Qorday oqighasynyng aldyn ala almaugha jәne elimizde kýnnen-kýnge óte kýrdelenip kele jatqan últaralyq qarym-qatynasqa, qazirgi qazaq qoghamnyng shynayy jaghdayyna jete oy jýgirtpey, shalaghaylyq jasaghan osy salagha jauapty jogharghy shendi sheneuinikter men biylikke jaqyn jýrgen sayasattanushylar әm biylik qarjylandaryp otyrghan qoghamdyq-sayasy pikirdi saralaushy zertteu ortalyqtary men ghylymy zertteu instituttary kinәli.

Eki tarap ta, ne orys tilinde, ne qazaq tilinde jana dәuirdegi últaralyq qatynasty qayta qaraugha shaqyrghan naghyz «qazaq memlektiligine» jany ashityn orys tildi qandastarymyz men otandastarymyzdyng zamana tótesinen qoyghan «Esti ly v Kazahstane nasionalinaya politika?» jәne «Chto s ney delati?» degen saualgha qaytarghan jauaptaryna әli kýnge deyin esh mәn bergen emes. Týiening tanyghany japyraq degendeyin, ózderining «Qazaqstan – kópúltty memleket» degen dogmalyq ayar iydeyasynan janylmay keledi. Jәne baryn salyp, jalghan «qazaq últshyldyghymen» kýresuden jalyqpauda. Elimizde әlem memleketterining birde-birinde joq memlekttik til men tituldy últtyng mәdeniyetin esh kerek qylmaytyn «etnikalyq azshylyqtyng últshyldyghy» fenomenin ornatyp alghandaryn tas qaperden shygharyp alady.

Songhy sanaq ótken 2009 jyldan beri naghyz «qazaq memleketiligine» jany ashityn orys tildi qandastarymyz men otandastarymyzdy «Esti ly v Kazahstane nasionalinaya politika?» jәne «Chto s ney delati?» degen saual tolghandyryp keledi. Orys tildi BAQ betterinde tarih ghylymnyng kandidaty, Qazaq-Orys Halyqaralyq Uniyversiytetining dosenti Kerimsal Júbatqanovtyng jәne búdan bólek Saule Isabaeva, Serik Malaeev,  Marlen Zimanov, Miras Núrmúhanbetov t.b. tamasha taldau-saraptama maqalalary shyghyp jatyr. Biraq biylik pen onyng sózin sóileushiler oghan eshqashan qúlaq asqan emes. Qazaq tildi orta elep eskergen emes. Mine, osynday naghyz «qazaq memleketiligine» jany ashityn orys tildi qandastarymyz jәne otandastarymyzben qazaq tildi qogham qayratkerining bir ýstelding basynda jiylyp, monoúltqa ainala bastaghan elimizding qazirgi jәne bolshaqtaghy damuy turaly bir ortaq pikir qalyptastyratyn sәt tudy. 

Búl turaly belgili jurnalist Saule Isabaeva bizding últ sayasatymyz qayta qaraluy kerek. 120-dan asa últ túrady eken dep odan әlemde joq iydeyany oilap tauyp, ony memleket túrghyndaryna kýshtep tanudan arylatyn kez keldi degen oiyn ashyq aitady.

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi Arman Tólegenúly Shuraev búl jayynda «Qos әlemdi tútastyrudyng jolyn izdeuge» shaqyrady. 

Arman Tólegenúlynyng BAQ betine bergen saualdarynan ýzindi keltiretin bolsaq, kóp nәresege qanygha alamyz. Osy orayda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi Arman Tólegenúly Shuraev:

«Biz әli KSRO kezindegi Últ sayasatyn jýrgizip kelemiz. Ánshi-biyshi QHA qúrghanymyzben negizgi probelamalardy onyng nazarynan tys qaldyrdyq. Óz basym osy úiymnyng ornyna etnos arasyndaghy qarym-qatynasty retke keltiretin arnayy organ qúrghandy úsynar edim. Mysalgha, AQSh men Kanadada әlemning týpkir-týpkirinen jinalghan últ pen úlys ókilderi tipti arnayy saladaghy qúrylym bolmasa da beybit jaghdayda yn-shynsyz túryp jatyr.

Ata Zanymyzda barlyq Qazaqstan azamattary teng dep jazsaq ta, birynghay últ qúru ýshin búl jetkiliksiz. Bizge әldebir barsha etnostardy úiystyrushy berik ting kerek. Kerisinshe biz onyng oryna eshkimge týsiniksiz ýshtildilikti tyqpalaymyz.  

Eger maghan erik berse, memleketting qolynan keletin barsha mýmkindikterin paydalana otyryp, bizding azamattardyng barlyghyn memlekettik tildi oqyp-ýirenuge bauray alar edim. Qazaq emes otbasylardan shyqqan sәbiyler ýshin tegin qazaq bala baqshasyn ashyp, alash ruhty tildik ortada tәrbiyleytin bolsaq, bizge kim qoy dep jatyr. Qazaq tilinde jogharghy bilim alghysy kelgen tituldy emes últtan shyqqan shәkirtterge arnap 10-15 payyzdyq jenildetilgen bilim beru granty nege úsynylmaydy? Qazaq tiline suday jandargha memorgandarda isteu ýshin kvota berlip jatsa onyng nesi ersi. Osynday qadamdargha baru arqyly ana tilimizding býgingi qauqarsyz qoldanylysynyng keregesin keneytemiz. 

Eng ókinishisi bizding biylik soltýstik kórshimizge qatty jaltaqtaydy. Degenmen bizding últ sayasatyna qatysty orekenderge shәkirt bolyp tәlim alyp, ýlgi-ónegesinen ýirenerimiz kóp. Mysalgha, tili bir, dini bir Tatarstan Respublikasynda (RF subektisi) endigi jerde birde-bir tatar mektebi joq. Óitkeni Reseyde «velikiy y moguchiy»-ge zor mәrtebe berilgen. Ondaghy últtardyng tilderi fakulitativ ayasynda oqytylady. Orysty ýlgi tútugha daghylanghan elmiz, nege biz olardyng osy tәjiriybesin ózimizde qoldanbaymyz? Bizge búlay jasauymyzgha kim kedergi bolady?

Kópshilik qauym ózderinshe eger kýshke salsaq, orys tilinen aiyrylyp qalamyz degen asanqayghylyqqa basady. Búl endi baryp túrghan jyndynyng sandyraghy!!! Onyng Qazaqstanda óz kýshine minip alghany sonday óz betimen derbes damy beredi. Ana sýti auzynan keppegen sәbiylerimiz kóshege shyqsa boldy oryssha sayrap keledi. Aghayyndar-au, jan-jaqqa kóz salsanyzdarshy, qazaqtar týrki halyqtarynyng ishinde oryssha tap-taza әm esh mýdirmey sóileydi, әri Reseyding ortalyq jazyghynyng túrghyndaryna qaraghanda tildi jetik biledi. Búny bizden eshkim tartyp ala almaydy.

Óz jeke basym jalpy bilim beretin mektepte orys tilin negizgi pәn retinde oqytudyng mәnisi joq ekenin ashyp aita alamyn. Eng dúrysy әm әdili ony qosymsha oqu tili mәrtebesine deyin tómendetip, basty kýshi kýnine eki saghattyq memlekettik tildi oqytugha bóluge arnasa. Búl arada til biludi talap etudi ýirenui asa qiyngha soghatyn eresek slavyangha qatysty emes.  Jastargha qatysty qolgha alghan lәzim.

Býgin elimizde orys jәne qazaq dep bólinetin: eki qosar әlem bar. Olardyng arasyndaghy shynyrau kýn sayyn terendep keledi. Búl әlbette týpting týbinde eshbir jaqsylyqqa әkep soqpaydy. Últ sayasatynyng basty maqsaty eki day әlemdi biriktiruding jolyn izdeuge kýsh saludan túruy kerek. Ol joldyng biri – qazaq tilining qanat jayyp damuy bolatyndyghyna senimdimin».

Endi elimizde orys jәne qazaq tilining paydasyna jýrgizilgen jenil jәne auyr assimilyasiyagha qatysty orys últynyng qoghamdyq belsendilerining pikiri qalay soghan kezek bereyik.

Elimizding Ontýstigi men Shyghysynda әm Batysynda 90-shy jyldary oryn alghan búqaralyq sipattaghy «qazaqtandyru ýrdisi» Biylik tarapynan óte saqtyqpen auyzgha alynbaydy. Mәselen, ShQO búrynghy Semeyge qaraghan Ýrjar, Maqanshy, Jarma, Shar jәne Ayakóz qalasyndaghy qazaqtardyng ózge últqa «auyr assimilyasiya» jasauy tarihshylarymyz ben sayasattanushylarymyz tarapynan esh zerttelmey jabuly qazan kýiinde qaluda. IYә, elimizde auyr jәne jenil qazaqtandyru prosesi oryn aldy. Oghan kóngender de bar, kónbegender de bar. Kerisinshe keybir iri qalalar men aimaqtarda bir jerde jenil, al endi bir jerde auyr orystandyrudyng assimilyasiyalau prosesi de oryn aldy. Búny bilgender de bar, bilgisi kelmegender de bar.

Óz kezeginde qazaq jerindegi últtyq azshylyq sanalatyn slavyan tektilerding problemasyn kóterip jýrgen Respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysynyng tóraghasy Maksim Kramarenko «Adamdar ózining etnikalyq biregeyligine qol súqqandy qalamaydy» degen uәjin algha tartady. Ári elimizdegi polietnikalyq dәuirding artta qalyp, monoetnikalyq dәuirding tughanyn, búl dәuirde últ qúrushylyq san әm sana jaghynan qatty ózgeshelikke úshyraytynyn ashyq moyyndaydy. 

Bizdegi Zang men zannamalardaghy «últtyq azshylyq» sózinen qashushylyq turaly óz pikirin bylaysha bildiredi:

«No, s drugoy storony, otechestvennoe zakonodatelistvo izbegaet ispolizovaniya takogo mejdunarodnogo termina, kak «nasionalinoe menishinstvo». Vmesto nego priymenyaiytsya terminy «etnosy Kazahstana», «narod Kazahstana» y «kazahskiy narod», chto formalino daet pravo govoriti ob otsutstviy kakiyh-libo menishinstv. Na etom osnovaniy deklariruetsya sushestvovanie edinogo nedelimogo naroda, kotoryy sostoit iz predstaviyteley vseh etnosov, projivaishih na territoriy RK y iymeiyshih sootvetstvuishee grajdanstvo (razdel 2 Konsepsiy razvitiya ANK do 2025 g.), no pry etom vydelyaetsya osoboe mesto dlya kazahskogo naroda, vokrug kotorogo doljny konsolidirovatisya drugie etnosy».

Ári Maksim Kramarenko myrza QR Últ sayasaty jenil qazaqtandyrudan, auyr qazaqtandyrugha auyspasa degen mysyq tileulilik jasaydy:

«Iz etogo mojno sdelati sleduIshiy vyvod. Nasionalinaya politika RK v osnovnom napravlena ne na obespechenie prav nasionalinyh menishinstv (soglasno nashemu zakonodatelistvu, ih kak by y net), a na obespechenie obshestvennogo soglasiya y obshenasionalinogo edinstva na osnove kazahstanskogo patriotizma, grajdanskoy y duhovno-kuliturnoy obshnosty etnosov Kazahstana pry konsolidiruishey roly kazahskogo naroda (st. 3 zakona ob ANK). Inache govorya, v osnove formirovaniya edinoy politicheskoy nasiy lejit prinsip «myagkoy assimilyasii» – raz uj my priznaem konsolidiruishui roli v gosudarstve za preobladaishey etnicheskoy gruppoy, a ne, dopustiym, za prinsipamy narodopravstva ily ravnoy siloy zakona v otnosheniy prostogo cheloveka y vlasti imushego. Takoy podhod, na moy vzglyad, y yavlyaetsya prichinoy migrasionnyh nastroeniy sredy ryada netitulinyh etnicheskih grupp. Ludy prosto ne hotyat vmeshatelistva v ih etnicheskui iydentichnosti. A assimilyasiya, daje «myagkaya», kak raz eto y predpolagaet» dep óz qaupin algha tartady.

Osylaysha últtyq azshylyqtyng múnyn múndaushy, zaryn zarlaushy qazaq tildi partiya qúrugha óz qarsylyghyn bylaysha bildiredi: «K slovu, sozdanie partiy po etnicheskomu priznaku u nas zapresheno, s chem ya polnostiu soglasen» dey kele, barsha partiyanyng etnikalyq emes tildik nyshanmen tek orys tilinde ghana qúrylyp otyrghandyghyn esinen shygharyp alady. Ekidaygha bólingen sayasy kenistigimizde qazaq tildi toptyng óz mýddesin qorghaytyn partiya qúrugha esh mýmkindigi joq. Qazaq jerinde «etnikalyq kópshilikpen» mýddesi esh ýilespeytin «etnikalyq azshylyqtan» túratyn orys tildi, orys dildi partiya qúrugha ghana rúqsat etilgen. Qazaq – jetim, qazaq – qor!

Biraq Respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysynyng tóraghasy QR Gýrji tәjriybesin qolgha aludy úsynady. 

Óz tәuelsizdigin alghannan keyin Gýrjistanda «4+1» jobasy qolgha alyndy. Ol boyynsha últtyq azshylyq ókilderi arnayy týzilgen keste boyynsha memlekettik tilde jogharghy bilim ala alady: birinshi jyly gýrji tili qarqyndy oqytylyp, qalghan tórt jylda bilim beru keleshek alatyn mamandyghy boyynsha jalghasady. Biz osynday jobany memlekettik basqaru jýiesine qatysty nege úiymdastyrmaymyz? Oblystyq QHA arqyly jas qazaqstandyqtardy (orys, tatar, ukraiyn, sheshen jәne t.b.) irikteuden ótkizip, mamandyghyna say oqytsaq, últaralyq qarym-qatnasqa esh qylau týspes edi,- deydi Respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysynyng tóraghasy.

Qazaqstandyq sayasattanushy Islam Kuraev ta últaralyq qatynas mәselesine qatysty basty qatelik «Shyndyq ómir kelbetin kóre bilmeushilikting kórsoqyrlyghy problemasy» degen oy aitady. 

Sayasattanushy 90-shy jyldardyng basynda qalyptasqan últ sayasaty etnikalyq jәne diny konfliktilerding aldyn aludy ghana kýiittep, memlekettilik til men últtyq qúndylyqtardy qadirleudi nazardan shygharyp aluynan elimizde túratyn diasporalar qazaqtardan ajyrap ketti deydi. Búl bóline-jarylushylyq iydeologiyalyq jaqtan ghana emes, ekonomikalyq, әleumettik jәne basqada nyshan belgiler arqyly tanylyp otyr. 

Bir eldi din biriktiredi, bir eldi til biriktiredi. Din biriktiretin jerde últshyldyq oryn almaydy. Qazirgidey qazaq jәne orys bolyp eki tildik topqa bólingen jaghdayda  belgili bir orys tilin tútnushy etnikalyq ortada memlekttik tildi jәne tituldy últtyng ghasyrlar boyyghy qúndylyghyn moyyndamaytyn últshyldyq derti qazaqstandyqtardyng boyyn jaylaydy.

Qazaq últshyldyghy degenimiz – óz jerinde ózin syilatu. Al, «etnikalyq últshyldyq» degenimiz – ózgening jerinde ózin jergilikti últtan astam sezinu. 30 jylghy Últ sayasaty qazaqty әlem aldynda jer qylyp, ózge últty qazaq aldynda zor etti. Búghan býgingi qazaq tildi orta endi ólse kónbeydi. Últ sayasatynda «etnikalyq azshylyq» emes, jer iyesi «etnikalyq kópshilik» basty orynda túryp, onyng dini, ekonomikalyq, ruhaniy-mәdeny jәne әleumettik mәseleleri eskerilui kerek. 

Endigi jerde Qazaq Ýkimeti KSRO kezindegidey qazaq últshyldyghymen emes, últtyq azshylyq arasyndaghy Qazaq Elin jaylaghan «etnikalyq últshyldyqpen» kýresui qajet. «Etnikalyq últshyldar» men «qazaq tildiler» arasynda jarasymdy dialog qashan ornaydy sol kezde ghana Qazaqstanda tynyshtyq ornaydy. 

Tek memlekettik tilimizge qazirgidey jetim balanyng kýiin keshirmey, Ata Zanmen jalpygha mindetti әm ortaq etip qana, elimizdi jaylaghan «etnikalyq últshyldyqqa» berik tosqauyl qoya alamyz. Qazaq memleketining bolshaghy «etnikalyq azshylyqtyng últshyldyghy» fenomenining dertin jene aluynda. Búl kýreske barsha qazaq azamaty óz ýlesin qosuy kerek. Biylik endigi jerde búrynghyday til men dilimizdi qadirlemeytin «etnikalyq azyqshylyqtyn» emes, qazaqtyng sózin sóilep, jyrtysyn birlese jyrtugha qadam basuy kerek. Búl qadamdy qazaq últy óz memlektinen kópten beri kýtti. Shydamynyng da shegi bar... qazaq dalasyn auyr qazaqtandyrudyng elesi kezip jýr...

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz