasynan shyqqan sayasy qayratker, zanger, әdebiyetshi, Qúryltayshy jinalys mýshesi, emigrant Omer Tenerekogly ózining de Mústafa tәrizdi jalpytýrktik kózqarasty ústanatynyn habarlap, Rossiyadaghy týrk últtyq mәselesi Týrkistan tәuelsiz bolghanda ghana sheshiletinine senetinin jazdy. Ony Ázirbayjannyn  da, Qyrymnyng da tәuelsizdigi sheshe almaytynyn, Edil boyy týrkterining mәselesi de Týrkistan mәselesine baylanysty ekenin aitty.

Mústafanyng ilanymy boyynsha, týrkshildik – týrk halyqtarynyng shyghu tegine, mәdeniy-ruhany tirshiligine qatysty mәsele. Yaghny ol shyqqan tek pen mәdeniyet haqyndaghy mәsele retinde qarastyrylugha tiyis. Al azattyq ýshin, tәuelsizdik ýshin kýres – kýn tәrtibindegi mәsele, búl rette týrk mýddesin kózdegender barlyq shynayy bostandyqty ansaghan halyqtarmen birlesip kýresu kerek. Sondyqtan da ol qoghamdyq-sayasy taqyryptaghy maqalalarynda tek Týrkistannyng mún-múqtajyn ghana kýittemey, sovet biyligi ezgisindegi ukraiyn, gruziyn, әzirbayjan, Soltýstik Kavkaz, Edil boyy, Qyrym halyqtarynyng tynys-tirshiligin arqau etti. Týrk halyqtarynyng ruhany jaqyndyghyn әrqashan este ústap, qanday jaghdayda da bir-birine qol úshyn berip jýruin jaqtay otyryp, Týrkistan Últtyq Birligining óz ishindegi yntymaqty kýsheyte týsuge, sóitip, sheteldegi barsha últtyq úiymdarmen túraqty qarym-qatynas ornatugha kýsh júmsady. Ortaq mýdde ýshin kýresude birlikti nyghayta týsuding manyzdy ekendigin әrdayym eske salyp otyrdy. Mústafa Shoqay azattyq ýshin kýres qisynyn mәselege osylay keninen qarau arqyly payymdady. Ol on jyl boyy shygharghan «Yash Týrkistannyn» jýz on jeti sany týgeldey týrk últ-azattyq qozghalysyn teoriyalyq túrghyda negizdeuge qyzmet etti.

Úly kýresker Berlinge jinalghan Týrkistan jastary aldynda 1936 jyly  sóz sóiledi. Onda «jat ýkimet... alty júmhúriyetke bólip» tastaghan «Týrkistan – bólinbes bir ólke» ekenine  jas azamattardyng nazaryn audardy.  Aldaghy maqsat retinde, ólke júrtynyng óz últtyq ókimetin qúru, «jalghyz Týrkistannyng ghana emes, býtin týrki halqynyng dos bolyp, ózara birlik piradarlyqpen jasap, syrtqy dúshpandargha tolyqtyghyn bildirip qong» ekenin aitty. «Europanyng әr tarapynda jýrgen, býgingi Týrkiyada túrghan Týrkistan jastary, birlesinder! Senderding birlikterin, senderding bir-birine kýsh qosularyng elimizding baqytyna qyzmet etpek. Múny úmytpandar!» – dedi. «Kimnen tayaq jegendey bizding týrkting balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha – auyzynyng alasy», – degen naqyl sózdi úmytpaugha shaqyrdy. Bes jyldan keyin, eki totalitarlyq memleket teketiresining qúrbanyna ainalghan san-myng soghys tútqyndary qamalghan lagerilerdi 1941 jylghy tamyzda aralap, týrkistandyqtar aldynda sóilegen sózinde: «Alla bizge nemis tútqynynan qútylugha jәne óz ýiimizde beybit jәne adal enbegimizben ómir sýruimizge kómektesetinine senemin. ...sender bәring de óz otany bar birtútas Týrkistan halqynyng úldarysyndar dep esepteymin. ...Mening eng negizgi qamqorlyghym senderding әrqaysyna bizding bolashaq otanymyzdy – Týrkistandy qúru ýshin qajetti әrtýrli iskerlik júmystargha ornalastyru bolmaq», – dedi. Barshamyzgha belgili, taghdyr oghan josparyn jýzege asyrudy jazbady...

Tura Mústafa Shoqay ansaghanday bolmaghanmen, Týrkistan ólkesining bayyrghy halyqtary elu jyldan keyin, 1991 jyly,  ózderining tәuelsiz memleketterining týtinin týtetti. Sodan beride ózindik joldarymen damy otyryp, qazirgi tanda tarihy tamyrlastyqtaryn bekite týsetin mәdeny is-sharalardy jýieli týrde birlesip jýrgizip keledi...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475